"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Nõudepesijaid raskem leida kui kokkasid Killu Maidla: Me ei saa keskmist palka maksta inimesele, kes teeb kõige lihtsamat tööd (6)
09. veebruar 2022
Foto Mats Õun

„Me ise oleme olnud ju võõrtööjõuks Suurbritannias, kus meie inimesed on käinud lihtsamaid töid tegemas, aga nüüd me oleme lihtsalt oma riigi arengus jõudnud sinnamaani, et me ise enam neid töid nii väga teha ei taha,“ selgitas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuhi Killu Maidla. „Me ei saa keskmist palka maksta inimesele, kes teeb kõige lihtsamat tööd.“

Maidla sõnul on tänaseks neid toitlustuse või majutusega tegelevaid ettevõtteid, kes oma käibeid deklareerivad ja tegevusest aru annavad, märgatavalt vähemaks jäänud. „Oma liikmete pealt me näeme ka, et on päris mitmeid restorane suletud ja ka mitu hotelli, mis on täna kinni ja ootavad paremaid aegu,“ ütles ta.

Piirangute leevenemine Maidla sõnul tekkinud olukorda päevapealt ei muuda. „Kaks aastat piiranguid on mõjutanud tarbija käitumist,“ selgitas ta. „Kui me räägime näiteks siseriiklikult, mis inimesed teevad – kui paljud käivad väljas söömas, kui paljud on hakanud koju toitu tellima, kui paljud puhkavad rohkem kodus? Ma julgen küll arvata, et inimeste käitumisharjumused on muutunud ja me tarbime rohkem teenuseid kodus.“

Pandeemia ning piirangute tõttu uksed sulgenud ettevõtetel on Maidla sõnul erinev saatus. Hotellid ootavad pigem paremaid aegu, et uksed uuesti avada. „Hotellide puhul on selge, et tihtipeale on seal taga suured kinnisvarainvesteeringud – majad, mis on hotellideks kas ehitatud või kohandatud, neid lihtsalt ümber ei muuda,“ rääkis ta. „Seda ärimudelit ei saa muuta niimoodi aasta pealt hopsti ümber. Hotellide poole peal pigem küll oodatakse paremat aega, et siis uuesti uksed lahti teha.“

Restoranidel olukord kehvem

Restoranide puhul Maidla aga sama optimistlik ei ole. „Ma kardan, et siin pigem on nii et, kes on kinni pannud, need ka kinni jäävad,“ nentis ta. „Loodetavasti tulevad nende asemele uued tegijad ja loodetavasti need vanad tegijad leiavad endale uued väljakutsed samas valdkonnas, mitte ei lähe teise valdkonda. Aga me teame väga paljusid tippkokki ja tegijaid, kes on tänaseks loobunud.“

Restorani „Härg“ omaniku Enn Tobrelutsu sõnul saavad nad veel tegutseda seetõttu, et möödunud aasta lõpp oli hea ning abi on ka valitsuse toetustest. „Tänane restorani omanik kannatab esiteks covidi pärast ja teiseks sellepärast, et tooraine hinnad kasvavad, elektrihind tõuseb,“ loetles ta. „Kõik hinnad tõusevad ja tegelikult müügikate ja kasum kogu aeg vähenevad. Jaanuarikuu oli ikkagi käibe poolest nõrk – kindlasti teenisime kahjumit. Eelmise aasta lõpp oli küll hea õnneks, tänu sellele me praegu saame tegutseda ja tänu ka valitsuse toetustele. Need on ikkagi head sotsiaalmaksupõhised toetused olnud.“

Loobujatele ei saa ka midagi ette heita, kuna viimased kaks aastat on olnud lihtsalt niivõrd heitlikud, et inimestel kaob kindlustunne. Maidla kinnitusel on lahkujaid olnud liiga palju. „See kinni lahti, kinni lahti – see on niivõrd ebaturvaline,“ kirjeldas ta. „Inimestel on ikkagi perekonnad ja laenukohustused. Lõpuks lihtsalt närvid ei pea vastu ja sa otsid koha, kus sul on kindel, et sa saad oma kohustused ära täita.“

Tobrelutsu sõnul on neid suurest kaadrivoolavusest päästnud eelkõige hea meeskonna sisekliima ja töötingimised, mistõttu pole neil personalikadu olnud. „Töötaja peab olema muidugi ka ise kompetentne, aga võib võtta ka algaja ning ta välja koolitada,“ selgitas ta. „Oluline on, et ta oleks lojaalne ja usaldusväärne ja et oleks viisakas ja sõbralik.“

Tööjõupuudus andis tunda juba enne kriisi

Tobreluts kinnitas, et uusi töötajaid on hetkel väga keeruline leida. „Meil on õnneks olulised põhitegijad olemas,“ ütles ta. „Oleme ka ise siin viimaste kuude jooksul paari teenindajat otsinud ja ka kokkasid on raske leida, sest väga paljud on ümber kvalifitseerunud.“

Kõige lihtsamate tööde juures oli tegijatest puudus juba enne pandeemiat. Maidla sõnul ei taha eestlased enam lihtsalt selliseid töid teha. „Riigil on selline migratsioonipoliitika, et vaadatakse, kuidas saaks spetsialiste maale tuua, aga need kõige lihtsamad tööd nagu koristamine, toateenija töö hotellis, köögis abitöölised, nõudepesijad, need peavad siis kohalikud kuidagi ära tegema,“ ütles ta. „Aga selge on see, et kohalikele on ka muid huvitavaid tööpakkumisi ja see töö ei tundu paljudele atraktiivne.“

Kõige raskem ongi Tobrelutsu hinnangul leida just nõudepesijaid.  „Kõige raskem on leida veel sellist nõudepesijat, kes oleks nõus ka pikemalt töötama, mitte vaid paar kuud,“ nentis ta. „Head tiimiliiget on raske leida ja tegelikult ega nõudepesija palk ei saa ka väga madal olla, siis ainult ühekordseid, kiireid otsi, tullaksegi tegema. See peaks olema ikka normaalne töökoht ja see nimetus „nõudepesija“ võiks kõlada natuke paremini.  Üldiselt on nõudepesijaid raskem leida kui kokkasid.“

Töötukassa andmetel oli möödunud aasta detsembris toitlustuse ja majutuse valdkonnas kokku 619 vaba töökohta, millest 365 Harju maakonnas. Kuu lõpuks oli üle Eesti neist veel täitmata 285 töökohta ning Harju maakonnas oli see näitaja 174.

Kahe viimase aasta lõikes on majutus ja toitlustuse alal vabade töökohtade arv pea kahekordistunud. 2020 aastal oli kuu lõpuks keskmiselt 244,1 täitmata töökohta ning 2021 aastal tõusis see keskmine 422,9 peale.

Ootuspäraselt tabab tööjõupuudus sektorit kõige valusamalt suvekuudel. Märkimisväärne erisus tekib aga võrreldes möödunud ja ülemöödunud aasta maikuud. Kui 2020 aasta mai lõpuks jäi täitmata 204 töökohta, siis 2021. aasta sama kuu lõpuks oli toitlustuse ja majutuse sektoris juba 841 täitmata töökohta.

2020. aastal kehtis sel ajal veel riigis eriolukord, kuid 2021 aastal leevendati just mai alguses piiranguid ning restoranid said hakata välialadel kliente teenindama. Statistika näitab aga, et töötajad tagasi ei kiirustanud.

Kui palgad ei tõuse, peame vaatama võõrtööjõu poole

Maidla juhtis tähelepanu asjaolule, et kõikides arenenud Euroopa riikides kasutatakse võõrtööjõudu ning Eesti on jõudnud sarnasesse olukorda. „Me ise oleme olnud ju võõrtööjõuks Suurbritannias, kus meie inimesed on käinud lihtsamaid töid tegemas, aga nüüd me oleme lihtsalt oma riigi arengus jõudnud sinnamaani, et me ise enam neid töid nii väga teha ei taha,“ selgitas ta. „Selleks on vaja leida inimesed, kes on motiveeritud neid töid tegema, aga meie immigratsioonipoliitika pigem takistab seda väga jõuliselt. Nii jäävadki need ettevõtted, kus sellist tööd on vaja teha, siin saatuse hooleks ja on üsna keerulises olukorras.“

Tobrelutsu sõnul nemad veel võõrtööjõu peale pole eriti mõelnud. „Ma tean restorane küll, kus seda kasutatakse,“ ütles ta. „Aga me oleme saanud hetkel hakkama veel Eesti kodanikega –  vahet pole kas eestlased või venelased.“

Kuigi ühe lahendusena on välja pakutud palkade tõstmist tasemele, mis oleks atraktiivsem ka kohalikule tööjõule, ei oleks see Maidla hinnangul jätkusuutlik lahendus. „Palgad iseenesest ei ole halvad ning me ei saa riigi keskmist palka maksta valdkonnas, mis on üsna tööjõumahukas ja ei tööta nii suurte kasumimarginaalidega nagu teised,“ ütles ta. „Me ei saa riigi keskmist palka maksta inimesele, kes teeb kõige lihtsamat tööd ja kelle jaoks see on töö kõige esimene aste, kus ta alles siseneb tööturule. Kui me maksaksime, ütleme koristajale, riigi keskmist palka, siis keskmine palk ei oleks enam täna see, mis ta praegu on. Kahtlemata iga töö väärib head tasu, aga ma julgen öelda, et teenindajate palgad täna ei ole halvad.“

Palkadest rääkides rõhutas Tobreluts, et loomulikult peaks palk olema töötaja jaoks motiveeriv, kuid praegu on suurimaks probleemiks tooraine hinnatõus. „On näha, et kauplustes hinnad kasvavad, aga restoranide jaoks kasvavad need hinnad veelgi kiiremini,“ selgitas ta. „Jaekettidel on hankijatega ranged lepingud ja nad ei tohi nii kähku hindu tõsta. Kui me tõstaks täna kõik hinnad tooraine hindadega samale tasemele, oleksime veelgi raskemas seisus ja kui nüüd kõik räägivad, et palgad peaksid järgi tulema, siis kuskohast nad tulevad?“

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

julja
3. dets. 2023 14:14
kui teil on restoran ja tahate pakkuda head toitu ja head teenindust,leidub teenindjaid ja kokkasid aga leida nõudepesija kes saab vähem palka siis tekib küsimus,et miks hindavad restoranid nõudepesijaid madala palga maksmisega.Nõudepesija on see kes peab hoolitsema nõude ja pottide pannide eest .et kokkadel ja teenindajatel oleks olemas puhtad asjad .INIMKEHA ON kui restoran.kui ikka magu on tuksis ei funka enam ka inimkeha kaua,Et siis hoidke enda nõudepesijaid.Väärtustage kasvõi palgaga aga ta jääb lojaalseks kui palk on hea.
Teadjamees
10. veebr. 2022 12:50
Palga suurust mõjutab ikka eelkõige nõudmise ja pakkumise vahekord. Kui kõigil meie koolilõpetajatel oleksid taskus arsti- või lenduri paberid, vaevalt keegi neile siis enam suurt üle miinimumpalga maksaks! Kuna aga sellised tööd nõuavad tegijatelt põhjalikku ettevalmistust ja ka sobivaid vaimseid võimeid, on neist tavaliselt pigem puudus, mis suurendab omakorda nõudlust nende järele ja sunnib neile isegi keskmisest kordades kõrgemat palka maksma. Samasugune olukord võib tekkida aga ka paljude vastupidiselt ülilihtsate tööde puhul, kui see töö juhtub olema aga näiteks füüsiliselt üle jõu käivalt raske ja kurnav, otseselt tervist kahjustav või siis lihtsalt muidu selle tegijatele ebameeldiv. Ka siis võib osutuda nende tööde tegijate leidmine sedavõrd raskeks, et ainus võimalus tihti kedagi neid tegema leida, on meelitada neid suurema palganumbriga. Muidugi alati võib ju ka näiteks restorani lihtsalt sulgeda ning äriregistrist kustutada aga usun, et enamik vähemalt arukamaid ettevõtjaid on valmis vahel isegi nõudepesijale mõnda aega koka palka maksma, kui see vaid neile pikemas perspektiivis kasuks tuleb ja nii kogu ettevõttel ja selle kõigil ülejäänud töötajatel rasked ajad üle elada aitab.
Minu Arvamus
9. veebr. 2022 18:42
Madalat palka saab maksta kuni on selle palga eest töötada soovijaid ja kui see töö on pealiskaudse tähtsusega. Kui aga santehnik keeldub sellise palga eest töötamast ja majarahvas hakkab sita sisse uppuma, siis pakutakse palka, mis on kasvõi võrdne direktori omale.
Kati
9. veebr. 2022 17:53
Prostituudi amet on ka lihtne. Kui ametikohal on vilets maine ja töö väga ebameeldiv, siis tuleb see kompenseerida suurema rahaga.
Kati
9. veebr. 2022 17:46
Meil on turumajandus. Kui nõudepesija ametikoht on ebapopulaarne, siis selle turuhind ongi kõrgem ja tuleb rohkem maksta. Töö lihtsus pole see, mille järgi turumajanduses palka määrata. Pakkumise nõudluse suhe määrab. Meil pole nõukaaegne plaanimajandus, et on vaja saada sellise hinnaga nõudepesijat ja peab saama.
paraku
9. veebr. 2022 17:46
Suurbritannias saab koristaja rohkem kui siinne keskmine palk.