Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
terav konkurents sisseastumiskatsetel Haridusameti juht: soovijate hulk on suurem kui kohtade arv (2)
08. veebruar 2022

Tallinna põhikoolide lõpuklassides on täna nii palju õppureid, et praeguse seisuga kümnest 9. klassi õpilasest kaks gümnaasiumisse ei pääsegi. “Tuleb arvestada, et konkurents gümnaasiumi kohtadele on suur. Soovijate hulk on suurem kui kohtade arv,” ütles Tallinna Haridusameti juht Andres Pajula.

“9. klass on tõesti see aeg, kui me kõik õpilased esimest korda elus seisame silmitsi olulise otsusega, mis tuleb meil ise langetada,” ütles Tallinna 21. Kooli 9. klassi õpilane Sandra.

Teravaim konkurents on muidugi eliitkoolidesse. Gustav Adolf, 21. Kool, Inglise Kolledž ja Reaalkool teevad sisseastujatele ühised mitmest voorust koosnevad katsed. “See test näitab õpilase taset ja kui see tase ei vasta sellele, millele peaks, siis 10. klassis võib väga keeruliseks minna,” ütles Tallinna 21. kooli õppejuht Raido Kahm

Registreerumine ühiskatsetele algab täpselt nädala pärast. Katsed ise toimuvad märtsist aprillini.  Sõltuvalt sellest, kuidas viirus levib, tehakse need kas täielikult e-keskkonnas või jäetakse e-keskkonda ainult esimene voor. Lõplik otsus selle kohta selgub 23. veebruaril.

E-testide osa on ühildatud ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Jakob Westholmi ja Tallinna ühisgümnaasiumi ühiskatsetega. Ülejäänud linna koolid on sisseastujatele pannud paika enda testid. Korraldus ja ajakava on leitavad koolide kodulehtedelt. 

“Me ikka tahame saada siia neid õpilasi, kellel on kujunenud välja õpioskused. Nendest faktiteadmistest, mida enamasti testidega kontrollitakse, on palju olulisemad õpioskused,” ütles Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur.

“Mina plaanin minna kolmik- ja nelikkatsetele. Soovin saada sisse Realkooli või GAG-i õppima,” ütles Pelgulinna gümnaasiumi 9. klassi õpilane Kris.

“Kolmik- ja nelikkatsed teen ära ning lisaks proovin veel mujalegi koolidesse, kuhu enda kodust bussiga pääsen. Vahe-aastat ei tahaks võtta,” sõnas Tallinna 21. Kooli 9. klassi õpilane Sandra.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Reet
27. mai 2022 05:52
Kas Tallinna Haridusamet oskab öelda mis saab nendest lastest, kes gümnaasiumisse ei pääse. On olnud põhikoolis tublid õpilased. Tunnistudel vaid 4-5 aga tänu segasele süsteemile jäävad gümnaasiumi ukse taha. Kuhu need hästi õppinud noored lähevad, kelle eesmärk oli hästi õppida ja saada keskharidus. 16 aastaseid noori ei võeta tööle. Lastel on kogu kevad läinud mööda koole joostes ja sisseastumis katsetel osaledes. Koolitöö on jäänud teisejärguliseks või tehakse uneajast. Lapsed on stressis, kaotamas eneseusku sest koolidest ei tule vastuseid või on need ilma tagasisideta. Paljud lapsed kandideerivad mitmesse kooli ja ei sisse saades ei otsusta millisesse minna. Puudub ühine süsteem. Et kui oled kooli pääsenud siis tuleb otsus teha nädala või kahega. Nii on tekkinud uus pingeline olukord neile, kes on jäänud oote järjekorda. Nn esimene, teine ja kolmas valik?? Kui esimene valik võtta kodu lähedale siis juhtub nii, et kool eelistab sama kooli lapsi, kuigi nende tulemused on nõrgemad ja tubli laps langeb sellest koolist välja ning sattub kaugema kooli kolmandasse valikusse oote nimekirja. Muidu ehk oleks pääsenud aga näed panin selle kooli kolmandasse valikusse. Siis veel need nn eliitkoolide eelkatsed. Kui laps pääseb eelkatsetest läbi siis teatavasti ta keskendubki nendele koolidele ja ei tea, et sellel aastal on eriti tugev konkurents. Arenguvestlusel soovitatakse just nn eliitkooli, sest on tubli õpilane. Õpetaja ei soovita, teatud koole, sest need on nõrgad. Ja ega igasse kooli jõuaksi katsetele minna ja nii selgub et 4-5 õpilane avastab, et ta ei saanud eliiti ja teised koolid on juba komplekteeritud. Mida te soovitate sellistele lastele. Nende suurim soov oli pääseda gümnaasiumisse, nad tegid selle nimel tööd kogu põhikooli aja ja nüüd on nad tänu vildakale süsteemile jäetud ilma võimalusest õppida. 1. Haridusamet teadis et sellel aastal on tavalisest rohkem õpilasi. Miks ei tehtud lisa klasse. Samas räägime, et meil on oht, et noored jäävad koju, ei õpi ja ei tööta. Et Eesti vajab koolitatud inimesi. 2. Miks on koolisüsteem nii killustatud. Miks ei ole ühist katsete süsteemi või mikscei võeta arvesse laste keskmist hinnet ja lõpueksamite tulemusi? Miks on enne kui kool on lõppenud teada, kes kuhu kooli pääseb? Või kes jääb ukse taha. Olen näinud kuidas lapsed sellest süsteemist on muserdunud ja kaotama endasse usku. Kuidas hinded langevad. Aga mis edasi, mis saab lapsest kui ta sügisel jääbki lihtsalt koju? 3. Miks ei ole avalikud testide tulemused? See jätab võimaluse arvata, et osa lapsi pääseb kooli muudel eeldustel, kui vaid õpitulemused. Ja elu on näidanud, et kahjuks nii see ongi. Jüri gümnaasiumis oli selline tulemuste järjestus olemas. Kas lapsed ei võiks saada oma testid endale, et analüüsida ja kontrollida tulemusi?! 4. Miks mõned koolid eelistavad oma kooli lapsi? Samas on meil ka põhikoole, mille lapsed on seega ebaausas konkurentsis. See süsteem tekitab olukorra, kus lapsevanemad üritavad oma lapsed sisse kirjutada gümnaasiumite lähedale, et pääseda teatud kooli. Süsteem vajab muutmist, see on stressiv, läbipaistmatu ja ebaaus. Aga ma ootaks vastust eekõige, mis saab nendest lastest, kes ei pääse gümnaasiumisse? Mida haridusamet on teinud, et suur hulk noori teismelisi ei jäeks vaid koju. Ootaks vastust!
Tartust
1. juuli 2022 19:10
Lisaks on 2022. aasta põhikooli lõpetajad olnud 2 aastat koroona tõttu koduõppel, jäänud ilma suhtlemisest. Äärmine julmus on jätta soovijad ilma gümnaasiumi kohast. Kas tõesti ei mahu igasse klassi paar lauda-tooli juurde?