„Jaanuaris on nakatumisnäitajad pidevalt tõusnud ja koos nendega tajuvad inimesed ka olukorda kriitilisemana. Kõige enam nähti olukorda kriitilisena oktoobris, mil nii vastas suisa 72% vastajatest. Ehkki praegu on iga päev nakatunuid rohkem, kui toona, ei ole ohutunnetus praegu aga nii kõrgele tõusnud,“ kommenteeris Turu-Uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart.
Viiruse leviku tõusuga on tõusnud Eesti elanike ohutunnetus ja langenud rahulolu olukorra lahendusega, veidi kasvas ka toetus karmimatele meetmetele, selgus riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS-i tehtud elanikkonna küsitlusest, vahendab BNS.
Viirusega seotud olukorda hindab kriitiliseks 43% vastajatest (novembris 34%, detsembris 27%). Lisaks on 30% hinnangul terav kriis küll möödas, kuid ohutusabinõude järgimine jätkuvalt vajalik (novembri lõpus 42%, detsembris 48%). Muutunud pole nende inimeste osakaal, kelle hinnangul on oht möödas ( 5%), või kelle arvates pole olukord kriitiline olnudki ja sellele on üle reageeritud (detsembri keskel 15%, nüüd 16%). Keskmisest sagedamini hindavad olukorda kriitiliseks 75-aastased ja eakamad ning Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud. Seda, et olukorrale on üle reageeritud, arvavad keskmisest sagedamini 35-49-aastased, mehed, Kirde-Eestis või Tallinnas elavad või enda vaktsineerimist mitte soovivad inimesed.
Taas on langenud rahulolu olukorra lahendamisega. Detsembri keskel oli viiruse levikuga seotud olukorra lahendamisega rahul 51% elanikest, nüüd aga 43%. Rahulolematuid on 53%. Keskmisest sagedamini on olukorra lahendamisega rahul 50-aastased ja eakamad, muudest rahvustest, 3. taseme haridusega või COVIDi vastu vaktsineeritud inimesed.
Inimeste hinnang enda teadlikkusele koroonapiirangutest on mõnevõrra muutunud: 37% elanikest on enda hinnangul kehtivate meetmetega hästi kursis (viimati 42%) ning 48% üldjoontes kursis (viimati 46%). 8% on enda hinnangul veidi kursis, 1% pole üldse kursis ning 5% ei tunne selle teema vastu huvi.
Veidi suurenenud on elanike osakaal, kes soovib kehtivate koroonapiirangute karmistamist – detsembris soovis piirangute karmistamist 26%, praegu 29% vastajatest. 34% on kehtivate meetmetega rahul, kuid 32% soovib nende leevendamist. Meetmete leevendamist pooldavad keskmisest sagedamini 25-49-aastased või enda vaktsineerimist mitte soovivad inimesed, samas kui meetmete karmistamise poolt on keskmisest sagedamini 15-24-aastased ning 65-aastased ja eakamad või vaktsineeritud inimesed.
Võrreldes novembriga on märgatavalt suurenenud majanduslike toimetulekuraskustega inimeste osakaal – kui novembri lõpus hindas 23% elanikest, et neil on oma praeguse sissetuleku juures raske hakkama saada, siis jaanuaris on see näitaja 29%, mis on viimase aasta kõrgeim protsent. Toimetulekuraskustega inimeste osakaal on keskmisest kõrgem 65-aastaste ja eakamate, muudest rahvustest, madalama haridusega, Kirde-Eestis elavate või ühe liikmega leibkonnas elavate inimeste seas. Oluliselt on vähenenud nende elanike osakaal, kes hindab, et elavad mugavalt praeguse sissetuleku juures – kui novembris oli neid 20%, siis jaanuaris 12%.
Viimase poolaasta jooksul on kohaliku omavalitsuse poole toetuse või abi saamiseks pöördunud 8% elanikest, nende hulgas on nii energiahindade hüvitise kui muude toetuste taotlejad. Kohaliku omavalitsuse poole pöördunutest sai täiel määral abi 25%, 31% sai osaliselt, kuid 15% abi ei pakutud. Paljud ei oska veel öelda, kas nad abi saavad, kuna protsess on tõenäoliselt pooleli. Nendest vastajatest, kes ei ole seni KOV poole pöördunud, märkis 53%, et nad ei vajagi abi, 13% aga, et kuigi vajavad abi, ei ole teada, kas nende pere seda saab. 7% sellest sihtrühmast kinnitas, et ei pöördu kohaliu omavalitsuse poole, sest ei tea, kuidas seda teha, 20 % aga ei pöördu, sest ei usu abi saavat.
COVID-19 teemalise elanikkonnaküsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 37. küsitluslaine viidi läbi 15.-18. jaanuaril 2022.
