“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Vaade 45 meetri kõrguselt Niguliste tippu saab läbipaistva klaasist liftiga sõita (0)
27. jaanuar 2022

Selle aasta lõpus avatakse Niguliste kirikutornis vaateplatvorm, kuhu külastajad saavad sõita läbipaistva klaasist liftiga. Vaade, mis 45 meetri kõrgusel asuvale platvormile jõudes  avaneb, saab olema ainulaadne.  Nii lähedalt ei ole mujalt Tallinna vanalinna ja raekoda kõrgustest võimalik vaadata. 

Niguliste muuseumi kontserdisaali vaateplatvorm hakkab  enneolematut kogemust pakkuma. “Ka kohalikule elanikule oleks hoopis teine  vaade sellele majale ja sellele linnale,“ rõõmustas Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret. „See annab ikkagi kõikidele hoopis teistsuguse kogemuse. Praegusel hetkel me võime olla rõõmsad, et nõukogude aegset korruslift siin majas sees ei ole.  Seda oleks  märksa raskem välja vahetada. Praegune lahendus on ikka täiesti uudne.”

Saareti sõnul on muuseum kontserdisaal tõenäoliselt aasta lõpuni kinni. „Loodame, et meil on hilissügiseks asi enam-vähem valmis ja alustame lahti pakkimist,” rääkis ta. “Praegu on muuseum tegelenud sellega, et valmistada ette unikaalsete kunstiteoste pakkimist ja turvalist hoiustamist. Muuseum on publikule suletud ja lõpptulemuseks peab olema sootuks uhkem, avaram ja võimaluste rohkem kogemus muuseumikülastajale.”

Teoks saab ammune unistus

Saareti sõnul saab teoks muuseumi ammune unistus. “Avada torn publikule, tekitada sinna vahekorrused, osaline ekspositsioonipind ja loomulikult vaateplatvorm imelisele Tallinna linnale, mis avaneks igasse külge,” lausus ta. “Lisaks sellele on plaanis ka muuseumi sisse rajada teine korrus, mis annaks juurde võimaluse rohkem tuua välja unikaalseid kunstiteoseid.“  

Taolist liftišahti, mis viiks nii kõrgele ning oleks ilma kinnise ümbritseva ruumita, ei ole kusagil Euroopas.  Saaret selgitas, et projekti saamiseks korraldati kutsutud konkurss aga valik oli raske. “Tulemuseks saime väga-väga hea partneri, kellega see lõpuni kenasti teha,” lisas ta. 

Ideelahenduse  autoriteks on KOKO arhitektid, kes on projektis arvestanud  muuseumi keskaegse kirikuruumi esteetika ning nii Päästeameti kui ka muinsuskaitse tingimustega.    

Sisearhitekt Liis Lindvere meenutas, et arhitektuurikonkursil küsiti tegelikult kinnist liftišahti. „Me käisime korduvalt kohapeal ja tuleb tunnistada, et sinna üles mööda müüritreppi ronimine ja kogu torni arhitektuuri tajumine oli väga-väga muljetavaldav,” rääkis ta. “Kuna eesmärgiks on luua külastajale enneolematu kogemus, siis meile tundus nagu me jätaksime külastaja sellest osast ilma kui teeme kinnise liftišahti. Ta jõuab ülesse ja siis avaneb vaade. Hakkasime otsima alternatiive. Kuna päästeameti poolt oli ka väga suuri nõudeid, siis see oli meie jaoks esmakordne. Midagi sellist pole meie varem teinud ja Euroopas tervikuna sellist kõrget liftišahti, mis oleks ilma ümbritseva kinnise ruumita – seda ei ole varem olnud. Tahtsime pakkuda topelt kogemust. Tajuda nii lifti arhitektuuri ja lisaks on plaanis panna teise korruse õhuruumi osa ekspositsiooni – seal on plaanis näidata kirikukellasid. Külastaja liigubki nende kellade vahelt läbi ja näeb liftist osa ekspositsiooni.“ 

Klaasist lifti kirikusse tavaliselt ei lubata

Saareti sõnul oli ajalooliselt ülimalt rikkas ja jõukas Niguliste kirikus ka teine korrus olemas. „Need olid lahendatud rõdudena, mis jooksid väikesest kabelist põhjalöövi,” selgitas ta. “Me taastame neid vanu talaauke ära kasutades uuesti siia teise korruse. Siia tekib ekspositsioonipind, kuhu pääseb ühe portaaliava kaudu, mis on praegu kinni müüritud. Me toome välja jälle tükikese ajalugu ja avame võimaluse selleks, et tuua välja selliseid unikaalseid objekte, millele võiks tähelepanu pöörata. Usun, et me saame ka mõne väikese toreda objekti välja tuua, mis on olnud siiamaani fondides publiku eest peidus olnud.“  

Saaret meenutas, et Niguliste kirik pommitati II maailmasõja ajal kapitaalselt puruks. „Kui ta tuli aastal 1978 lõpuks muuseumi bilanssi, siis loobuti paljust 50-60ndatel plaanitust,” rääkis ta. “Siis lepiti kokku, et tuleb muuseum ja tuleb ka kontserdisaal, nii et need kaks funktsiooni on majal siiani. Praegu võime olla rõõmsad, et näiteks nõukogude aegset korruslifti ei ole siin. Praegune lahendus on täiesti uudne ja sobitub delikaatselt muinsuskaitse all oleva objektiga.“ 

Lindvere ütles, et klaasist lifti kirikusse muinsuskaitse ju reeglina ei luba. „Miks Nigulistes see üldse võimalikuks sai, oli tänu rekonstrueerimisprojektile, mis tehti pärast põlengut,” selgitas ta. “Juba toona nähti ette, et sinna võiks kunagi lifti teha. Sellel ajal ei olnud vajalikke tehnilisi võimalusi, aga see ava oli läbi korruste olemas. Oleme püsinud selle ava piires. Ühelt poolt on olemasolev ava muinsuskaitse poolt väga jäigalt paigas, teiselt poolt oli vajalik et ratastooliga inimene mugavalt mahuks sisse. Tuli leida tasakaal kahe nõudmise vahel.“ 

Arhitekti sõnul on vaateplatvorm 45 meetri kõrgusel. „Kui ruumist rääkida, mis sinna vahepeale tekib, siis üks korrus on 16 meetrit. See on päris muljetavaldav ruumi proportsioon, mida kogeda,“ lausus ta.

Liis Lindvere sõnul on aga ikka kõige suurem elamus kahtlemata vaade. „Niguliste asukoht on erakordselt huvitav, väga lähedalt näeb Raekoja platsi,” lausus ta. “Väga kauged ilusad vaated kuni mereni. Keeruline oli luukide ja avade lahendus, sest luukide sulgemise võimalus pidi jääma. Luugid on väljapool, mis tähendab, et me pidime klaasi tooma sissepoole, maksimaalselt fassaadi lähedale, et vaade siis oleks võimalikult avar.“ 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.