"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
fotod President Arnold Rüütel: mälestusmedal on pühendatud ka minu abikaasale, meie kooselu teeb juba kuuekümne neljanda tiiru ümber päikese (0)
31. jaanuar 2022
Foto Mats Õun

“Enam kui üheksakümne aasta jooksul on mul olnud võimalus olla seotud meie kultuuri arenguga,” ütles president Arnold Rüütel. “Oleme üle elanud erinevate kultuuride pealetungi – igast midagi võtnud ja ikka suutnud säilitada oma.”

Vaata galeriid (25)

Tänane mälestusmedal on kindlasti pühendatud ka minu abikaasale, kui meie rahvuskultuuri innustunud uurijale,“ lisas Rüütel. „Lähiajal jõuab meie kooselu teha juba kuuekümne neljanda tiiru ümber päikese.“

„Meil on hea meel kinkida endise riigipea portreega mälestusmünt nii president Arnold Rüütlile kui ka proua Ingrid Rüütlile, kes on oma tegevuse pühendanud südamest Eestile,“ ütles mündid verminud osaühingu Eesti Mündiäri turundusjuht Kristine Kruuv. „Meil on suur au kinkida mälestusmünt ka president Alar Karisele.“

Kahe kuldmündi esikülg kujundati Arnold Rüütli esindusliku portreefoto järgi. Tagaküljel asub mündid emiteerinud Niue riigi vapp, mis koosneb Briti rahvaste ühendusse kuulumise sümbolist püha Edwardi kroonist, rahvuslillest pua keni keni (ld Fagraea berteroana), ornamentidest ja merekarpidest. Suurema, 7,78 grammi kaaluva mündi nimiväärtus on 10 ja väiksema, 0,5 grammi kaaluva mündi nimiväärtus on 2,5 Uus-Meremaa dollarit.

Oleme üle elanud erinevate kultuuride pealetungi

Rüütel avaldas tänu kõigile kohalviibijatele. „Kõigepealt sooviksin siiralt tänada enda ja abikaasa nimel Kristine Kruuvi, kelle suure töö tulemusena minule vormitud kuldmündid on valmis saanud,“ lausus ta. „Iga meenemünt on tükike rahvuse ja kultuuri ajaloost. Enam kui üheksakümne aasta jooksul on mul olnud võimalus olla seotud meie kultuuri arenguga. Oleme üle elanud erinevate kultuuride pealetungi – igast midagi võtnud ja ikka suutnud säilitada oma. Mälestusmedalit vastu võttes tahaksin jagada oma rõõmu meie väikeriigi saavutuste üle mitmes valdkonnas. Olgu need siis haridus, teadus, kultuur või tehnoloogia.“

Rüütli sõnul oleme end tänaseks sidunud erinevate rahvusvaheliste struktuuridega. „See loob kindlustunde edaspidiseks,“ ütles ta. „Oma majandusnäitajatelt oleme Euroopa liidus jõudnud üheteistkümnendale kohale. Majandusvabaduse indeksi poolest on aga Eesti maailmas kuuendal kohal ja Euroopa Liidu riikide seas esimene.

Meenemüntide auväärne ajalugu

Eriti peaksime me Rüütli sõnul hindama seda, et oleme suutnud hoida ja arendada oma rahvuskultuuri. „Tänane mälestusmedal on kindlasti pühendatud ka minu abikaasale, kui meie rahvuskultuuri innustunud uurijale,“ märkis ta. „Lähiajal jõuab meie kooselu teha juba kuuekümne neljanda tiiru ümber päikese. Meenemüntidel on auväärne ajalugu – Eesti rahvuse ja riigiga seotud meenemündid on olnud numismaatikute seas kõrgelt hinnatud. Loodame, et ka tänane münt leiab nende seas tunnustust. Lubage mul tänada ka Powerhouse kommunikatsioonibürood, kes tänase ürituse korraldas. Suur tänu kõigile selle ürituse korraldamise eest!“

10. mail 1928 Saaremaal sündinud Arnold Rüütel kandis olulist rolli Eesti iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmisel, mis pani aluse NSV Liidu lagunemisele. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigipeana ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande ÜRO keskkonnakonverentsil Rio de Janeiros, kus pandi alus maailma loodushoiu uuele etapile.

2001. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti Vabariigi presidendiks. 2006. aastani kestnud ametiajal aitas ta kaasa Eesti ühinemisele Euroopa Liidu ja NATOga ning tegi kõik endast oleneva, et vähendada majandusmuutuste rasket mõju ja suurendada rahva ühtehoidmist.

Niue riigipea on Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, kellega president Arnold Rüütel kohtus 2006. aastal, valmistades ette kuninganna riigivisiiti Eestisse. Muhumaast suurem Niue asub Vaikse ookeani lõunaosas, toimides Uus-Meremaaga assotsieerunud autonoomse territooriumina.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.