"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
heeroldi jutud Aadlipreilide varjupaigast sai Vanalinna Muusikamaja (1)
04. veebruar 2022

Heerold Jüri Kuuskemaa tutvustab muusikat täis maja Uuel tänaval ehk siis Vanalinna Muusikamaja, kuhu igal juhul tasub võimaluse korral sisse astuda ja sealset ilu imetleda. 

Jüri Kuuskemaa meenutas, et UNESCO on kuulutanud Tallinna aastal 2022 Euroopa Muusikalinnaks. Seepärast tutvustas ta kohta, kus muusikuid ette valmistatakse ja antakse ka kontserte.  

Kuuskemaa ütles, et kuigi Uue tänava mõlemad küljed olid hoonestatud juba Rootsi ajal, on antud hoonete blokk natuke noorem. „Aastatest 1809-1810 laskis selle ehitada üks raehärrade suguvõssa kuulunud härra Wilken,“ lausus heerold. „Ta tellis projekti toonastelt Tallinna ehitusmeistrilt Carl Ludwig Engelilt. Hoone oli hiljem kasutusel apteegina ja siis oli siin veel aadlipreilide varjupaik ning maja sai ka tulekahjus kannatada. Aga ta on taastatud väga autentselt.“  

Taastamistööd tehti 1980. aastatel

Heeroldi sõnul oli enne taastamistööde algust, mis toimusid 1980. aastatel, fassaadi kogu stukkdekoorist säilinud ainult üks väike tükike viilu all. „Selle järgi sai taastatud kogu fassaadi ülemise serva dekoor,“ lausus ta. „Ukse ja akende krohvraamistused said samuti taastatud. Eriti vastutusrikas ja õnnestunud on akende kohal olevate naiste peade taas modelleerimine, mis on vana kreeka hellenistlikus stiilis.“  

Kuuskemaa selgitas, et Vanalinna Haridusgümnaasiumi laste muusikakool paikneb õigupoolest kahes korpuses. „Üks Uue tänava ääres, taga on õu ja siis on veel üks tiib, kus ka käib õppetöö,“ lausus ta. „All on veel kelder ja üleval on ka ruume.“

Saalis juhtis Jüri Kuuskemaa tähelepanu dekoorile nii seintel kui ka laes. „Kõik see dekoor on taastatud vanade jooniste põhjal ja tehtud nii perfektselt, et me võiksime arvata, et see ongi siin olnud 1810. aastast peale. Aga midagi on siin ka natukene ebaloomulikku. Ukseavad, mille kohal on suprapordid rohkete voolitud kaunistustega. Ühes seinas on nende all uksed, aga vastasseinas on need kinni müüritud. Miks? Lugu on selles, et kui see blokk ehitati, siis olid kõrval raehärra Wilkeni eluruumid ja hiljem aadlipreilide varjupaik. Siis kui muusikakool sai osa hoonest endale, jäid need kunagised eluruumid eraldi kasutusse. Selle tõttu ongi need ukseavad kinni müüritud.“  

Tallinlasi aitasid Ermitaaži restauraator-keraamikud

Kuuskemaa ütles, et söögisaali ühes orvas oli algselt kamin, aga see pole säilinud ja seda ei taastatud. „On veel üks kamin, seegi pole autentne,“ lisas Kuuskemaa. „vaid on koopia või rekonstruktsioon vanade jooniste põhjal. Selles osas aitasid tallinlasi Ermitaaži restauraator-keraamikud. Siin on rosetid ja girlandid ning ka ülemine karniis on reljeefselt kaunistatud, nii et mõjub samuti autentselt. Ainukesed tagasihoidlikud on siin laes lühtri rosetid. Nende külge on kinnitatud rataslühtrid, mis on ka täielikult väljapeetud ampiirstiilis.“  

Kuuskemaa ütles, et saali lõunaseina esine on muusikariistadest üle kuhjatud. „Siin on kaks musta klaverit ja ka orel,“ lausus ta. „See muidugi ei tähenda, et siin ainult klaveri ja orelimuusika kontserte antakse. Siin on ka keelpillikontserdid ja laulu kontserdid ja mõningaid muusikariistu me näeme ka kõrval olevas salongis.“  

Piduliku moega on ka peasaali kõrval olev salong. „Üsna säravpunased seinad, mida ampiir armastas,“ lausus ta. „Puust soonitud või kannelüüritud sambad, mis on pealistatud Joonia orderis kapiteelidega. Nende kohal on ka stukkornament, aga tagasihoidlikum kui peasaalis. Kohtame põhiliselt profiilliistusid ja munavööti. Arvata võib, et selles ruumis on veedetud ka väga pidulikke õhtupoolikuid.“  

Kuuskemaa sõnul on muusikamaja renoveerimisest täitumas 40 aastat. „Selle aja jooksul on tegevusse lülitunud ka ajahammas, kes on hoonet natukene purenud,“ märkis ta. „Neid puremisjälgi võime näha pudenevast värvist isegi peasaalis. Oleks vaja remonti teha. Ma tahaksin loota, et selle jaoks raha ei tule mitte üksnes siinsete kontsertide piletirahast vaid et ka linn mõnevõrra aitaks, et see hoone täielikult püsiks laitmatuna ja rõõmustaks nii kuulajate kõrvu, silmi kui ka südant.“ 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

punane aadel
5. veebr. 2022 17:39
h ttp://ipvnews.org/bench_article23102010.php § 7. Граждане мущины имеють право пользоваться женщиной не чаще четырехъ разъ за неделю и не более 3-хь часовъ при соблюденiи условiй указанныхъ ниже. ht tps://www.perunica.ru/istoria/5267-marazm-bolshevizma-dekret-o-nacionalizacii-zhenschin.html Naiste riigistamine. h ttps://www.youtube.com/watch?v=LB2iy9tltuY Nõukogude seksi ajalugu.