"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Meediavahi podcast Pealinnas: USA ja Vene kõrgepingest Euroopas võidab vaid Hiina (18)
27. jaanuar 2022

Meediavahi podcast Pealinnas arutasid USA ja Vene vahel Ukraina ümber üles krutitud pingeolukorda Toomas Alatalu, Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla.

Alaküla nentis, et USA tipp-poliitikute ja luureasutuste peaaegu kindlas kõneviisis väited kohe-kohe algavast suurest Vene sissetungist Ukrainasse algasid mullu detsembris. „Usun, et nad eksivad nüüd sama põhjalikult, kui Iraaki minekul ja Afganistanist tulekul. Saddami keemiarelv jäi leidmata ja Kabul langes veel enne kui ameeriklased ise sealt välja said.”

Alatalu näeb selles Ameerika sisepoliitilist propagandistlikku mängu. „Demokraate hoidev meedia on Vene ohtu Ukrainale sihilikult võimendanud, et pakkuda Trumpi taustal eriti vedelalt mõjuvale uuele presidendile võimalusi Vene suunas kõvemat häält teha.”

Rääkides Vene poole taktikalistest eesmärkidest Ukrainas juhtis Alatalu tähelepanu Vene välisministeeriumi viitele Horvaatiale, kes 90-ndatel hõivas serblaste käes olnud alasid. „Vene kommunistid esitasidki duumas eelnõu Donetski ja Luganski maade ära vormistamiseks. Nii et see asi on neil pannil,” ütles Alatalu.

Alatalu markeeris nii Vene kui Ameerika katseid ajada asju ainult suurte riikide ringis. „Vene-Saksa erisuhted jätkuvad. Samuti piirab Vene diplomaatia Prantsusmaad ja Itaaliat. Aga ka USA soovis ju Vene ettepanekuid viimsae naabruskonna kohta esimese ropsuga arutada vaid Euroopa suurtega.”

Alaküla täpsustas, et Euroopa suurte hulka ei kuulu Vene ega USA esimeses valikus Poola. „90-ndatel, nullindatel ja ehk ka eelmisel kümnendil oli Ameerika vaates endise ida-bloki hoidmine Vene ja Euroopa vahelise tülivööndina vähemalt mõistatav. Nüüd kui Ameerika strateegiline peaprobleem on Hiina, peaks USA tegema oma parima, et vabaneda pingeist Euroopas ja mis veelgi olulisem – vältida Vene lähenemist Hiinale. Millegipärast tehakse nimme või kukub lihtsalt välja aga vastupidi,” rääkis Alaküla.

Alatalu nimetas, et Hiina pole kuidagi kommenteerinud Vene raketisüsteemide demonstratiivset liigutamist Kaug-Idast Ukraina lähikonda. „Kuna Hiina on globaalmängureist ainus, kes on huvitatud pinge püsimisest Lääne ja Venemaa vahel, siis polegi tal antud juhul Ukraina küsimustes vaja midagi lisada ega tagasi võtta. Mida rohkem on Lääs seotud Venemaaga Euroopas, seda vabamad käes jäävad Hiinale Vaiksel ookeanil,” resümeeris Alaküla.

Kommentaarid (18)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kalifornia krimmis
21. veebr. 2022 21:33
https://www.veteranstoday.com/2022/02/20/how-crimea-became-part-of-russia-after-being-gifted-to-ukraine-as-a-jewish-homeland/
meenutaja
20. veebr. 2022 20:41
https://ss69100.livejournal.com/#post-ss69100-5920082 Karl Marx Venemaast ja venelastest.
variant
17. veebr. 2022 18:41
Ukraina sündmuste põhjuseid on asjaolu, et saades Ukraina ja Valgevene oma mõju alla, parandab Venemaa tunduvalt oma võimalusi seista tulevikus vastu Hiinale. https://uueduudised.ee/uudis/eesti/video-alar-laneman-hoivates-ukrainat-valmistub-venemaa-kaitsma-end-hiina-ohu-vastu-tulevikus/
topeltstandard
16. veebr. 2022 18:02
USA-s on puhkemas uus skandaal, kus presidendikandidaat Hillary Clinton nuhkis 2016. aastal konkurendi Donald Trumpi kampaania järele. Selline nuhkimine on USA-s keelatud ja see sai saatuslikuks endisele vabariiklasest presidendile Robert Nixonile. Nüüd on USA-s hargnemas uus Watergate’i afäär, kus kahtluse all on demokraat Clinton, aga meedia on vait. https://eestinen.fi/2022/02/kummaline-lugu-clinton-nuhkis-2016-aastal-usa-s-arvatavalt-trumpi-kampaania-jarele-aga-meedia-on-vait/
värske kraam
12. veebr. 2022 15:21
https://eestinen.fi/2022/02/leedu-valmistub-sojapagulaste-vastuvotmiseks-ukrainast/
taust
3. veebr. 2022 21:08
Oligarhia kui Kurjuse impeerium. https://rusidea.org/250968560
nagu sõjas ikka
29. jaan. 2022 21:10
Piinamised olid Isolatsioonis tema sõnul süstemaatilised ja ööpäevaringsed. Inimesi peksti, vägistati, alandati, löödi elektriga NSVL laulude saatel. Laulma pidid vangid niikaua, kuni valvuril jaksu oli järjekordset ohvrit piinata. Aseev on kindel, et valvuritele pakkus see tegevus naudingut. „See on Isolatsiooni eripära, see on selline sõjakuritegude inkubaator, ning see ei puuduta ainult piinamist ja peksmist, vaid ka inimväärikuse alandamist ning nii meeste kui ka naiste vägistamist ja mõrvu,” lausus ta. https://4jaleht.postimees.ee/7440605/isolatsioon-ehk-ukraina-sojavangide-koonduslaager-keset-euroopat
ei keegi
29. jaan. 2022 17:56
Zelensky ei usugi enam Bideni pidevat jura (mida meie kohapealsed asjapulgad idiootlikult takka kiidavad) Venemaa algavast rünnakust, öeldes, et tema on president, tema on kohapeal ja teab paremini kui ükski teine president https://www.err.ee/1608482582/zelenski-pidev-sojaohust-raakimine-kahjustab-ukrainat
hungveiping
29. jaan. 2022 15:32
https://eestinen.fi/2022/01/kuum-hiina-asus-jouliselt-toetama-venemaa-ambitsioone-euroopas/
Teadja
29. jaan. 2022 14:15
Ameeriklased ei eksinud Iraaki minekul. nad teadsid väga täpselt mida nad tegid. Ja väga täpselt teavad nad seda ka nüüd, püüdes teha kõik mis nende võimuses, et Ukrainat ja Venemaad omavahel sõtta ahvatleda ja siis ise selle pealt otsesest sõjategevusest kõrvale jäädes dividende noppida. Kuid vaevalt siin venelased nende soovidele oodatud moel vastu tulevad. Maksimumstsenaarium võib olla vaid Ukraina sõjaväe lahingupotentsiaali kiire nullimine distantsilt, kui viimastel peaks jätkuma julgust Donbassi küsimus sõjalisel teel lahendada, mis juba omakorda võib viia laiemate rahvarahutusteni ja kiiretele poliitilistele muutustele Kiievis ja juba varasemast kokkuleppevõimelisema valitsuseni.
põhjus
29. jaan. 2022 11:55
https://tipaeto.livejournal.com/35645.html
aškenazi
13. veebr. 2022 13:02
Sefard Zelenski ja sakslased. http://allpravda.info/evrey-zelenskiy-my-vsegda-rady-nemetskomu-soldatu-na-ukrainskoy-zemle-122685.htm
ei keegi
27. jaan. 2022 20:10
milleks teha lihtsaid asju keeruliseks? sõda tuleb vaid juhul kui Ukrainal on söekust rünnata Donbassi (kasvõi Venemaa-USA-NATO läbirääkimiste nurjamiseks), sel juhul oleks Venemaa sekkumine muidugi tõenäoline; P. S. isegi selles jutus selles saates just nagu vilksatas, et Kiiev ongi koondanud vägesid rahvavabariikide piiridele, sel juhul venelaste 100 000 meest omal territooriumil 100 -150 km kaugusel piirist on ju vaid vastukaal võimalikule provokatsioonile
ei keegi
27. jaan. 2022 20:00
mälulünkadega gurule ei meenunud seegi, et Vene-Gruusia viiepäevane sõda algas Gruusia rünnakuga kolmepoolse lepingu alusel Vene rahuvalvajatega mehitatud Tshinvalile
meenutaja
6. veebr. 2022 11:26
Vene rahuvalvajaid juhtis juudi rahvusest alampolkovnik Timmermann, kes pärast oli menukas isik ka Iisraelis. Aga eks teati, mis hakkab toimuma ja Pihkva diviisi väeosad olid juba viidud sinna piirkonda. Lahingutegevuseks läks pärast seda, kui toimus gruusia ja osseetia patrullide kokkupõrge, mis laienes.
ei keegi
12. veebr. 2022 18:43
"Venemaa oli selleks sõjaks valmis, kuid Gruusia juhtkont alustas sõjalist aktsiooni esimesena [operatsioon "Puhas väli", kui ma ei eksi]," ütles augustikriisi tagamaade selgitamiseks loodud parlamendikomisjoni ees tunnistusi andnud Kitsmarišvili. Postimees.ee 21.11.2008. "Gruusia endise suursaadiku sõnul alustas sõda Gruusia." Venemaa läks Gruusias appi osseetidele (kes olid siiski sattunud Gruusia vägede tõelise, mitte välja mõeldud rünnaku alla). K. Paris. Venemaa õigus Krimmile on suurem kui albaanlastel Kosovole. 05. märts 2014
ei keegi
27. jaan. 2022 19:54
Huvitav saade, seinast seina. Saatejuhid võiksid vana guru jutuhimu veidi ohjeldada! Aga ta (guru) muidugi libastus jälle: Stalin paisanud 1941 "järsku leides" vägesid Kaug-Idast Euroopasse [s. t Nõukogude - Saksa rindele], kuna tal olnud "kindel tugi Hiina näol olemas". Hiina oli selles mängus üsna kõrvaline tegur. Hitleri Saksamaa liitlasena ajas Jaapan ekspansionistlikku poliitikat, pretendeeris koos Führeriga maailmavalitsemisele ja tema valikutes olid: rünnata britte ja Ühendriike; rünnata Nõukogude Liitu. Valiti Pearl Harbor. Kaug-Idas valves seisnud arvukate nõukogude diviiside äratoomist, sealhulgas otsustaval momendil Moskva alla, võimaldas täpne luureinformatsioon (Sorge grupp). Selle järgi Jaapan kõhkles, põdes Halhin-Goli kaotust ja polnud nii väga Saksa võidus veendunud. Kohest kallaletungi polnud oodata.
suur depressioon 1929
27. jaan. 2022 15:12
Sõda Euroopas aitaks ka USA majandusel jälle kosuda.