"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Abitult üksi Päästjad murravad igapäevaselt maha uksi, et aidata õnnetult kukkunud vanureid (1)
06. veebruar 2022
Pealinn

„Päästjad käivad sageli väljakutsetel, kus vanemad üksi elavad inimesed on kodus kukkudes viga saanud ning ei suuda enam ise püsti saada ega liikuda,“ ütles Päästeameti kommunikatsioonijuht Liina Valner. „Halvemal juhul ootab kannatanu abi tunde, enne kui keegi naabritest või möödujatest appi hüüdeid kuuleb või mõni lähedane saab hädasolijast teada.“

Valneri sõnul reageerivad peamiselt reageerivad ja kutsuvad abi hätta sattunud inimese naabrid. „Sellele järgnevad lähedased, kes siis aeg-ajalt käivad enda eakaid vaatamas,“ lausus ta. „Selliseid kõnesid tuleb igapäevaselt.“

Näiteks helistas Päästeameti teatel 1. veebruaril kell 12.27 hädaabinumbrile Kanadas elav naisterahvas, kes teatas, et ta ei ole oma Mustamäe linnaosas Kuklase tänaval elava isaga juba kaks päeva kontakti saanud. Meesterahva ainukese sugulasena võttis ta seejärel ühendust tuttavaga, kes tema isa ukse taga käis, kuid ka koputustele keegi ei vastanud. Kohale saabunud päästjad sisenesid korterisse rõdu kaudu ning andsid kukkumise tagajärjel viga saanud mehe üle kiirabile, kes toimetas ta haiglasse.

Kõigest päev varem, 31. jaanuaril kell 14.22 helistas häirekeskusesse sotsiaaltöötaja, kes ei saanud oma Lasnamäe linnaosas Kärberi tänaval elavat eakat hoolealust kätte, sest ta ei vastanud koputustele. Teataja andis kohale saabunud päästjatele loa ukse jõuga avamiseks ning korterist leitud abivajaja anti üle kiirabile.

Abivajajast tuleks kindlasti linna teavitada

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse nõuniku Viktoria Panova sõnul ei ole võimalik öelda, kui palju üksikuid eakaid nende linnaosas elab ja andmeid on vaid nende kohta, kellele on juba teenuseid osutatud. „Me saame üksi elavate inimeste kohta infot isikult endalt, naabrilt, korteriühistult, tuttavatelt või haigla sotsiaaltöötajatelt,“ selgitas ta. „Lasnamäel osutati 2021 aastal koduteenuseid 380 isikule ja sotsiaalvalveteenust 115 isikule.“

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi sõnul võib üksi elavate vanurite arvukust hinnata umbkaudselt riigistatistika põhjal. „Sealt tuleb välja paljud saavad üksi elava pensionäri pensionilisa, tänase seisuga on neid Tallinnas 24 720,“ ütles ta. „Paljud neist ka konkreetselt üksi elavad, seda statistikat ei ole.“

Saadi rõhutas, et abi saamiseks võib inimene alati linaossa pöörduda ning teda nõustatakse kõikvõimalike erinevate lahenduste ning abivõimaluste osas. „Inimesele räägitakse erinevatest abivõimalustest ja meetmetest ning ta saab ka soovitusi, kuidas kodu võib-olla paremini ümber sisustada jne,“ rääkis ta. „Esiteks peab inimene muidugi teadlik olema nendest linna võimalustest. Me teeme selleks pressiteateid ja kirjutame linnalehtedes, et mis on meie võimalused.“

On ka muidugi neid eakaid, kes endast ise linnale teada ei anna ja loodavad kuidagi ikka ise hakkama saada. Mõned kahtlemata saavadki, kuid on ka neid, kes tegelikult hädasti tuge vajaksid. Saadi sõnul on kõigil, kes abivajajat märkavad, kohustus sellest linnale teada anda. „Näiteks päästeametilt laekub tihti sellist infot, aga ka naabritelt,“ selgitas ta. „Kui tuleb kolmandalt osapoolelt info, et tegu võib olla abivajajaga, siis võetakse konkreetse inimese või tema lähedastega ühendust.“

Üksi elaval eakal inimesel peaks olema häirenupp

Valneri sõnul on ka neid olukordi, kus eakas inimene on suuteline endale ise abi kutsuma, kuid need on pigem erandlikud. „On juba olnud ka väljakutseid, kus inimesele on paigaldatud andur, ehk siis see hädaabi nupp, millele vajutades keegi reageerib,“ selgitas ta. „Me oleme ennetusena ka öelnud, et kui eakas elab üksi, siis peaks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või lähedased talle sellised seadmed hankima. On märgata, et nii mõnelgi on need juba olemas. See, et eakas ise abi kutsub – neid juhtumeid on, aga mitte märkimisväärselt palju.“

Meditech Estonia juhatuse liikme Paavo Ala sõnul pakub nende ettevõte juba neljandat aastat Tallinna linnale professionaalset häirenuputeenust ning kokku on ettevõte tegutsenud üle Eesti juba 11 aastat. „Professionaalse häirenuputeenuse mõistes oleme täna turul ainsad ja sellisel tasemel kedagi teist ei ole,“ ütles ta. „Tegelikult pakume teenust üle Eesti, olgu see siis mingi Tallinna linnaosa, mingi väiksem linn, vald, küla või väikesaar.“

Kukkumisanduriga häirenuppu saab kanda käe peal või kaela riputatuna. Tugeva kukkumise järel vibreerib häirenupp randmel 20 sekundit, andes hoolealusele eelnevalt märku, et peagi algatatakse häirekõne automaatselt. Kui hoolealune ei soovi häirekõnet algatada, piisab tal käe liigutamisest, et häirekõne ei aktiveeruks.

Kui aga häirekõne on aktiveeritud, olgu siis kukkumise või nupuvajutuse peale, edastatakse kõne Ala sõnul Meditechi operaatorile, kes kiirelt olukorra tõsidust hindab ja vastavalt reageerib. „Nemad siis käsitlevad seda kõne ja vastavalt sellele, mis nad sealt siis kuulevad või ei kuule, helistavad edasi kas kontaktisikutele või meie väljakutsebaasile,“ selgitas ta. „ Kui saame nupukandja käest info, et tal on juhtunud midagi tõsist, et kas tal on vererõhk seal lakke minemas parasjagu või on ta kukkunud niimoodi, et on kuskil tugev valu või lausa mingi luumurd toimunud või on veri väljas – sellisel juhul me helistame esmalt kohe häirekeskusesse ja räägime kellel, kus, mis on juhtunud. Järgmine kõne läheb kohe kontaktisikule, et nad saaksid minna abi sisse laskma.“

Kohalikud omavalitsused pakuvad toetust

Ala sõnul võib sõltuvalt kohalikust omavalitsusest saada häirenupu soetamiseks ka toetust. „See on igas omavalitsuses erinev,“ täpsustas ta. „Näiteks Tallinna linnas on see teenus inimesele tasuta – kui linnaosavalitsuse sotsiaaltöötaja otsustab, et inimesel on sellest häirenupust kasu, siis ta saab selle teenuse linna poolt ja ise midagi maksma ei pea. Tartu linnas on inimese omaosalus aga üldjuhul 7-22 eurot kuus.“

Kuigi tänaseks on turule jõudnud ka sarnase funktsionaalsusega nutikellad, siis häirenupu eelisena toob Ala välja oluliselt suurema kasutusmugavuse. „Suurim eelis ongi, et seda ei pea üldse käe pealt ära võtma, kuna see on veekindel ning aku kestab aastaid,“ selgitas ta. „Selle kasutus on tõesti vaid üks nupuvajutus ja kõige muu eest juba hoolitsevad teised pädevamad inimesed.  Seda ei pea ka öösel käe pealt ära võtma. Juhul kui nutikella peab laadima panema ja kui siis eakas või liikumispuudega inimene näiteks öösel tualetti läheb nii, et see seade on tal laadimas ja tal samal ajal midagi juhtub, siis ei ole sellest ju midagi tolku.“

Ühe tõsisema probleemina tõi Valner välja eakate inimeste harjumuse jätta võtmed lukustatud uksele ette. Sellisel juhul võivad naabritel või lähedastel varuvõtmed ju olemas olla, aga tuppa nendega ei pruugi ikkagi pääseda. „Selliseid väljakutsed on sagenenud, kus võti on olemas kas siis lähedasel, naabril või sotsiaaltöötajal, aga võti on seestpoolt ees,“ ütles ta. „Siis ei jää nagunii ikkagi muud üle – kas siis võta uks maha teataja loal või tuleb läheneda aknast. Võtmed peaks olema riputatud ikkagi ukse kõrvale.“

Kui aga ongi juhtunud nõnda, et päästeamet on sunnitud ukse jõuga avama, siis võib Saadi sõnul samuti linna poole pöörduda. „Kindlasti on võimalus alati linnaosa sotsiaalosakonna poole pöörduda,“ kinnitas ta. „Nemad aitavad siis nii-öelda erinevatel juhtudel lahendusi leida, kui näiteks inimesel on vaja toetust ukse vahetamiseks või parandamiseks vajaminevate kulude katmiseks.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
6. veebr. 2022 09:46
Linna sotsiaalametnikel peaks olema nimekiri üksi elavatest vanuritest, kes võivad vajada abi ja milleks peab uksi maha lõhkuma kui on olemas lukumeistrid ja lukuabid, kes ilma kangide ja ketaslõikuriteta uksed lahti teevad. Või on lihtsam lõhkuda, pole oma, süda ei valuta?