"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Uuring Baltimaade elanikud majandavad kodus ja poes säästlikult (0)
28. jaanuar 2022
Foto: Scanpix

Balti riikides on juurdunud säästlik eluviis, mis ei luba niisama toitu raisata ning priisata uute riiete ostmisega, näitab SEB korraldatud uuring. Lisaks kokkuhoiule aitab selline käitumine hoida keskkonda ja iga teine Eesti elanik arvabki, et keskkonnaprobleemide lahendamisse saab igaüks anda oma panuse. Teiste Balti riikide elanikud usuvad üksikisiku jõusse keskkonnamurede leevendamisel veelgi enam – Leedus 52% ja Lätis 62% elanikest.

Kõigis riikides planeerib oma toiduoste üle kahe kolmandiku vastanutest, et vältida üleliigset ostmist ehk toidu raiskamist. Ligi kolmandik Balti riikide elanikest hoidub ka palmiõli sisaldavate toodete tarbimisest.

Toitu ei raisata

Baltlased käivad toiduga ümber säästlikult: 76% Leedu vastanutest ei viska toidu ülejääke kunagi ära, vaid valmistavad neist uue söögi. Samamoodi talitab ka 53% Eesti ja 44% Läti vastanutest. Keskkonnasäästliku käitumisviisina nimetati veel loomse toidu tarbimise vähendamist. See on enamlevinud eestimaalaste seas, kellest ligi kolmandik tunnistasid, et nad söövad varasemast vähem liha. See vähendab kindlasti keskkonnajalajälge, mida igaüks saab mõõta mobiilirakenduses MinuJalajälg | SEB.

Taaskasutus on moes

Kõige usinamad taaskasutusriiete ostjad ja müüjad on leedulased, kellest 73% ütlesid, et see on nende jaoks igati tavapärane käitumisviis. Teiste Balti riikide elanikud taaskasutavad riideid vähem – Eestis 58% ja Lätis 49%.

„Keskkonnamõju suhtes on vastutustundlik ostukäitumine ka see, kui ostetakse vähem, aga kvaliteetsemat kaupa. Selle põhimõtte tõid oma rõivaostude puhul välja üle poole Eesti vastanutest,“ ütles SEB jätkusuutliku panganduse juht Evelin Allas.

Poodi oma kotiga ja pudelid taaskasutusse

Kilekoti asemel käiakse poes riidest ostukotiga kõige sagedamini Eestis (67%). Samas ligi pooled vastanutest kõigis kolmes riigis tunnistasid, et nad üritavad kasutada vähem plastikut, näiteks plastnõusid ja -pudeleid. Kõige aktiivsemad plastikpudelite taaskasutusse viijad on eestimaalased (94%) ja kõige kehvemad lätlased (70%).

Lahkudest kustutatakse tuli

„Toast lahkudes kustutatakse tuli enamikes Eesti, Läti ja Leedu kodudes ning valdavalt on elamutes kasutusel säästu- või LED-pirnid. Vana olmetehnika viiakse jäätmejaama ja uusi kodumasinaid ostes on tähtis valikukriteerium energiasäästlikkus,“ kommenteeris Allas.

Keskkonnasõbralikuks liikumiseks kasutatakse ühistransporti – Eestis ja Leedus liigub bussi, trolli, trammi või rongiga ligi kolmandik vastanutest, Lätis neljandik. Kellel on võimalus, pigem loobub auto kasutamisest – näiteks peaaegu kolmandik Eesti ja Läti vastanutest eelistavad autoga sõitmisele võimalusel jalgratast, kõndimist või elektritõukeratast.

„Transport on valdkond, kus olenevalt elukohast või pere suurusest, näiteks kui peres on väikesed lapsed, võib olla keeruline oma keskkonna jalajälge vähendada. See paistis välja ka uuringust, sest üle kolmandiku kõikide riikide vastajatest ütlesid, et nad ei tee transpordi vallas keskkonnasäästu heaks otseselt midagi,“ täiendas Allas.

SEB tõi turule mobiilirakenduse MinuJalajälg | SEB või MyFootprint | SEB, mis toetab ja aitab inimesi teekonnal rohelisema eluviisi poole. Uus rakendus on kättesaadav kõigile – selleks ei pea olema SEB mobiilirakenduse kasutaja ega panga klient. See on tasuta ja mobiiltelefoni alla laaditav Google Play ja App Store platvormidelt.

SEB korraldatud uuring toimus oktoobri lõpust kuni novembri lõpuni 2021. aastal. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas Balti riikides 3000 inimest vanuses 18–74 eluaastat, neist Eestis 1000.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.