“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Mati Undi muuseum Näitleja Piret Kalda: Mati Unt ei pannud näitlejat krampi, vaid ta vastupidi julgustas ka igasugu napakusi tegema (0)
27. jaanuar 2022

„Mati Unt julgustas ka igasugu napakusi tegema, ta julgustas sind väljendama mingisuguseid asju, mida sa muidu ei julgeks niipidi mõeldagi,“ rääkis Tallinna Linnateatri näitleja Piret Kalda. „Selle koha pealt oli ta ikka hästi lahe ja muidugi ma arvan, et väga paljud näitlejad tunnevad sellest puudust.”

Kalda sõnul tänapäeval kolleegidega mingit tükki tehes meenutavad nad siiamaani mingeid asju. „Ütleme, et näed, Mati lasi teha mingi hästi veidra asja ja kuidas see hakkas tööle,“ lausus ta.

Kirjanik ja teatrilavastaja Mati Unt oli mees, kes moderniseeris eesti kirjandust ja tõi teatrites välja sadakond lavastust. Kaaskondlased meenutavad teda siiani heldimuse ja hea sõnaga.

“Me ju istume siin Draamateatri fuajees, mida võiks nimetada ka Voldemar Panso nimeliseks baariks või fuajeeks, sest Panso pilt vaatab sealt mulle vastu praegu. Siis tekkis mul küll see tunne, et samasugune koht võiks olla kusagil Eesti teatris Undi nimeline,” mõtiskles Eesti Draamateatri näitleja Guido Kangur. 

Undi lavastused võitsid südameid

Unt tuli kirjandusse kui imelaps. Oma esimese romaani, “Hüvasti, kollane kass” kirjutas Mati Unt keskkoolipoisina. Hiljem olla ta seda küll pisut häbenenud, kuid oli selge, et tegu oli värske tuulepuhanguga Eesti kirjandusmaastikul.

“See, kuidas tema nägi seda elu, kuidas oskas seda kirjeldada – sinna on raske näppu peale panna, oli see nüüd tema sõnavara, oli see mingi imelik viis, kuidas ta samal ajal pani kokku midagi väga argielulist, samal ajal midagi väga mütoloogilist,” kirjeldas Undi kirjutamisstiili Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino.

1990. ja 2000. aastatel tunti Mati Unti vast isegi rohkem juba lavastajana kui kirjanikuna. Noorsooteatris etendunud “Tango”, “Väikeses häärberis”, “Helene, Marion ja Felix”, olid need, mis järjest südameid võitsid. Guido Kangur tegi Mati Undi kui lavastajaga koostööd oma näitlejatee algusest peale ja ütleb, et Undi tohutu haritus ja lugemus inspireerib teda siiani. 

“Matiga töö oli just selline, kus ta igal hommikul tõi sulle uue raamatu ja ütles, et loe seda! Ja see on ju jube põnev, kui sa loed selleks, et seda teatritükki paremini mõista või taustsüsteemist aru saada või kuidas seda iseendasse paigutada ja seda õpetas Mati Unt väga ja seda ma teen tänase päevani,” rääkis Kangur.

Piret Kalda ei salga, et on selline näitleja just tänu Mati Undile.  Koostöö Undiga algas kohe pärast lavakooli lõpetamist. “Ma võin öelda jah, et mul vedas, sest eriti noorena, tema ei pannud näitlejat krampi,“ lausus ta. „Unt julgustas ka igasugu napakusi tegema, ta julgustas sind väljendama mingisuguseid asju, mida sa muidu ei julgeks niipidi mõeldagi. Selle koha pealt oli ta ikka hästi lahe ja muidugi ma arvan, et väga paljud näitlejad tunnevad sellest puudust.”

Tallinn ostis ruumid muuseumile

Mati Undil on nüüd juba kaks aastat oma muuseum Kadriorus, majas kus ta ka oma elu viimastel aastatel elas. Siiani on muuseum tegutsenud rendipinnal, nüüd on ruumid aga Tallinna linna omad ja antud Tallinna Kirjanduskeskusele Mati Undi püsimuuseumi loomiseks. Muuseumi poolt lubatakse edaspidi eksponeerida rohkem objekte ja sümboleid, mille kaudu Mati Undi loomingut tutvustada, olgu see siis näiteks tema olulisim teos “Sügisball”.

“Näiteks sedasama “Sügisballi” võiks selles ekspositsioonis esindada teleskoop, sest teleskoop oli asi, mille kinkimisega Mati Undile sai üldse tema peas alguse mõte hakata kirjutama “Sügisballi”, sest selle teleskoobiga hakkas ta oma Mustamäe naabreid jälgima,” rääkis Maarja Vaino. 

Mustamäe salongis, kus Mati Unt ja Kersti Kreismann elasid, käis omal ajal vilgas elu. Koos käis tolle aja kultuurikiht ning ööd möödusid arutledes elu, kunsti ja  filosoofia üle.

“Mati Undi ja Kersti Kreismanni kodu pildistati üles ajakirja “Kunst ja kodu” jaoks ja sealt on siis näha, millised elemendid seal korteris olid ja parditopis oli näiteks üks asi, mis seal reaalselt nende kodus olemas oli,” näitas Vaino topist.

“Mati oli seda tüüpi, et kui ta kellegi enda tiiva alla võttis, siis temaga ta tahtis tööd teha ja ta väga kiivalt oma näitlejaid hoidis. Ta oli ka väga kiivas, kui sa tegid mõne teise lavastajaga,” rääkis Piret Kalda. 

“Kõik, kes Matit tunnevad, ütlevad, et Mati oli tegelikult paljudes kompleksides ja võibolla matiundilikkus tuli üldse sellest, et ta oli maapoiss,” lausus Maarja Vaino.

Guido Kangur tõdes, et kuigi Mati Unti ei ole meie seas juba 17 aastat, on ta samas ometi väga olemas. “Tihtipeale me proovi käigus mõtleme, et Mati õpetas nii, Mati rääkis nii. Need asjad on nii olemas, et see Mati on minu jaoks nii väga olemas ja ma tahaks loota, et see ka nii jääb. Mul on ainult põhjust öelda, et aitäh sulle, Mati!” 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.