"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Omaste eest hoolitsemine ei röövi enam viimset jõudu (0)
31. jaanuar 2022
Foto: Scanpix

Eestis leidub tuhandeid inimesi, kes on sunnitud jätma palgatöö ning jääma koju oma lähedast hooldama. Neid, kes hooldavad eakaid (vana)vanemaid päevatöö kõrvalt – tihti oma viimse jõuvaruga –, on kordades rohkem. Kõike seda nägi ette meie perekonna- ehk nn pantvangiseadus, mis muutis vanainimese lastest sõltuvaks, sest riik on seni panustanud pikaajalisse hooldusse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad maad.

Nüüd on riigikogus ometi läbinud esimese lugemise sotsiaalhoolekande- jt seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele ja vabastavad lapselapsed vanavanemate ning vanavanemad täisealiste lapselaste ülalpidamiskohustusest. Lisaks on peagi loota hõlpu erivajadustega laste peredel, kes toetavate teenuste – nagu tugiisik või rehabilitatsiooniteenused – saamiseks ei pea lapsele enam tingimata puuet taotlema.

Ehkki kohalikul omavalitsusel on juba praegu kohustus oma inimesi aidata, pole lähedast hooldava inimese toetusvajadus ja abi saamine olnud siiani kaugeltki lihtne või iseenesestmõistetav. Loodetavasti toob omastehooldajatele ja puudega laste vanematele kiirema ja terviklikuma abi seegi seadusemuudatus, et peagi peab omavalitsuse sotsiaaltöötajal senise mis tahes kõrghariduse asemel olema erialane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus – on ju sotsiaaltöötaja töö kriitilise tähtsusega ning inimeste elu muutev.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.