"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Valitsus kaardistas valmisolekut sõjategevuse puhkemisel Ukrainas (3)
04. veebruar 2022
Foto: Scanpix

Valitsuse liikmed arutasid neljapäeval riigi valmisolekut tulla toime Venemaa sõjategevuse suurenemise tagajärgedega Ukrainas, kaardistades valmisolekut kogu laiapindse riigikaitse ulatuses.

Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid igal inimesel ja organisatsioonil tuleb valmis olla mõjudeks, mida toob kaasa sõjategevuse laienemine Ukrainas, vahendab BNS.

Sõjategevuse suurenemine tooks kaasa suure kriisi

“Venemaa vägede koondamine Ukraina piiridel ja agressiivne käitumine kogu Euroopa julgeoleku vastu sunnib meid põhjalikult valmistuma sõjategevuse suurenemisega kaasnevaks kriisiks,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

Peaminister rõhutas, et liitlassuhete kõrval on Eesti julgeoleku vundament iseseisev kaitsevõime ja kogu laiapindne riigikaitse. „Peame ühiskonnana olema valmis nii sõjapõgenike vooluks, energiakriisi süvenemiseks, küberrünneteks kui ka laiemaks majanduslikuks ja sotsiaalseks mõjuks. Valitsusel on plaan, kuidas tõsta riigi valmisolekut ja tulla toime selliste olukordadega. Valitsuse liikmed tutvustasid oma valdkonna vastavaid tegevusi. Selle käigus kaardistasime kitsaskohti, mis vajavad veel läbimõtlemist ja täiendavaid tegevusi,“ lausus Kallas.

Välisminister Eva-Maria Liimets tõdes, et ärevas julgeolekupoliitilises olukorras on välisministeeriumi põhiülesanne suhelda tihedalt liitlastega, olla valmis toetama Ukrainas Eesti kodanikke ja teha aktiivselt tööd rahvusvahelistes organisatsioonides. „Esimese eesmärgina on välisministeerium pühendunud igasuguse eskalatsiooni ärahoidmisele, kuid oleme valmis kõigi võimalike arengute puhul aitama Ukrainat ja oma kodanikke,“ sõnas Liimets.

Julgeoleku tugevdamiseks 380 miljonit lisaraha

Kaitseminister Kalle Laanet tõi välja, et Eesti jätkab sõjalise riigikaitse ja kaitsepoliitiliste eesmärkide elluviimist, mis saab kiirenduse tänu valitsuse hiljutisele kokkuleppele eraldada meie julgeoleku tugevdamiseks täiendavalt 380 miljonit eurot. „Kollektiivkaitse töötab ja tänaseks on Eesti iseseisev kaitsevõime täielikult integreeritud NATO kaitselahendisse,“ tõdes ta. Laaneti sõnul on ees ootamas tihe õppuste periood ja seda nii maa- ja õhuväedomeenis kui ka meredel. „Sõjaliste õppuste kontekstis on käesoleva aasta tippsündmuseks Eestis kindlasti õppus SIIL2022. Meil kõigil on riigikaitses oma roll – sõjalises riigikaitses loeb iga okas.“

Siseminister Kristian Jaani sõnul on olukord Eestis ja välispiiril rahulik, kuid samas peame alati olema valmis igaks situatsiooniks. „Keerulised olud tabavad meid tihtipeale ootamatult, kuid peame jääma ühtseks,“ märkis minister.
„Taolistel puhkudel peavad valmistuma nii riigi, omavalitsuste kui ka erasektori organisatsioonid ja muidugi on vajalik iga inimese valmisolek,“ märkis Jaani. „Samuti on tähtis vabatahtlik panus – selline abi on väga oluline ja kõigil tasub mõelda, millises valdkonnas saaksid nemad aidata.“

Omavalitsuste roll on kriisi ajal eriti oluline

Võimalike kriiside ajal on eriti oluline roll kohalikel omavalitsustel. „Just kohalikud omavalitsused peavad kriisiolukordades kohapeal tagama esmaste teenuste kättesaadavuse ja inimeste toimetuleku,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Seepärast tuleb kõigil ministeeriumitel ja riigiasutustel täpsemalt ja detailsemalt oma plaanid omavalitsustega läbi arutada ning kriisiõppustel läbi harjutada. Protsessi koordineerib päästeamet läbi regionaalsete kriisikomisjonide. Kriisiolukorras peavad kõik teadma, kuidas nad tegutsema peavad.“

Pingete eskaleerumine Ukrainas võib regioonis kaasa tuua mõjusid nii majandusele laiemalt kui energiajulgeolekule ja küberturvalisusele. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne on ennetada ja lahendada teenuste toimepidevuse häireid ja kriisi mõjusid riigi majandusele ja varustuskindlusele,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Olukord on halvenenud mitmes valdkonnas korraga

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõdes, et sõjalise eskalatsiooni oht Ukrainas on halvendanud oluliselt küberturvalisuse olukorda. „Eesti digiühiskonna sõltuvus side- ja infosüsteemidest ning elektroonilistest teenustest on suur ja seetõttu peame küberturvalisusele pöörama kõrgendatud tähelepanu.“ Minister lisas, et küberturvalisuse olulisusest on räägitud aastaid, hiljemalt nüüd peavad kaasnema tegevused, mis päriselt turvalisuse taset tõstaksid.

„Ettevõtete ja asutuste juhid peavad hoolitsema oma side- ja IT süsteemide baasturvalisuse, varuplaanide ning kriisivalmiduse eest ennekõike ise,“ ütles Sutt. Ministri sõnul saab riik kesksete võimetega olla abiks küberintsidentide lahendamisel, kuid ennetavate meetmete rakendamise ja varuplaanide olemasolu vastutus lasub organisatsiooni juhtidel. Ka üksikisik saab enda valmisolekut küberturvalisuse vallas kindlustada. Iga inimene, kes kasutab Eesti e-teenuseid, võiks endale luua kolm identifitseerimise viisi: ID-kaart, mobiil-ID ja smart-ID.“

Maaeluministeeriumi valitsemisalas avaldab julgeolekuolukorra pingestumine Ukraina suunal mõju eelkõige toidusektorile. Ministeerium on võimalikud riskid kaardistanud ja tegeleb nende maandamisega koostöös teiste institutsioonide, sektori esindusorganisatsioonide kui otseselt ka toidu varustuskindluse seisukohast oluliste ettevõtetega. „Ukraina kriisi eskalatsiooni mõju võivad sektorile avaldada nii välistööjõu osaline naasmine Ukrainasse kui võimalik energiakandjate hinnatõus või ajutised probleemid varustuskindluse tagamisel,“ nentis maaeluminister Urmas Kruuse. „Tangu ja tikke ei ole vaja ülemäärastes kogustes hakata varuma, meie toidusektor on tugev ja kriisideks üldiselt valmis, ent igal inimesel võiks mõistlik tagavara esmatarbekaupu kodus olla. See aitab meil olla valmis ootamatuteks olukordadeks, mis ei pea tingimata olema sõjast tingitud kriis.“

Ukrainlased on venelaste järel suurim rahvusvähemus Eestis

Kultuuriministeerium andis ülevaate, et ukrainlased on venelaste järel suurim vähemusrahvuse grupp Eestis. Praegu elab Eestis üle 12 000 ukraina kodaniku ja kokku umbes 30 000 ukrainlast. Ukrainlaste arv on Eestis viimastel aastatel kasvanud.

Ukrainlaste kogukond on Eestis tugev ja nende esindusorganisatsioonid on olnud riigile aastaid usaldusväärseks ja heaks partneriks. Kultuuriminister Tiit Terik tõdes, et see on eriti oluline kriisiolukorras. „Organisatsioonid aitavad hoida sidusust kogukonna sees ja vahendada usaldusväärset infot. Tallinnas asuv Ukraina Kultuurikeskus on olnud ka varem kriisiolukordades Ukrainale appi tulnud. Näiteks on keskus toimetanud humanitaarabi, sealhulgas rahalist abi, Ida-Ukraina sõjategevuses kannatada ja haavata saanud ukrainlastele. Riik omakorda toetab ka rahaliselt neid organisatsioone ja see abi jätkub.“

Valitsus koguneb julgeolekuolukorda arutama regulaarselt iga kahe nädala tagant või vastavalt vajadusele. 

Soovitusi isiklikus plaanis kriisis valmisolekuks ja käitumisjuhiseid võimalike kriisidega toimetulekuks saab lähemalt lugeda https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu ja https://maablogi.wordpress.com/2013/11/12/mida-hadaolukorraks-toidukappi-varuda/.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kodanik
5. veebr. 2022 13:11
Valitsusel oleks aeg juba aru saada, et igasugune relvaabi Ukraina neonatsistlik-oligarhilisele režiimile, kes neid relvi siis omaenda sisekonfliktis seda 2014 aastal ebaseaduslikult võimu haaranud režiimi vastustava tsiviilelanikkonna vastu kasutab, üksnes kasvatab sealseid nii sõjalisi kui humanitaarpingeid ega aita kuidagi kaasa seal kujunenud olukorra reguleerimisele. Ja seda veel ajal, kui Ukraina elanikkonna elatustase on langenud juba allapoole igasuguseid Euroopa inimväärset elu puudutavaid väärtusnorme. Näiteks Ukraina keskmine pension ületas möödunud aastal vaevu saja euro piiri ja miinimum jäi 60 euro kanti, samas kui hinnad sealsetes toidukauplustes ei erine suuresti siinsetest, milles võib igaüks soovi korral interneti vahendusel ka ise veenduda. Ühesõnaga, meie valitsuse tegevust Ukraina suunal võib kõike ülaltoodut arvestades nimetada isegi ilma liialdusteta otseselt kuritegelikuks. Nagu muideks ka sellel ettekäändel tehtavaid sõjalisi ettevalmistusi.
ei keegi
4. veebr. 2022 15:30
Ja miks selles avalduses siis Ukrainalt nende endi poolt allakirjutatud MINSKI LEPETE täitmist ei nõuta! (lepingute järgi tuleb neil rahvavabariikidele teatav autonoomia anda) – veel mõni aeg tagasi ei saanud Minski kokkulepetest kisamata päevagi mööda, aga kohe kui Ukraina nendega toppama jäi, vaikis ka „vaba ajakirjandus“ , sest ta on ju NII-NII „vaba“! Avaldage Ukrainale survet, et nad omi kohustusi täidaksid ja nõnda ühe ebastabiilsuse kolde likvideeriksid. Tuleval nädalal algabki Münchenis vastav Normandia formaadi kohtumine, "The Economisti" arvates (vt eelmises kommentaaris viidatud artiklit) juhtiv nelik seda teeb ja kuidas siis Eesit kõrvale jääb? Millest selline tagasihoidlikkus?
ei keegi
4. veebr. 2022 15:12
Kas see sobib? „The ECONOMIST“ ikkagi ja värske number. Siit selgub, et Ukraina valitus ameeriklaste ülesköetavat sõjapsühhoosi, erinevalt Balti tiigritest, tõsiselt ei võta. Sellise informatsiooni eesmärk on „KÜLVATA PAANIKAT JA HIRMU“. Yet two days earlier, Ukraine’s government dismissed leaks from American intelligence officials that Russia was transporting supplies of blood to its troops at the Ukrainian border to treat potential casualties of war. “The purpose of such information is to spread panic and fear in our society,” https://www.economist.com/europe/why-ukraines-president-is-talking-down-the-threat-from-russia/21807491 „Mina olen Ukraina president, asun kohapeal ja tean täpsemalt kui ükski teine president“, ütleb Zelensky, teadagi millist Joed selle teise all silmas pidades.