"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Sügisel tarbis 39% tallinlastest soovitust vähem elektrit (0)
11. veebruar 2022
Foto: Pixabay

Mullu hilissügisel läbi viidud küsitlusuuringu järgi tarbis 39% tallinlastest elektrihinna tõusu tõttu soovitust vähem elektrit ning igal viiendal tallinlasel on eelmise aasta jooksul olnud raskusi majanduslikult toime tulla.

Keskmisest enam vähendasid elektritarbimist üle 60-aastased inimesed ning Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna elanikud. Eluaseme tüübi lõikes on elektritarbimist kõige rohkem vähendanud paarismajade ja ridaelamute elanikud. Leibkonna sissetuleku ja elektri tarbimise vahel olulist seost ei ilmnenud.

Abilinnapea Betina Beškina sõnul viidi küsitlus läbi möödunud aasta lõpus ehk ajal, mil elektri hind oli väga kõrge, kuid detsembri elektriarved ei olnud veel linlasteni jõudnud ning ka täiendavaid elektrihinna hüvitisi veel ei olnud. „Seetõttu peegeldab küsitluse tulemus linlaste hoiakuid ja käitumist olukorras, mil energiahinnad olid kõrged ja ka ilmad olid külmad,“ märkis Beškina.

„Seepärast on kasvanud energiahinna juures murettekitav linlaste majanduslik toimetulek, sest uuringu kohaselt tuli eelmisel aastal igal viiendal linlasel ette raskusi majandusliku toimetulekuga. Kõige enam oli vastanute seas neid (18%), kellel ei ole piisavalt raha või ei ole võimalik laenata hädavajalikeks suurteks väljaminekuteks, 5%-l ei ole olnud sageli piisavalt raha kommunaalteenuste ja 4%-l toidu ja esmatarbekaupade eest tasumiseks ning 3%-l on olnud probleeme võlgade ja laenude tagasi maksmisel,“ lisas abilinnapea.

Muuhulgas küsiti ka linlastelt, mida on nad ise oma majas või korteriühistuga kortermajas energiatarbimise vähendamiseks või muutmiseks teinud või kavatsevad teha. Kõige enam on energiatarbimise vähendamiseks võetud kasutusele säästlikumad valguslahendused (48%) või soojustatud maja vundamenti, seinu ja katust (36%). Oluliselt vähem on elektritarbimise muutmiseks paigaldatud maakütet (2%) või päikesepaneele (2%). 12% eramu omanikest või korteriühistutest on võtnud kasutusele muid lahendusi nagu kütteseadmete vahetus, elektritööd, maja kapitaalremont ja üldine energiatarbimise vähendamine.

Oma eluruumiga on pigem või väga rahul valdav osa tallinlastest: kõige rohkem asukohaga, seejärel mugavustega, mõnevõrra vähem seisukorraga, suuruse ja sisekliimaga. Keskmisest enam on eluruumi asukohaga rahul Kesklinna ja Nõmme elanikud, seisukorraga on rahul 15–29-aastased pealinlased, mugavustega on rohkem rahul Mustamäe elanikud ning eluruumi suurusega üle 60-aastased tallinlased.

„Kui perioodil 2019-2021 on oma eluruumiga rahulolijate osakaal üldiselt kasvanud, siis väga rahul olijate osakaal on siiski iga aastaga kõikides eluruumi iseloomustavates näitajates langenud. Siin võib vaid oletada, et koroonakriis on mõjutanud ka inimeste ootusi oma eluasemele, sest kodus olemist on rohkem, mistõttu on ka eluaseme suurus, mugavused ja seisukord muutunud veelgi olulisemaks aspektiks,“ selgitas Beškina.

Tallinlaste seas viis küsitluse läbi 23.11.2021-22.12.2021 OÜ Eesti Uuringukeskus. Telefoniküsitluse vormis küsitleti 800 tallinlast vanuses 15 aastat ja üle selle.

Uuringu lõpparuanne on kättesaadav SIIN  Kõigi Tallinna tellitud küsitluste lõpparuannete ja tulemustega saab tutvuda linna uuringute infosüsteemis aadressil https://uuringud.tallinn.ee 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.