"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Linn jagas 44 000 kogumisnõud Tasuta jagatud kogumisnõud pani tuhanded linlased biojäätmeid liigiti koguma (1)
30. jaanuar 2022
Pealinn

„Kogumisnõu kasutamine on pannud tuhanded linlased biojäätmeid koguma ning eelkõige hinnatakse, et kogumisnõu oleks piisava suurusega ning seda oleks mugav kasutada,“ ütles Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Liina Kanarbik.

Suurem osa linlastest, kes ei kogunud enne kogumisnõu saamist biojäätmeid liigiti, on pärast selle saamist neid liigiti koguma hakanud. „Levinumateks põhjusteks oli ruumipuudus, huvi puudumine ja teadmatus, mida biojäätmete hulka täpsemalt liigitatakse,“ sõnas Kanarbik.

Biojäätmete kogus on aastatega kasvanud just Lasnamäe linnaosas, mistõttu viis Strateegiakeskus läbi kogumisnõusid puudutava küsimustiku ühe korteriühistu kogemuse najal.

Vaatamata sellele, et Tallinnas kogutakse biojäätmed liigiti juba üle kümne aasta satub siiski palju biojäätmeid segaolmejäätmete mahutisse. „Kui biojäätmed pannakse segaolmejäätmete hulka, määrivad nad ära olmeprügi ning muudavad ka segaolmejäätmete käitlemise keerulisemaks,“ ütles Kanarbik. „Liigiti kogutud biojäätmed on võimalik suunata ringlusse ning toota kas komposti või biogaasi.“

SA Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse programmijuhi ja vanemteadur Harri Moora sõnul on võrreldes teiste Eesti linnade ja omavalitsustega Tallinna linna olmejäätmete käitlemise olukord suhteliselt hea. „Tallinn on ühe vähese omavalitsusena eeldatavasti saavutanud Euroopa Liidu olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgi, 2020. aastaks pidid kõik EL liikmesriigid võtma olmejäätmed ringlusse 50% ulatuses nende tekkekogusest,“ ütles ta. „Tallinn on ka selgelt olnud eelkäija ning eeskuju teistele KOV-ide jäätmete liigiti kogumise arendamisel. Näiteks viis Tallinn biojäätmete liigiti kogumise sisse juba 2008. aastal, teised Eesti KOV-id on seda tegemas alles praegu.“

Linn jagas 44 000 kogumisnõud

Biojäätmete liigiti kogumise edendamiseks jagati 2021. aasta suvel ja sügisel korteriühistute kaudu elanikele kortermajade koduköökidesse mõeldud 44 000 biojäätmete kogumisnõud. „Kogumisnõud jagati Tallinna kaheksale linnaosavalitsustele proportsionaalselt elanike arvule ning iga linnaosa korraldas ise jagamiskampaania,“ sõnas Kanarbik. „Kogumisnõuga anti kaasa ka biolagunevad kogumiskotid ning infovoldik, kus selgitatakse, millised jäätmed sobivad biojäätmete mahutisse.“

Kanarbiku sõnul jagasid enim kogumisnõusid oma elanikele Lasnamäe, Haabersti, Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosad. „Juba septembri-oktoobri tulemused näitasid, et kortermajades on biojäätmete liigiti kogumine suurenenud,“ ütles ta. „Näiteks Haabersti linnaosas on biojäätmete liigiti kogumise trend järgmine: 2019 september 134 tonni, 2020 september 136 tonni ja 2021 september 149 tonni ja Mustamäe linnaosas vastavalt 162 tonni, 173 tonni ja 182 tonni.“

Biojäätmed tuleb eraldi biojäätmete mahutisse asetada eelistatult lahtiselt, paberkotis või biolagunevas kotis. „Tavaline kilekott biojäätmete kogumiseks ei sobi, sest see kompostimisel ei lagune,“ sõnas Kanarbik. „Kogumisnõude jagamine edendas linnarahva seas keskkonnasõbralikumat eluviisi ja soodustas biojäätmete oma kodus mugavalt liigiti kogumist.“

Kui 2021. aastal keskenduti eelkõige korterelamute biojäätmete liigiti kogumise edendamisele biojäätmete kogumisnõude jagamise näol, siis 2022. aastal keskendutakse eelkõige üksik- ja ridaelamute (st kaksik- ja kahe korteriga elamute ning ridaelamute) biojäätmete liigiti kogumise edendamisele biojäätmete mahutite ja kompostrite soodustingimustel jagamise näol. Täpsem info selle kohta ilmub lähikuudel.

Tänu biojäätmete kogumisnõude, mahutite ja kompostrite jagamisele ning teavituse tõstmisele väheneb biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes ning suureneb liigiti kogutud biojäätmete hulk, mida põletamise või ladestamise asemel saab ringlusse suunata. „Linna initsiatiive toetab ka oktoobris 2021. aastal ilmunud Maailmapanga põhjalik Eesti jäätmemajanduse uuring, mille järgi oleks Eestis vajalik suurendada biojäätmete ringlussevõttu ja kasvatada jäätmealast teadlikkust,“ sõnas Kanarbik. „Uuringus leiti, et kui inimesed eraldaks kodus biojäätmed ülejäänud prügist ja neist toodetaks uusi tooteid, tõuseks olmejäätmete ringlussevõtu määr hinnanguliselt kuni 14%.“

Biojäätmete liigiti kogumise vajadus

Tallinnas on biojäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmatud juba alates 2007. aastast. Biojäätmete hulka kuuluvad toidu- ja köögijäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed, mis tekivad kodus, kontoris, poes, toitlustusasutuses või toiduainetööstuses.

Kanarbik ütles, et kehtiva Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt peab biojäätmete mahuti olema igal vähemalt kümne korteriga elamumaa kinnistul, välja arvatud vanalinnas. „Biojäätmeid tuleb koguda liigiti ka kinnistutel, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega,“ sõnas ta. „Biojäätmete mahuti peab olema kinnistul, kus jäätmeid tekib nädalas üle 20 kilo või kus tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, lasteaed, kool või haigla.“

Tallinnas kogutud biojäätmed kompostitakse AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus kompostimisväljakutel Jõelähtmel. Seal toodetud sertifitseeritud komposti saab osta kohapealt ning ehitus- ja aianduspoodidest.

Üksikelamu kinnistul ei pea olema biojäätmete mahutit juhul, kui biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed kogutakse liigiti ning kompostitakse jäätmehoolduseeskirja § 14 kohaselt samal kinnistul. „Tallinnas tegutseb neli jäätmejaama, kuhu elanikel on võimalik üle anda aia- ja haljastusjäätmeid, mis kompostitakse Tallinna Jäätmekeskuse poolt Pärnamäe jäätmejaama kompostimisväljakul,“ ütles Kanarbik. Ka seal toodetakse sertifitseeritud komposti.

Kanarbiku sõnul muutub 2021. aasta maikuus jõustunud jäätmeseaduse muudatuste järgi biojäätmete kogumine tekkekohalt kohustuslikuks hiljemalt 2023. aasta lõpuks. „Siis peab kõigil Eesti elanikel ja ettevõtetel olema võimalik biojäätmeid jäätmevedajale üle anda, sõltumata korterite või teenindatavate inimeste arvust,“ lausus ta. „Väiksemad elamud ei pea biojäätmeid ära vedamiseks üle andma juhul, kui biojäätmed oma kinnistul kompostitakse. Omavalitsus peab aga olema veendunud, et kinnistul biojäätmeid tõesti kompostitakse ja ka saadud materjali on võimalik kasutada nõuetekohaselt nii, et biojäätmed ega kompost ei satuks segaolmejäätmete või muude jäätmete hulka.“

Keskenduda tuleks toidujäätmete tekke vähendamise edendamisele

Toidujäätmete vältimise edendamine panustab otseselt nii Tallinna olmejäätmete kui ka biojäätmete vältimise ja vähendamisega seotud eesmärkide täitmisse. „Peale selle omab toidujäätmete teema Tallinnas suurt mõju sotsiaalsete probleemide leevendamisel, näiteks toidu annetamine,“ ütles Moora.

Tallinna linna seisukohast on oluline keskenduda eelkõige kodumajapidamiste toidujäätmete tekke vähendamise edendamisele. „See on suures osas biojäätmetega seotud arenduste ja tegevustega,“ sõnas Moora. „Toidujäätmete vältimise võimalused linnas peaks olema eraldi kommunikatsiooni valdkond, milleks tuleks linnal planeerida sihtrühmapõhist teavitustegevust, vahendeid jms. Samas saab linnaelanikele suunatud toidujäätmete vältimise sõnumit siduda ka teiste keskkonnamõju avaldavate valdkondadega, nagu näiteks jäätmed ja ringmajandus, kliimaeesmärgid, keskkonnaharidus, hanked ja toitlustus.“

Moora sõnul on oluline toidujäätmete vältimise edendamise võimalus seotud toiduannetamise süsteemi toetamisega Tallinna linnas. „Koostöös Toidupangaga on Tallinnas loodud hästi toimiv toiduannetamise süsteem, mis aitab väga olulises mahus vältida kaubanduses üle jäävate toiduainete raiskamist ning samas panustab ka sotsiaalsete probleemide leevendamisse,“ ütles ta. Seega tuleks jätkata Toidupanga toetamist Tallinnas, lisaks oleks soovitatav arendada koostööd ka uute toidujagamise platvormidega, et veelgi laiendada toidujäätmete vältimise võimalusi linnas.“

Rahulolu uuringu tulemused

Tallinna 2021. aasta rahulolu uuringust selgus, et tallinlastest kompostib toidujäätmeid või aia- ja haljastusjäätmeid oma Tallinna elukoha hoovis 17%, sealjuures 13% kompostib neid kompostris või kaanega kompostikastis ning 5% lahtises hunnikus. Ühepereelamutes ja paaris- või ridaelamutes elavatest inimestest kompostib jäätmeid 71%, kortermajade elanikest aga vaid 9%. „Põhjustena, miks neid jäätmeid ei kompostita, nimetati kõige sagedamini, et puudub komposter/kompostikast, hoovis pole piisavalt ruumi või et kompostimist ei peeta vajalikuks,“ ütles Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Eva Liisa Vahtramaa.

Vastajail, kes toidujäätmeid või aia- ja haljastusjäätmeid oma Tallinna elukoha hoovis ei komposti (626 vastajat), paluti täpsustada, mis põhjustel nad seda ei tee. „Kõige sagedamini toodi põhjuseks seda, et puudub komposter/kompostikast (40%), hoovis pole piisavalt ruumi (28%) või et kompostimist ei peeta vajalikuks (18%),“ sõnas Vahtramaa. „Harvemini toodi välja ülejäänud põhjuseid, näiteks kartus, et kompostimisega kaasneb ebameeldiv lõhn või kahjurid, komposter ei näe hoovis ilus välja, majaelanikud on vastu või puuduvad sellekohased teadmised jaoskused.“

Toidujäätmeid kogub liigiti 53% Tallinna elanikest. Seejuures kogub toidujäätmeid 30% vanusegrupp 15-26a ning 81% 65+a. „Noorem vanusegrupp põhjendab liigiti mittekogumist ajapuuduse vabandusega,“ ütles Vahtramaa.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
30. jaan. 2022 22:04
Pakendid peavad olema biolagunevad.