“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Teed on varasemast paremas olukorras Uuring paljastas Tallinna teed, mis vajavad kohest remontimist (0)
27. jaanuar 2022

Tallinna linna tellitud uuringu kohaselt vajavad seisukorra järgi koheselt rekonstrueerimist Paldiski mnt (Tehnika – Telliskivi), taastusremonti A. Laikmaa (Rävala-Narva mnt) ja Petrooleumi (Tuukri-Reidi) tänavad ning hooldusremonti Endla (Paldiski mnt-Mooni), Peterburi (Tartu mnt-Pirita jõgi), Sõle (Paldiski mnt-Kolde) ja Tulika (Paldiski mnt-Endla) tänavad.

„Et vältida teede seisukorra edasist halvenemist ja ennetada suuremaid lagunemisi ning kaasnevaid kulusid teeomanikule ja teekasutajatele, soovitame esimesel võimalusel alustada remontimisega,“ ütles uuringut teostanud Teede Tehnokeskus AS-i osakonna juhataja Marek Truu. „Nimetatud kiirete tööde kogumaksumus oleks 2.7 mln eurot.“

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja Ain Valdmann ütles, et kulutused teede ja tänavate kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks on kõikuvad. “Eelarveaastast lähtuvalt mõjutab teede ja tänavate valdkonna investeeringute eelarvet objektide tähtsus,” selgitas ta. “Teatud perioodel mõjutavad kulutuste suurust Euroopa Liidu toetuste lisandumine, mille kasutamine on seotud tähtaegadega. Samas suuremate projektide ettevalmistamine võtab aega ning sel perioodil on tähtsamatele objektidele kulutused suuremad.”

Valdmann ütles, et üksikobjektide kulutuste kõikumist mõjutab tööde koosseis: geoloogia, tehnovõrgud, foorristmikud, tunnelid, viaduktid, teede pikkus, laius, sõiduradade arv, kõnniteede, rattateede olemasolu, jne.

Läbivaid probleeme antud uuringuga sõiduteedel Marek Truu sõnul ei tuvastatud. „Enamustel sel aastal analüüsitud lõikudel oli nii tasasus kui ka roobas heal või rahuldaval tasemel,“ sõnas ta. „Samas on linnas mitmeid lühemaid suure liiklusega lõike, näiteks enne ristmikke või ülekäiguradasid, kus on suur roobas. Üheks selliseks näiteks on Endla, Tulika ja Paldiski maantee ristumised, kus on ristmike ja ülekäiguradade juures sügavad roopad. Lisaks on mitmeid tänavalõike, millel on kandevõime, tasasus või roobas halval tasemel ja mis vajaksid kohest tähelepanu.“

Valdmann ütles, et magistraal-põhitänavate seisukord on rahuldav. „Tasasus on kõikidel mõõtmisaastatel liikunud paremuse poole, kuid jäänud rahuldava seisukorra piiridesse,“ lausus ta. „See tähendab, et roopa sügavus on rahuldava piiripealne, kandevõime on normi piires, mõningate eranditega, magistraal-jaotustänavatel on tasasus keskmiselt veidi alla hea, rahuldav on üks kolmandik mõõtmistulemustest.“

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles, et riigi poolt on tulnud terve rida investeeringuid, mis on suunatud teekatte parandusse.

Kõige kehvemas olukorras on Peterburi tee

Üks tihedama liiklusega teid Tallinnas on Peterburi tee, samuti on tegemist kõige kehvemas olukorras lõiguga, kus ligi 40% mõõdetud lõigust on roopa sügavus halvas olukorras ning tee vajab täielikult rekonstrueerimist. „Sellel aastal püüame kopa maasse lüüa, et hakata Peterburi teed, Tallinna ühte kõige keerulisemat tee ehitusobjekti, täiesti nullist korda tegema,“ ütles abilinnapea Vladimir Svet.

Uuringu kohaselt on ligi 2/3 roobaste osas seisukord hea, samas kui vaid 36 % jaotustänavatest on seisukord hea. Jaotustänavate hulgas on veidi rohkem halvas seisukorras lõike (16% vs 10% põhitänavatel) ja märkimisväärselt suurem hulk rahuldava seisukorraga lõike.

Kui võrrelda eelnevate aastate roopa mõõtmistulemusi, siis on uuringu kohaselt näha paranemist nii jaotus, kui ka põhitänavatel. Jaotustänavatel on näha seisukorras suurt kõikumist ja see tuleneb ilmselt mõõdetavate tänavate valikust, 2021. aastal mõõdetud tänavad ei kattu nendega, mida mõõdeti 2020.aastal. Mõõdetud põhitänavatel on näha heas seisukorras olevate lõikude kerget tõusu.

Linnas on mitmeid suurema liiklusega alasid, kus tekib sügav roobas, mis aga 100 meetriseid lõike vaadates taandub välja. Tihti on sellised kohad näiteks ristmikud või ülekäigurajad, eriti tänavatel, millel sõidab ka raskeliiklus. Sellistel juhtudel tuleks vaadata andmeid mõõtmissammuga 1 meeter, et leida üles probleemsed kohad, mis võrgu tasandil vaadates välja taanduksid, aga on linnas tegelikult olemas.

Kõige kehvemas olukorras on Peterburi tee 2 ja 3, kus ligi 40% mõõdetud lõigust on roopa sügavus halvas seisukorras. Majaka tänaval on tekkinud sügav roobas enne ülekäiguradasid. Endla, Tulika ja Paldiski maantee ristumiste alas on samuti näha mitmeid lühemaid lõike sügava roopaga, eriti palju on neid ristmikke ümbruses.

Teed on varasemast paremas olukorras

Paremaks on läinud nii praktikad, kuidas Tallinna linn teid remondib kui koostöö erinevate võrguvaldajatega. “Linn on viimastel aastatel stabiilselt rahastanud nii kõnni- kui sõiduteede taastus-, hooldus-, ja kapitaalremonti,” ütles Svet. „Inimesed väärtustavad aina rohkem kvaliteetset linnaruumi ja kvaliteetne linnaruum tähendab hästi hooldatud teid ja tänavaid, mitte ainult lumekoristuse mõttes vaid ka teede ülalpidamise ja ehituse kvaliteedi mõttes.”

Võrreldes selleaastaseid mõõtmistulemusi eelneva nelja aastaga on teede seisukord igal aastal nii jaotus kui ka põhitänavatel Truu sõnul paranenud. „Nii jaotus- kui ka põhitänavad on tasasemad, mõõdetud roopa sügavus põhitänavatel on sama mis varem,“ ütles ta. „Jaotustänavatel on näha seisukorras igal aastal suuri kõikumisi ja see tuleneb ilmselt mõõdetavate tänavate valikust, 2021. aastal mõõdetud tänavad ei kattu nendega, mida mõõdeti 2020. aastal.“

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Tallinna linna teedevõrgu seisukord valitud tänavate baasil ja selle alusel koostada valitud teedevõrgu remondikava. „Antud uuring käsitles üksnes sõiduteid ja seda uuringut viiakse läbi iga-aastaselt erineval osal Tallinna tänavatest,“ lausus Truu. „Eelmisel aastal näiteks uuriti ainult jaotustänavaid, sel aastal olid uuringus nii põhi-, jaotus- kui ka mõned kõrvaltänavad.“

Truu sõnul algab uuring mõõtmiste planeerimise, mõõtmiskaartide koostamise ja mõõtmisseadmete ettevalmistamisega kevadel, kuid seadmed peavad olema kalibreeritud ja osalema veel rahvusvahelistel võrdlusmõõtmistel, seega on kogu ettevalmistusaeg märksa pikem. „Suvel teostatakse tänavatel tasasuse, tekstuuri, roopa sügavuse ja kandevõime mõõtmised ja seda tehakse üldjuhul öösiti, et tagada mõõtmiste ohutus,“ lausus ta. „Pärast mõõtmiste teostamist kontrollitakse mõõtmisandmeid, kirjeldatakse Tallinna tänavate seisukorda ja leitakse igale tänavale sobivad remondimeetmed.“

Teede Tehnokeskus AS poolt tehti ka mitmeid soovitusi ja ettepanekuid uuringu läbiviimise osas järgnevatel aastatel. „Näiteks soovitame lähemalt uurida roobaste ja tasasuse seisukorda ristmikel, sest sellest uuringust oli näha, et teekatte seisukord ristmikel võib olla märkimisväärselt halvem, kui tänaval üldiselt,“ ütles Truu.  „Samuti soovitame välja arendada huvigruppidele kättesaadava teeregistri, millest oleks võimalik näha nii teede seisukorra kui ka teedel teostatud remonttööde infot.“

Ain Valdmanni sõnul on Tallinna teedel ja tänavatel teinud teekatete seisukorra mõõtmisi AS Teede Tehnokeskus alates 2002. aastast kuni 2017. aastani. „2018 – 2020. aastatel jätkas seda tööd ERC Konsultasiooni OÜ ja 2021. aastal jälle AS Teede Tehnokeskus,“ sõnas ta.

Tallinna magistraal-põhitänavate teekatte seisukorra andmeid on mõõdetud süstemaatiliselt alates 2002. aastast. „Teekatte tasasuse ja roopa sügavuse mõõtmised on toimunud 2002, 2005, 2007, 2009, 2011, 2013, 2015, 2017, 2019 ja 2021. aastatel,“ ütles Valdmann. „Teekonstruktsiooni kandevõimet on mõõdetud kõigil magistraal-põhitänavatel perioodil 2002-2021 vähemalt ühel korral.“

Magistraal-jaotustänavatelon teostatud teekatte tasasuse ja roopa sügavuse mõõtmisi 2003, 2006, 2008, 2010, 2012, 2014, 2016, 2018 ja 2020. aastatel. „Kandevõimet on mõõdetud vähemalt ühel korral,“ sõnas Valdmann. „Sildade BMS-i on tehtud 2008, 2011, 2014, 2017 ja 2020. aastatel.“

PMS uuringu tabeli 10 kohaselt on lõigud, millel on soovitav esimeses järgus teostada remonttööd, järgmised:

TänavLõikTeeosaPikkus kokkuLõigu pikkusSoovitatud tööTulu/KuluMaksumus  
Paldiski maanteeTehnika tn -Telliskivi tn21273374REK1.481047200  
A.Laikmaa tnRävala pst-Narva mnt11301331Taastusremont0.69222432
Petrooleumi tnTuukri tn – Reidi tee1830310Taastusremont1.19156240  
Endla tnPaldiski mnt -Mooni tn11993512Hooldusremont7.5186016  
Peterburi teeTartu mnt -Kuuli tn2154524356Hooldusremont0.17731808
Peterburi teeKuuli tn – Pirita jõgi373801856Hooldusremont27.40311808
Sõle tnPaldiski mnt – Kolde pst13101778Hooldusremont0.63130704
Tulika tnPaldiski mnt – Endla tn12565660Hooldusremont2.46110880  

Hooldusremonttöid on teostatud või teostatakse alljärgnevalt:

  1. Endla tn (Paldiski mnt-Mooni) – hooldusremonttöid freesimise- ja asfalteerimisega teostati 2021. Plaanis teostada ka 2022. aastal.
  2. Peterburi tee (Tartu mnt-Kuuli) – hooldusremonttöid freesimise- ja asfalteerimisega teostati 2021. aastal. 2022. aasta plaanid olenevad rekonstrueerimise ajakavast.
  3. Peterburi tee (Kuuli-Pirita jõgi) – 2021 teostati teekatte pragude ja üksikute lagunemiste hooldusremonttöid pritskillustikuga. 2022. aasta plaanid olenevad rekonstrueerimise ajakavast.
  4. Sõle tn (Paldiski mnt-Kolde pst) – 2021 teostati teekatte pragude ja üksikute lagunemiste hooldusremonttöid pritskillustikuga. 2022. aastal on plaanis remonttööd freesimis- ja asfalteerimismeetodil.
  5. Tulika tn (Paldiski mnt-Endla) – 2021 teostati teekatte pragude ja üksikute lagunemiste hooldusremonttöid pritskillustikuga. 2022. aasta plaanid olenevad rekonstrueerimise ajakavast.

Kandevõime seisukorra hindamiseks kasutati Eesti ja Soome juhendit

Uuringu kohaselt mõõdeti kandevõimet kokku 1180 mõõtmispunktis. Mõõtmised teostati juuli kuu keskel. Kandevõime seisukorra hindamiseks arvutati vastavalt metoodikatele kandevõime Eesti (Maanteeamet 2017) ja Soome (Spoof ja Petäjä 2000) juhendite järgi. Soome metoodika järgi on keskmine kandevõime väärtus märkimisväärselt kõrgem (623 MPa) kui Eesti metoodika järgi (319). Soome metoodika järgi arvutatud tulemus on keskmiselt 1.89 korda suurem kui Eesti metoodika järgi arvutatud. Tulemused on Soome metoodika järgi ka enam hajutatud, kui Eesti metoodika järgi. Standardhälve Eesti metoodika järgi on 111 MPa, Soome metoodika järgi 336 MPa. Sarnastele tulemusele jõuti ka varasemates uuringutes (Aavik et al. 2017; Kaal et al. 2020).

Teine võimalus kandevõime hindamiseks on lähtuda varasemates Tallinna PMS uuringutes kasutatud metoodikast. Selle järgi määratakse erinevatele tänavaliikidele erinevad kandevõime piirväärtused. Selle metoodika järgi on vaid 16% katetest alla nõutava väärtuse. Kui jagada tulemused tänavaliigiti, siis on näha, et 20% põhitänavatest ja 11% mõõdetud jaotustänavatest on kandevõime alla nõutava. Mõõdetud jaotustänavatel on olukord mõnevõrra parem, kui selle uuringu raames mõõdetud põhitänvatel.

Kaasates kandevõime analüüsi kõik sel aastal uuringus hinnatavad lõigud ja lisades puuduvad kandevõime väärtused varasematest uuringutest, on kandevõime alla nõutava vaid 3% jaotustänavatest ja 12% põhitänavatest.

Suurim liiklussagedus on Järvel

Truu sõnas, et nende andmete järgi on suurima liiklussagedusega Pärnu maantee lõik Järvel. „Suurimad sagedused ongi seal, kus üht kindlat teed mööda liigub linnaosade ja linnaäärsete piirkondade liiklus,“ ütles ta. „Kõige madalama sagedusega on väikesed kvartalisisesed tänavad, kus liiklus võibki piirduda ühe auto hommikuse mineku ja õhtuse tulekuga.“

Tallinna teede tulevik oleneb sammudest, mis tehakse praegu ja lähitulevikus. „Hea meel on tõdeda, et Tallinn jälgib ja analüüsib teede seisukorda mõõdetud andmete põhiselt järjepidevalt,“ sõnas Truu. „Kui linn sellist praktikat jätkab ja teeb sellest infost tulenevalt remondiotsuseid, siis võib eeldada, et tänavate seisukord paraneb edaspidigi.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.