Hoolduspere ema Reili Brandt meenutas, et see oli reedene päev kell kaks, kui talle helistati. „Nüüd on selline olukord, et on olemas üks tüdruk, kes vajaks kohest hooldust,“ anti talle teada. „Tüdruk on hetkel lastehaiglas, temaga on kõik korras. Ta lihtsalt veetis öö seal jälgimise all ja nüüd oleks võimalus ta paigutada meie juurde koju.“
Väikese lapse eraldamist perekonna juurest tuleb meil kahjuks liiga palju ette, tavaliselt viiakse need lapsed turvakodusse. Samas on Eestis ka mõned üksikud kriisihoolduspered, kes on ööpäev läbi valmis hätta sattunud lapsele ajutist kodu pakkuma.
Reili küsis abikaasa käest, kas nüüd oleme valmis ja tema muidugi oli kohe sellega nõus. „Siis helistasin ka oma suurele lapsele, kes oli tol hetkel koolis ja ütlesin talle, et tead, et kui sa nüüd koju tuled, siis võib-olla on meil juba väike tüdruk sind ootamas,“ lausus ta.
Reili lisas, et kahe tunni pärast tuli tüdruk meie uksest sisse, vaatas ringi ja astus kohe raamaturiiuli juurde. „Ta võttis sisustusraamatu lahti ja istus põrandale,“ rääkis Reili. „Hästi kiiresti sai ärevuse maha maandada, ta tundis ennast kohe väga mugavalt. Jah, see esimene hetk oli hästi helge.“
Kriisihoolduspere on väikeste laste puhul parem variant kui turvakodu, kuid selliseid peresid on meil liiga vähe.
Kõige noorem laps oli neljakuune
SOS Lasteküla Eesti Ühingu projektijuht Elmet Puhm ütles, et neil on olnud kriisihooldusteenusel kõige noorem laps neljakuune. „Me vist keegi ei kujuta ette, et neljakuine laps pannakse kusagile turvakodusse ja ega ma ei ütle, et turvakodu paha variant on,“ lausus ta. „Aga ta ei ole kahtlemata nii väikestele lastele hea lahendus.“
Puhm ütles, et kõige tähtsam tingimus kriisihooldusperele on soov ja valmisolek ja empaatia nende lastega tõsiselt tegeleda. „Tegelikult ka emotsionaalselt on see keeruline,“ rääkis ta. „Kui me esimese intervjuu ajal peredega räägime, ma hoiatan ette, et nad peavad selleks valmis olema, et need lapsed, keda tuuakse, on kriisis. Neid tuuakse igasugustest situatsioonidest, peab olema ka üsna emotsionaalselt tugev, et seda koormat taluda. Aga sellised üldised nõuded ei erine palju sellest, mis on hooldusperedele esitatavad nõuded, me lihtsalt teeme väikese vestluse. Kui vestluse käigus tundub, et kõik sobib, siis on kaks koolitust vaja läbi käia. Üks puudutab hooldusperede koolitust ja pärast seda ka koolitus, mis räägi, kuidas traumakogemusega lastega paremini hakkama saada.“
Tihti jõuab lastekaitseinfo hooletusse jäetud lapse kohta tänu naabritele või juhuslikele möödujatele.
Asjad juhtuvad tihti öösiti
Mustamäe linnaosa lastekaitse talituse juhataja kohusetäitja Ly Rüüs kinnitas, et sellised teated tulevad ikkagi kas naabrite kaudu või on siis juba naabrite kaudu jõudnud politseisse teatada. „Asjad juhtuvad siiski öösiti,“ rääkis ta. „Ja siis annab politsei meile hommikul teada, et toimetasime sealt aadressilt beebi turvakodusse. Siis meil tuleb tegutseda. 72 tundi on aega, et teha perest eraldamise otsus. Või võtta vanemalt nõusolek. Laps viibib turvakodus teatud aja ja selle jooksul me selgitame välja, millist abi pere vajab. Kooliealised ja varateismelised tihtipeale tulevad ise turvakodusse või helistavad, et tahavad turvakodusse minna. Põhjus on selles, et kodus ei saada hakkama.“
Suurem osa lapsi liigub edasi turvakodusse. Tallinnas jõuab aastast turvakodusse ligi 300 last.
Sotsiaalkindlustusameti Lastekaitse osakonna nõunik Nadežda Leosk ütles, et ajutist hoolt pakkuvaid kriisihooldusperesid on täna üle Eesti kolm, kuid Tallinnas mitte ühtegi. „Vanuselisi piiranguid kriisihooldusperedele ei ole,“ lausus ta. “Inglismaal on palju vanaemasid-vanaisasid oma hoolt pakkumas. Pigem on hästi oluline sisemine valmisolek ja tugevus, minu ressurss. Mul on jõudu ja tahtmist toetada. Hästi oluline on ka aeg, inimene võib töötada, aga ta peab arvestama sellega, et kui lapsuke tuleb, peab olema temaga 24/7 ehk siis töö ei tohi takistuseks olla. Oluline on ka lastearmastus. Ma tahan hoolitseda, ma tahan anda kõik sellele lapsele.“
Seetõttu otsitaksegi peresid, kes tunnevad, et neil on valmisolek ja võimalus pakkuda ajutist hoolt hätta jäänud lapsele. Kriisihooldusperede ettevalmistuse ja toetamisega tegeleb SOS Lasteküla Eesti Ühing, kus soovijatele ka vajalikku infot jagatakse.
