"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
tark linn Tehisintellekti kasutavad valgusfoorid vähendavad ummikuid ja muudavad liikluse sujuvamaks (0)
27. jaanuar 2022
Foto: Pixabay

“Targas linnas näiteks uutmoodi valgusfoorid kasutavad tehisintellekti ja liiklusandmete analüüsi, et sättida selline foorirežiim, mis vähendab ummikuid ja muudab liikluse sujuvamaks,” kirjeldas Turu Targa Linna projektijuht Teemu Peltonen, kelle sõnul ei ole linnas tulevikus tarkadeks valikuteks vaja eraldi midagi teha.

Turu linnas Soomes on elanike kaasamist kasutatud juba võrdlemisi pikalt ja Peltoneni sõnul on vastukaja olnud üldiselt positiivne. “Meie puhul on tihti olnud probleemiks see, et samaaegselt käimas olevaid pilootprojekte on liiga palju ja kõikidele tähelepanu ei pöörata,“ lausus ta. „Palju oleneb ka valdkonnast ja teemast – näiteks üritasime linlastelt uurida, milliseid digitaalseid teenuseid nad linnalt ootavad ja saime küsitlusele vaid 13 vastust. Aga kui uurisime jalgrattateede võrgustiku plaani kohta, saime 30 488 vastust.”

Tark linn on selline, kus ei ole vaja tarkadeks valikuteks eraldi midagi teha.

Peltonen ütles TalTechi Targa Linna Tippkeskuse foorumil, et tark linn ei ole miski, mida elanikud kasutavad. „See peaks olema miski, mis on justkui iseenesest olemas ja muudab vaikselt taustal töötades linnaelanike elu lihtsamaks,“ selgitas ta. „Tark linn on selline, kus ei ole vaja tarkadeks valikuteks eraldi midagi teha. Näiteks uutmoodi valgusfoorid, mis kasutavad tehisintellekti ja liiklusandmete analüüsi, et sättida foorirežiim selliseks, et vähendada ummikuid ja muuta liiklust sujuvamaks. Seeläbi on võimalik linnaliiklust ja inimeste eluolu jätkusuutlikumaks ja voolavamaks muuta.”

Tallinna Strateegiakeskuse arengu- ja väliskoostöö osakonna juhataja Krista Kampus. Foto: Mats Õun

Tark linn algab linlaste kaasamisest

“Targast linnast rääkides tuleb silmas pidada mitte ainult tehnilist nutikust, vaid ka jätkusuutlikkust. Tulevikus tuleb rohkem keskenduda kaasamisprotsessidesse ja koosloomele, sest üks jätkusuutlikkuse olulisemaid põhimõtteid on see, et kedagi ei jäeta maha,” ütles Tallinna Strateegiakeskuse arengu- ja väliskoostöö osakonna juhataja Krista Kampus, kelle sõnul aitab koosloome välja tuua erinevaid vaatenurki ja arendada kollektiivset teadvust.

Me peame seda tegema üheskoos, sest tänapäevade linnade ees seisvad väljakutsed on keerukad ja mitmetahulised.

Kampuse sõnul on mõned põhilised elemendid, mis on innovaatiliste ideede teostamisel edu saavutamiseks olulised. “Esimene on see, et oleks piisavalt eksperte ja administraatoreid, kes linna ees seisvad probleemid ja väljakutsed konkreetselt formuleerida suudaks,“ lausus ta. „Teiseks tuleb veenda kolleege, et ka nemad kampa tuleksid. Me peame seda tegema üheskoos, sest tänapäevade linnade ees seisvad väljakutsed on keerukad ja mitmetahulised.”

Üheks väljakutseks targa linna lahenduste kasutusele võtmisel on Krista Kampuse sõnul ka see, et tavainimesed ei saa tihtipeale uuenduslikest tehnilistest lahendustest aru ning seetõttu ei oska neid ka kasutada. Seepärast tuleks kodanikukeskse probleemide lahendamise korral paika panna väga konkreetsed teemad ja valdkonnad, mis on inimestele arusaadavad ja olulised.

“Näiteks võib tuua Putukaväila, mis on Tallinnasse kerkiv 14 kilomeetri pikkune rohevöönd,“ lausus ta. „See on väga konkreetne ja praktiline projekt ja sellega on seotud erinevad aspektid ,nagu liikuvuse ja vaba aja veetmise võimaluste parandamine, rohealade laiendamine ning bioloogilise mitmekesisuse kasvatamine. See puudutab väga paljusid inimesi korraga. Inimesed tuleks koondada väga konkreetsete teemade lahendamiseks ja alles siis võtta kasutusele targa linna nutikad lahendused, sest siis saavad inimesed paremini aru, kui praktilised need tööriistad olla võivad ja kui palju otsest kasu neist võib tulla.”

Kogutud andmemassiivide analüüsimisest jääb vajaka

Euroopa Nõukogu energiavoliniku kabineti ametnik Karlis Goldstein märkis, et Euroopas on 186 miljonit elumaja, millest suurem osa on paljude korteritega kortermajad. Suurem osa inimesi elab linnapiirkondades ja kõigi prognooside kohaselt suureneb linnastumine tulevikus veelgi.

Üheks suureks väljakutseks ongi Goldsteini sõnul see, kuidas muuta linnade elukeskkond jätkusuutlikumaks, mida pidada silmas koolide-tänavate haiglate rajamisel. Selleks kogutakse küll andmeid, ent pahatihti ei menetleta neid lahenduste loomiseks edasi.

“Tänapäeva tarkade linnade üheks probleemiks on asjaolu, et erinevate tehniliste lahenduste abil kogutakse küll märkimisväärsel hulgal andmeid, ent selle andmehulga täies mahus analüüsimiseks ja selle põhjal otsuste langetamiseks puudub hetkel reaalne võimekus,” nentis ta.

“See on üks teema, millega tuleb kiiremas korras hakata tegelema nii omavalitsuste kui kodanike tasandil – kuidas kogu sellest infohulgas “iva” üles leida. See aitaks kõigil osapooltel langetada palju mõistlikumaid otsuseid, aga selle teostumine eeldab uut lähenemisest valitsemises ja ressursse, millega tõmmata “käima” ka neid kogukondi, millel endal puuduvad vahendid ja teadmised, et tarku lahendusi kasutusele võtta.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.