"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
võõrliigi pealetung Mehhiko päritolu merekarp on jõudnud Muuga lahte (0)
28. jaanuar 2022
Mehhiko päritolu merekarp Rangia cuneata. Foto: www.biolib.cz

2019. aastal Soome lahe Venemaa vetest avastatud Mehhiko päritolu merekarp Rangia cuneata on nüüdseks laiendanud oma areaali ja jõudnud ka Muuga lahte.

Leid tuli keskkonnaministeeriumi teatel ilmsiks ADRIENNE projekti välitööde käigus. Projekti juht Jonne Kotta TÜ Eesti Mereinstituudist sõnul on Muuga lootsilaevade sadamast leitu esimene Mehhiko päritolu merekarbi leid Muuga lahes, vahendab BNS.

„Antud merekarbi leviala hakkas möödunud kuuma suvega kiiresti laienema ning piki Narva lahe idapoolset rannikut on selle levik olnud plahvatuslik,“ lausus Kotta. „Tulevased uuringud näitavad, kas selle uustulnuka olemasolu toob  kasu või pigem häirib kohalikku mereelu,“ lisas ta.

Kotta sõnul on Rangia cuneata puhul, kelle ajalooline leviala hõlmab Mehhiko lahte ja Põhja-Atlandit, tegemist söödava karbiliigiga. „Tegemist võib olla uue ja väärtusliku proteiiniallikaga meie vetes ning nende väljakorjamine võimaldaks ühtlasi ka liiki ohjata. Merekarbid elavad üldjuhul puhtas liivas ja nii madalas vees, et neid saab korjata väikest käsitraali vedades. Selliselt toimides pole ka ohtu ümbritsevale keskkonnale,“ selgitas Kotta.

Eesti, Venemaa ja Soome teadlased on kolm aastat töötanud koos projekti ADRIENNE raames, et omandada rohkem teadmisi Soome lahe kohta. Ühisprojekti käivitasid 2019. aastal kolme riigi eksperdid selleks, et üle saada takistustest – andmete killustatusest ning riikides kasutatavate uurimis- ja hindamismetoodikate erinevusest -, mis seni pidurdasid edusamme Soome lahe seisundi parandamiseks.

Praegu töötavad teadlased keeruka arvutipõhise tööriista kallal, mis ühendab mereelustiku leviku ja Läänemere keskkonna.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul saab veebruaris valmivast geoportaalist oluline abivahend mereala planeerijatele ning arendajatele. „Portaalis hakkavad olema kõige värskemad Soome lahe mereelustiku kaardid ja kogu olemasolev teadmistepagas inimtegevuste mõjudest loodusväärtustele,“ märkis Andresmaa.

Geoportaali on kogutud Soome lahe merekeskkonna andmed Eestist, Soomest ja Venemaalt ning inimtegevuste võimaliku mõju info. Visualiseerida saab tegevuste eraldimõju või siis mitme tegevuse koosmõju Soome lahe keskkonnale. Seega saab hinnata, mis juhtuks, kui näiteks kalanduse, toitainete sissekande, merepõhja kasutuse koormusi ja võõrliikide levikut muuta kas tänapäevaste keskkonnatingimuste või erinevate kliimamuutuste stsenaariumide taustal.

EL Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist rahastatav projekt ADRIENNE kestab kuni tänavu märtsini. Projekti juhtpartner on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.