"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
JOOMINE KASVAB Suured pinged kodus panevad rahva rohkem napsitama (6)
31. jaanuar 2022
Foto: Pixabay

“Emale oli vaja kutsuda kiirabi, sest tal on alkoholist tekkinud psühhoos, ja laps tuli temast eraldada,” kirjeldas aina enam ette tulevat olukorda lasteabitelefoni konsultant Kaja Lind. “Tihti lõpevad vanemate alkotarbimised vägivallaga, kus lapsevanem peksab poega või tütart.” Koroonaaeg on pannud inimesed rohkem alkoholi tarbima. Mullu pidi politsei kainestusmajja toimetama juba üle 7100 inimese, mis tähistab uut rekordit.

Tervise arengu instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel tõdes, et alkoholi tarvitamine kogub ühiskonnas hoogu. “Sellele viitab ka kainestusmajadesse sattunud inimeste arv,” lisas ta.
Kui tavapäraselt on Tallinna kainestusmajja toimetatud aastas 5000-6000 inimest, siis mullu tuli politseil kainenema viia juba üle 7100 inimese, mis tähistab uut negatiivset rekordit.

Alkoholi tarvitamise tõusu kinnitab ka munitsipaalpolitsei tehtud väärteoprotokollide arv. Eelmisel aastal koosta mupo alkoholi tarbimise eest avalikus kohas 214 trahviotsust üldsummas 13 268 eurot, mida on ligi viis korda suurem kui ülemöödunud aastal: 2020. aastal koostati alkoholi tarbimise eest avalikus kohas 46 trahviotsust üldsummas 2752 eurot.

Just kodu ja perekonda rüüstab alkohol kõige valusamalt. Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni konsultant Kaja Lind tõi välja nukra statistika – lõppenud aastal pöörduti nende poole peaaegu 13 000 korral ehk ligi 3000 korda rohkem kui aasta varem. “Meil tuli teha rohkem ka laste perest eraldamise otsuseid,” lausus Lind. “Nende otsuste arv pole muidugi kasvanud vaid vanemate suurenenud alkoholitarbimise pärast, kuid siiski on see hulk kolossaalne.”
Mullu tuli lapsi vanematest eraldada 55 korral. 42 puhul neist ehk koguni 76% juhtudest olid põhjuseks joobes vanemad. Seevastu enne koroonakriisi, 2019, oli 31 perest eraldamise otsust aastas, ja nendest vaid 12 korral joobes vanemate tõttu. “Kui meile tuleb teade joobes vanema kohta, on paljudel puhkudel võimalus anda laps üle teisele vanemale, kes elab lapsest eraldi,” mainis Lind.

Lapsed kutsuvad endale abi

Lind meenutas lugu, kus lasteabitelefonile helistasid kiirabitöötajad. “Ühele emale oli kutsutud kiirabi, sest tal oli alkoholist tekkinud psühhoos,” rääkis ta. “Ema viidi EMO-sse ja isa oli nõus lapse enda juurde võtma. On olnud ka juhtum, kus ema kasvatas last üksinda, helistas ise häirekeskusesse ja palus abi, et ta ei tule enam lastega toime. Häirekeskus saatis kohale politsei ja selgus, et ema oli raskes joobes – taas kord tuli lapsed perest eraldada.”

Paraku jõuab lasteabitelefoni töötajateni ka olukordi, kus mõlemad vanemad on alkoholijoobes. “Tihtipeale lõpevad need juhtumid vägivallaga, näiteks ema peksab poega või tütart,” nentis Lind.

Oli juhus, kus ema läks välja ja jättis südamerahus koju magama oma viieaastase lapse, kes aga ärkas ja kõndis siis hommikul vara naabritädi akna all…

Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni konsultant Kaja Lind

“Sageli helistavad lapsed teisest toast meile, et purjus ema-isa vahel on kaklus. On ka juhtumeid, kus ema ja isa on kodust ära läinud naabrite juurde pidu panema, sünnipäeva või aastavahetust tähistama või mis tahes muul põhjusel jooma. Laps on jäetud koju magama, ta ärkab öösel üles, kedagi ei ole, siis läheb laps tänavale, kus teda märkab mõni tähelepanelik kodanik või politseipatrull. Oli juhus, kus ema läks välja ja jättis südamerahus koju magama oma viieaastase lapse, kes aga ärkas ja kõndis siis hommikul vara naabritädi akna all…”

Lind nentis, et kui peres on suhted halvad, paistab see kohe välja, samas alkoholist ei räägita. See tuleb tihti välja alles siis, kui lastel on tekkinud probleemid kas vaimse tervise või käitumisega. “Teada saame alles siis, kui laps kuhugi pöördub ja hakkab rääkima,” lausus Lind. “Kui hakkad küsima, millal mured alguse said, millal sul halb hakkas, millal üks või teine sümptom tekkis, jõuab laps jutuga ikka sinna, et tegelikult on probleemid juba aastatetagused: kodus tarvitati alkoholi ja kakeldi. Sealt võis alguse saada laste koolis edasijõudmatus ja muud probleemid. Siis aga on need juba rasked teemad, mida ühekordse meetmega lahendada ei saa. Ometi on alati oluline, et abi vajav laps meieni jõuaks – sest siis saab vähemalt alustada probleemide lahendusteni jõudmist ning suunata lapsed inimesteni, kes hakkavad juhtumitega tegelema.”

Lõõgastumisvajadus ja üksindustunne

Olgugi et vanematel on õigus ja kohustus oma laste eest hoolitseda, puuduvad mõnel ema-isal selleks oskused. “Siin tulebki mängu meie kõigi teiste roll – kui me näeme, et laste käitumises on muutusi, või teame, et selles peres on alkoholiprobleem või mis iganes mure, tasub alati pöörduda lasteabitelefonile 116 111 ja anda sellest teada, sest mure märkamine võib ära hoida nii mõnegi lapse vaimse tervise probleemid tulevikus,” rääkis Lind. “Meil on häid näiteid, kus lasteabitelefonist on abi olnud.”

Kui tekib pere, ega harjumused kuskile ei kao, kaasa arvatud alkoholi tarbimine. Kahjuks näevad seda kodus pealt lapsed.

Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni konsultant Kaja Lind

Lind nentis, et suurenenud alkoholitarbimise taustaks on koroonapandeemia. “Inimesed on kõik kodus ja pinges põhjustel, mida koroonapandeemia on kaasa toonud,” selgitas ta. “Sellest tulenevalt on inimestel vaimne väsimus ja tihtipeale ka lootusetusetunne, sest võib-olla on töökohaga kehvasti, ning leevendust loodetakse alkoholist. See on ka kuidagi harjumuspärane, sest alkohol on varasest east kättesaadav ning lahjad vägijoogid on andnud justkui harjumuse alkoholi tarvitada. Loomulikult saab alkoholi tarvitamine mustriks, kui see leevendab mingeid olukordi. Ja kui tekib pere, ega harjumused kuskile ei kao, kaasa arvatud alkoholi tarbimine. Kahjuks näevad seda kodus pealt lapsed.”

Sammeli sõnul on alkoholi tarvitamisel väga erinevaid põhjuseid. “Suur osa inimesi joob selleks, et lõõgastuda,” tõdes ta. “Väikeses koguses alkoholi tekitab esialgu eufoorilise tunde. Kui aju harjub alkoholiga stimuleerimisega, tekibki olukord, kus lõõgastumist ilma alkoholita ei osata enam ettegi kujutada. Osa inimesi joob negatiivsete mõtete tõrjumiseks, sest see tuimestab. Leidub neid, kes joovad üksindusest. Seda teevad sageli just vanemad inimesed. Osa peletab sellega oma sotsiaalset ärevust, et seltskonnas paremat muljet jätta, teised jälle joovad selleks, et seltskonnaga samastuda ja mitte tunda ennast eemale jäetuna. Ja kindlasti jagub neid, keda tõukab tagant juba sõltuvus, nii et nad pole enam võimelised oma tarvitamist kontrollima.”

Seega peaks Sammeli soovitusel igaüks endalt aeg-ajalt küsima, miks tal on alkoholi vaja ja kas seda vajadust saaks millegi muuga rahuldada. “Sellepärast ongi kasulik teha aeg-ajalt alkoholitarvitamises pikemaid pause,” lisas Sammel.

Kõige massilisem tarbimine ajaloo jooksul

Psühhiaater Jüri Enneti sõnul ei saa alkoholiga liialdamise puhul välja tuua vaid üht põhjust ja tagajärge. “Stress ja depressioon tekivad, kui inimene ümbritseva keskkonnaga kohaneda ei suuda,” ütles ta. “Et pingeid maandada, on valikuvõimalusteks võtta tabletti ja käia tohtri juures, või teha metsajookse ja jalutuskäike. Inimene aga tahab kiireid lahendusi ja siis tulebki mängu kolmas variant: võtta kiirelt 100 grammi ja siis veel 100 grammi.”

Liigne alkoholitarbimine mõjutab koduelu ja tekitab perevägivalda, kust hargneb edasi koolikiusamine – probleem hõlmab kogu ühiskonda.

Psühhiaater Jüri Ennet

Ka Enneti sõnul mõjub alkohol väikeses koguses kui rahustava toimega trankvilisaator. “Aga kui inimene end täna rahustab, homme rahustab ja ülehomme rahustab, ning põhjus, miks ta võtma hakkas, ei ole likvideeritud, tegeleme me ainult sümptomitega ja probleem ei vähene,” nentis psühhiaater. “Liigne alkoholitarbimine mõjutab koduelu ja tekitab perevägivalda, kust hargneb edasi koolikiusamine – probleem hõlmab kogu ühiskonda. Lisaks lihtrahvale vaevlevad sõltuvushaiguse küüsis ka jõukad – neilgi on omad psüühilised pinged, mis vajavad napsuga leevendamist.”
Alkoholi liigtarvitamist hoogustab paraku selle lihtne kättesaadavus. “Oletame, et me elame Naissaarel, kuhu ei tooda alkoholi sisse,” lausus Ennet. “Kui täna pole napsi ja homme pole napsi, tuleb stressid ja pinged lahendada muul moel – kas metsas jalutamise või kontsertide kuulamisega.”

Lisaks alkoholi kergele kättesaadavusele tõi Ennet välja, et igal inimesel on teatud haiguste suhtes eelsoodumus, mis avaldub alles siis, kui mingeid aineid proovida. “Näiteks noored mõtlevad, et mis see kanep mulle teeb, aga kui taustal on psüühiliste häirete eelsoodumus, tulevad probleemid välja – ja sama on alkoholiga. Liigne alkoholi pruukimine eelkõige sotsiaalne probleem.”

Seda toonitas ka Sammel. “Alkoholi tarbimine pole kunagi olnud nii massiivne,” lausus ta. “Alkohol on muutunud laiatarbekaubaks ja igapäevaelu osaks, seda tarvitavad noored ja vanad, mehed ja naised. Eeskuju kandub edasi vanematelt lastele ja ühelt põlvkonnalt teisele. Alkohol on praegusajal liiga kättesaadav, ja seda kahjuks ka alaealistele, keda peaks alkoholi mõjude eest eriti kaitsma.”

Mürgistus ja psüühikahäired

Eestis tarvitab alkoholi umbes 83% täiskasvanud inimestest. “Kuskil on kindlasti ka need, kes alkoholi ei tarvita, kuid enamasti sellist hoiakut ei presenteerita, sest siis järgneb selle kohe küsimus: miks?” tõdes Sammel. “Jääb mulje, justkui peaks alkoholi mittetarvitamisel olema mingi praktiline põhjus – tervis, lapseootus, sõltuvusprobleemid või autojuhtimine. Selle peale justkui ei tuldagi, et see võiks olla lihtsalt inimese normaalne valik.”

Tervise arengu instituudi (TAI) andmetel suri 2020. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud haigustesse 615 inimest (mehi 418 ja naisi 134), mis on üle saja rohkem kui 2019. aastal ning ühtlasi viimase kümne aasta suurim arv.
“Diagnoosid, mille tõttu kõige rohkem inimesi sureb, on maksa alkoholtõbi, juhuslik mürgistus alkoholi toimel ning alkoholitarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäired,” selgitas Sammel. “Siiski ei tahaks nendesse konkreetsetesse diagnoosidesse kinni jääda, sest tegelikult jääb suurem osa alkoholi tervisekahjudest meile varjatuks.”

On teada, et alkohol põhjustab üle 200 terviseprobleemi, millesse inimene võib lõpuks ka surra. “Tõsisemad alkoholiga seonduvad haigused on südame- veresoonkonna haigused (kõrgvererõhktõbi, insult ja infarkt), seedekulgla haigused (kõhunäärme, soolte ja maksa haigused) ja muidugi vähk,” rääkis Sammel. “Teadusuuringud näitavad, et ka mõõdukas alkoholi tarbimine tõstab vähki haigestumise riski, sest alkohol on kantserogeen. Alkohol põhjustab eriti kurgu-, neelu-, söögitoru-, maksa-, käärsoole-, pärasoole- ning naistel rinnavähki.”

Ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) toob välja, et üha kasvav regulaarne alkoholitarvitamine tekitab inimestele ja riikidele järjest suuremaid tervisekahjusid. “Kui Covidi koormus tervishoiusüsteemile on kõigile nähtav, siis alkoholi põhjustatud surve jääb pigem varjatuks. Ühiskonnas on endiselt arusaam, et kahjud tulevad väikese osa kuritarvitajate arvelt. Tegelikult jõuavad ka mõõduka liigtarvitamise tagajärjed varem või hiljem tervishoiuteenuse osutajateni sümptomite kaudu, mida ei osata tarvitamisega seostada. Selleks võivad olla unehäired, ärevushäired, kõrge vererõhk või seedimisprobleemis jne . Alkoholi liigtarvitamine ei lõpe alati surmaga, vaid põhjustab olulist elukvaliteedi langust ja inimese heaolutunnet. Selle tagajärjel on sageli häiritud ka tema lähedaste käekäik,”lausus Sammel.

Sammeli kinnitusel pole olemas päris ohutut alkoholitarvitamise taset, saab rääkida vaid madala riski piiridest. “Kui oled päris terve, võiks arvestada, et meestele on päevas joodav kogus kuni 2 alkoholiühikut ja naistel 1 alkoholiühik.”
Mida siis alkoholisõltuvuse vältimiseks ja tarvitamise vähendamiseks teha? “Ära varu alkoholi koju, vaid osta endale alkoholivabasid alternatiive, mida soovi korral saad kohe tarbida,” soovitas Sammel. “Väljas käies planeeri ette, kui palju alkoholi tarvitad, ning püsi oma koguste juures. Ära lase teistel oma klaasi täita, joo lahjemaid jooke aeglases tempos.” Samuti määra enda jaoks kellaaeg, millest alates hakkad jooma alkoholivabasid alternatiive.

Tunnista probleemi ja otsi abi!

Et alustada alkoholi liigtarbimise taga olevate tegelike põhjuste (stress, depressioon, tööpained) leevendamist, soovitab Sammel leida elus tasakaal töö, puhkuse ja isikliku aja vahel. “Katseta uute tegevustega, mis võiksid rahuldust ja lõõgastust pakkuda. Analüüsi oma käitumismustreid.Kasuta TAI loodud ja tõendatud mõjuga eneseabi veebiprogrammi SELGE, mis motiveerib ja aitab muuta alkoholitarvitamise harjumusi läbi oma käitumise ja mõtlemise muutmise.”

Dr Ennet peab oluliseks, et sõltuvuses abivajaja jõuaks arsti juurde – et järjekorrad ei oleks kaks kuud või enamgi pikad ja et abi saamine ei jääks raha taha kinni. “Kui alkoholist on tekkinud mürgistus või psühhoos, tuleb arsti juurde minna ja kaasnevad sümptomid maha võtta, et saaks põhihaigusega tegelema hakata,” lausus Ennet. “Edasi on vaja narkoloogi või psühholoogi, aga paraku on järjekorrad pikad ja osa teenuseid tasulised.”

Ometi on äärmiselt oluline, et oleks võimalus minna ja abi saada, sest ühiskonnas on probleeme palju, alates üleüldisest hinnatõusust. “Kui natuke aeg tagasi oli meil viirusekriis, on nüüd energiakriis, mis on hullem,” rõhutas dr Ennet. “Viiruse puhul teadsime hoida distantsi, pesta käsi ja minna vaktsineerima, aga praeguse energiakriisi puhul on probleemid kõigil, kes peale taskulambi veel elektrilampi kasutavad – tupikus on terve seltskond nimesi. Tekivad stress ja depressioon.”

Kust saada sõltuvuse ja perevägivalla korral abi?

• Perearst ja -õde saavad testide ja analüüsi abil hinnata, kui suurt riski kujutab endast alkohol tervisele.
• Tasuta programm “Kainem ja tervem Eesti”: Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku (Paldiski mnt 52) vastuvõtule registreerimiseks võib saata oma nime ja isikukoodi kte@regionaalhaigla.ee, märkides ära, kas on soov tulla vastuvõtule ise või saada nõu lähedase abistamiseks. Programm koosneb eri nõustamisteenustest. Ravimeeskonnas on ka arst, kes saab vajadusel ravimeid määrata. Tel 617 2644 või 617 2623.
• Marienthali kliinik (Kotka 12, Tallinn), registreerimiseks helista tel 662 0680
• Tervise arengu instituudi veebilehel www.alkoinfo.ee leiab kontaktid, kuhu pöörduda.
• Alkoholismi ravi ja kojukutsed: AS Kordamed, Pärnu mnt 80, tel 611 0011, 5648 2128.
• Tallinnas osutavad vägivalda kogenud naistele tugikeskuse teenust järgmised organisatsioonid, kuhu võib helistada ööpäev läbi:
• Tallinna naiste kriisikodu, tel 526 4697, 5396 9834.
• Tallinna naiste tugikeskus, tel 5757 0911.
• Lasteabi tasuta telefon 116 111 töötab 24/7, helistades võib jääda anonüümseks. E-post info@lasteabi.ee. Veebivestluse akna leiab www.lasteabi.ee.
• Marienthali kliinik (Kotka 12, Tallinn), registreerimiseks helista tel 662 0680.

Alkoholi tõttu suri üle 600 inimese

• Tervise arengu instituudi andmetel suri 2020. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud haigustesse 615 inimest. Seda on üle saja rohkem kui 2019. aastal ning samas viimase kümne aasta rekord. Surmapõhjusena toodud diagnoosidest on esikohal maksa alkoholtõbi, järgnevad juhuslik mürgistus, alkohoolne kardiomüopaatia ja alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired.
• Alkohol põhjustab üle 200 terviseprobleemi, millesse inimene võib lõpuks ka surra. Tõsisemad alkoholiga seonduvad haigused on südame-veresoonkonna haigused (kõrgvererõhktõbi, insult ja infarkt), seedekulgla haigused (kõhunäärme, soolte ja maksa haigused) ja vähk. Ka alkoholi mõõdukas tarbimine tõstab vähki haigestumise riski, sest alkohol on kantserogeen. Alkohol põhjustab enim kurgu-, neelu-, söögitoru-, maksa-, käärsoole-, pärasoole- ning naistel rinnavähki.
• Alkoholikalkulaatoris https://kalkulaator.alkoinfo.ee/ saab igaüks ise vaadata, palju mingi jook alkoholiühikuid sisaldab. Kindlasti peaks nädalasse jääma ka mõned täiesti alkoholivabad päevad.

MARILYN JURMAN: Hakkasin rohkelt alkoholi tarbima just koroonapiirangute ajal

“Minu puhul ei ole üldse suuri koguseid vaja, et ma mingist asjast vaimustuksin, sõltuvusse jääksin või hakkaksin sellest tuge leidma,” tunnistas näitleja ja joogakoolitaja Marilyn Jurman. Tal kulus seitse aastat, et alkoholist tuge otsimisest jagu sai.

Jurmani sõnul hakkasid tema alkoholikogused kõvasti suurenema just siis, kui algas koroonapandeemia ning piirangud surusid koduseinte vahele. “Minu alkoholikogused kippusid kõvasti suurenema – ühest küljest igavusest, kuid teisalt oli põhjuseks ka see, et mingil määral olen selline, et tahan väljas käia, kogeda huvitavaid õhtuid ja huvitavaid hetki,” rääkis näitlejanna. “Olin ka rohkem avatud sellele, et ühest pokaalist veinist võib saada ühe õhtu jooksul pudel või kaks pudelit veini.”

Jurman möönis, et kindlasti oli tal toona lisaks stress. “Hiljem diagnoositi mul ka depressioon,” nentis naine. “Iga kord, kui ma tundsin, et minust käisid üle halvad emotsioonid, kasutasin alkoholi tuimestina.”
Jurman tõi välja, et tavaliselt aitas tal rahuneda jooga, kuid koroona ajal pandi joogastuudiod ja treeningsaalid kinni. “Ühel hetkel ma ei teinud enam kodus joogat regulaarselt ja ümbervahetus tuli päris kiiresti,” märkis naine.

Sõltuvusest raske vabaneda

Jurman tõdes, et alkoholisõltuvusest vabanemine on raske. “Ühest küljest oleneb, kui tugev see sõltuvus juba on, kui pikalt kestnud ning kui suurte alkoholikogustega on tegemist, teisalt aga ka sellest, milline on inimese isiksus,” mõtiskles näitlejanna. “Minu puhul ei ole üldse suuri koguseid vaja, et ma mingist asjast vaimustuksin, sõltuvusse jääksin või hakkaksin sellest justkui oma tuge leidma. Teisel võtab see palju kauem aega, seepärast on ka nipid erinevad.”

Jurmani aitas otsuse vastuvõtmine: ma ei taha alkoholi tarbida sellisel viisil – tuimestina. “Et aru saada, kui raske see on, olgu öeldud, et otsuse võtsin vastu ikkagi seitse aastat enne, kui sellega hakkama sain,” rääkis Jurman. “Mõni ütleb, et täna otsustan, homme enam ei joo, aga mina olin aastaid elanud teadmisega, et mingi hetk pean piiri tõmbama. Kui saabus koroonaaeg, taipasin, et mul on kõvasti alkoholipudeleid kogunenud… vaatasin peeglisse, vaatasin oma last ja mõtlesin: nii, nüüd on aeg päriselt käes, ma olen valmis lõpetama!”

Nipp ongi Jurmani sõnul loobumisotsuses. “Paljud ei tunnista, et alkoholi tarbimine on probleem, ja leiavad endale ise vabandusi, miks see on okei,” nentis näitlejanna. “Esimene samm on otsustada: ühel hetkel ma lõpetan.”

Vanemad halvaks eeskujuks

Jurman on kirjutanud noorteromaani “Mul hakkasid päevad”, mis räägib muuhulgas noorte vaimse tervise muredest ja alkoholi toodud hädadest. “Raamatus käsitlen teemat, kuidas võivad noored alkoholi tõttu sattuda olukordadesse, mida nad enam kontrollida ei saa, ja panevad niiviisi oma elu päris suurde ohtu,” jätkas Jurman.

“Usun, et kui laps näeb väikesest peale, et vanemad joovad – olgu peol, mureolukorras või tuimestamiseks –, õpib ta alateadlikult selgeks alkoholi tarbimise kui ühe käitumismehhanismi. Isegi kui ta mõtleb, et ei saa kunagi selliseks nagu tema vanemad, võib juhtuda, et mingil hetkel tal tekivad elus sarnased probleemid. Siis ta teab, et alkohol on üks viis, kuidas muredega toime tulla – vanemad ju tegid ka nii. See ei ole kõige tervislikum viis, aga tihtilugu üks põhilisemaid, kuidas oma muredega tegeletakse.”

Jurmani poole on pärast tema alkoholi liigtarbimisest ausalt rääkimist pöördunud paljud sama sõltuvuse küüsis olijad. “Kirjutatud ei ole niivõrd toeks olemise või aitamise palvega, vaid tänamiseks, et olen nendel teemadel avalikult ja ausalt kõnelenud,” märkis Jurman.

“Kuna alkoholi liigtarbimine on suur tabu, juhtus ka minu puhul, et ma ei läinud kuskile seda kuulutama. Keegi ei teadnud, et ma jõin koroonaajal üksinda kodus veini. Inimesed kipuvad oma murega üksi jääma. Proovitakse teha nägu, et mul ei ole probleemi, sest kes ikka tahab endale alkohooliku mainet. Samas ei saada aru, et ega alkohoolik ei ole lõppdiagnoos, neil on lihtsalt alkoholiga probleem. Kogused on erinevad, kuid inimesel, kes joob iga päev pokaali veini, võib olla täpselt sama suur probleem kui sellel, kes joob iga päev ära pudeli viina. Probleemid on mõlemal, aga kumbki ei julge abi küsida.”

Jurmani kinnitusel on alkoholi liigtarbimise juures kõige tähtsam mitte häbistada inimesi, kes lõpuks on otsustanud abi otsida. “Enamus ei otsigi abi ja siis on väga keeruline neid aidata, aga kui keegi on otsuse vastu võtnud, esimese ammu teinud ja kuhugi pöördunud, tasub olla toeks ja aru saada, et ülearune alkotarbimine on probleem, nagu paljud teised vaimse tervise mured.”

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

teadlane
3. veebr. 2022 18:20
https://tervis.postimees.ee/7445537/ajust-leiti-rakud-mis-lasevad-inimesel-alkoholismi-langeda Väike rühm närvirakke vastutab selle eest, kas suudame alkoholismist hoiduda, nagu seda teeb enamik inimesi ja rotte … või mitte.
ei keegi
2. veebr. 2022 00:02
aeg-ajalt kostub meil hõikeid, et eestlased polevat veel kunagi nii hästi elanud kui nüüd – kuidas see antud infoga kokku läheb?; ja kas nõukogude aegne tase on siis ka juba ületatud? pr Sammel näituseks ütleb küll , et “alkoholi tarbimine pole kunagi olnud nii massiivne“
nüanss
5. veebr. 2022 16:52
Alkoholi jm sellise kraami tarbimine on eelkõige nõrkade inimeste probleem, mis tekitab talle ainult probleeme juurde.
Minu Arvamus
31. jaan. 2022 12:23
Laste heaolu sõltub eelkõige vanemate sissetulekust ja vanemate sissetulek valitsuse otsustest. Meil räägitakse kolmkümmend aastat peale omariikluse taastamist ikka toimetulekust ja toetustest. Purukspommitatud Saksamaal peale 2. maailmasõda elasid sakslased ka juba inimväärsemalt. Kas meie alustasime halvemates tingimustes? Elame paremini kui kunagi varem? Kellega võrreldes?
mustikas57@gmail.com
31. jaan. 2022 12:10
Isegi kiviajal kui ühe koopa rahval oli lõke koopas ja liha vardas, ajas see naaberkoopa rahva rohkem napsitama kui nemad pidid külmas istuma, soo pealt konni püüdma ja kurgi eemale peletama, et need kõiki konni pintslisse ei pistaks. Ikka tahaks elada oma naabrite vääriliselt ja et päälikud teeksid selleks õigeid otsuseid.
Minu Arvamus
31. jaan. 2022 11:58
Suured pinged kodus panevad rahva rohkem napsitama . . . * Minumeelest panevad rahva rohkem napsitama valitsuse lollused, mis langetavad inimeste toimetulekut ja elatustaset.