"Meie suur saal saab olema eriline, teist sellist kusagil mujal Eestis ei ole. Kui vaadata lavale, on see väga suur ja sügav lava ja kui vaadata lavalt saali, siis on tunne, nagu oleks tegu kammersaaliga - publik on üsna lähedal. Kõik see võimaldab teha mitmekesisemat teatrit, kui me enne oleme teinud," ütles Linnateatri juht Elmo Nüganen täna pärast teatrimaja võtme loovutamist ehitajale.
Kuna kvartali ajalugu ulatub 14. sajandisse ja praegune tänavavõrk IX kvartali ümber oli moodustunud 16. sajandiks, järgivad Aida tänava äärde kavandatud uued hooned Jaaksoni sõnul ajaloolist tänavajoont. Uute saalide peasissepääsud hakkavad asuma Laia ja Aida tänava nurgal, nii et teatrikülastajal oleks võimalus läbida ka ajaloolist hoonestust.
Maja on oodatud üle 50 aasta
“1965. aastal sündis siit mitte kaugel, Kalamajas, uus teater, mis sai enesele nimeks ENSV riiklik noorsooteater. Vaatamata sellele uhkele ja kõlavale nimele oli see teater ilma majata – ringreisiteater või teater ratastel. Tollal see teater mängis praeguses Salme kultuurikeskuses mõned päevad nädalas ja üle Eesti ringi sõites erinevates teatrites, kultuurimajades ja kõige väiksemas rahvamajas. “Me mängisime ka peldikukaanel,” ütlesid tollased alustajad uhkusega,” sõnas teatri endine peanäitejuht Elmo Nüganen.
Tollal lubati Nüganeni sõnul teatrijuht Voldemar Pansole maja viie aasta jooksul, ent lõpuks õnnestus teatril saada enda valdusesse kehvas olukorras maja Laial tänaval, kuhu oli võimalik rajada vaid paar kabinetti ja väike proovisaal. Hiljem on maja tasapisi laienenud ja arenenud vastavalt võimalustele – esmalt laienes teater Lavaauku ja seejärel juba mujale.
“Kõik direktorid ja teatri töötajad on sellest uuest teatrist unistanud. Andes üle selle võtme usun ma, et tagasi tuleb kuldvõtmeke. Me hoiame teile pöialt, ärge meid alt vedage,” ütles Nüganen.
Ehitaja jaoks on tegu keeruka projektiga
Linnateatri IX kvartali ehitushanke võitnud Ehitus5ECO juhatuse liige Margo Padar nentis, et ehitaja jaoks on antud projekti puhul kõige suuremaks väljakutseks hoone eripalgelisus.
“Ehituslikult on kõige keerukam ühendada vanu ja uusi rajatisi,” ütles Padar.
“Me ei ehita ju mitte maja, vaid tervet kvartalit. Tuleb minna vanade majade alla ja tüüpseid lahendusi ei ole, iga maja ehituslikud lahendused ja konstruktsioonid on erinevad ja vajavad isesuguseid ehitustehnoloogiaid. Kõige keerulisem on maa-alune ehitus, sest sisehoovis tuleb ehitada kaks korrust allapoole vundamenti. Saale ehitades tuleb liivakivisse auk raiuda!”
Margo Padari kinnitusel alustatakse tarvilike lammutustöödega ettevaatlikult samm-sammu haaval.
“Hooned on ajalooliselt erinevad, kus ka erinevad säilitamist vajavad väärtused. Kõik majad on erineva sisustusega. Ehitusega alustades tuleb mittevajalik kultuurikiht, nagu näiteks viimase paarikümne aasta jooksul paigaldatud seina- või põrandakatted, hooneist eemaldada. Mis kultuurikihi alt välja tuleb, võib ka vägagi väärtuslikke keskaegseid või varauusaegseid leide pakkuda. Paljud konstruktsioonid ja sopid on ju uurimata! Järelevalve peab kindlasti olema tavalisest tõhusam,” tõdes Padar, kelle sõnul on tema esindataval ettevõttel analoogse töö kogemus juba olemas.
“Natuke maad eemal oleme mõned aastad tagasi renoveerinud Nukuteatri. Linnateatri kvartali maht on muidugi 3-4 korda suurem, aga teatud sarnasused nendel objektidel on. Selles osas saame kindlasti hakkama. Lihtsaid lahendusi siin paraku pole ja ma usun, et see kaks aastat läheb lennates.”
Arenduse kogumaksumuseks on kavandatud 28,4 miljonit eurot ning sajandi ehituseks nimetatud uus teater peaks valmima 2023. aasta teatripäevaks ehk 27. märtsiks, mil see teatrirahvale üle antakse.
Uus teatrihoone loob uusi võimalusi
“Osad saalid võimaldavad sedasama, mida me siiamaani oleme teinud ja juurde tuleb kolm mängupaika, mida meil enne ei ole olnud ja kus on uued võimalused. Kõigepealt muidugi see 350-kohaline suur saal, mis on varustatud kõige kaasaegsema tehnikaga. Eriliseks teeb selle saali asjaolu, et teist sellist kusagil mujal ei ole,” tõdes Nüganen.
“Ta ei ole Itaalia-tüüpi teater, nagu näiteks Draamateater või Estonia teater, kus on portaal, eeslava ja publik istub parteris ning rõdudel ja laval on eesriie. Itaalia tüüpi teatrist on sellel saalil lava torn – selleks nimetatakse seda kohta, kus dekoratsioonid või kardinad liiguvad üles, vaataja ei näe seda. Lisaks on tal black boxi omadused. Tal ei ole portaali, nagu on black boxidel, küljed on avatud. See tähendab näiteks seda, et lavale saab mõlemalt küljelt sõita, lava on kolmnurkne,” jätkas legendaarne teatrimees.
Eriliseks teeb selle saali Nüganeni hinnangul see, et ta on väga sügav.
“Kui tavaliselt on meil ruumist 2/3 publiku all ja 1/3 lava all, siin on aga ruumikasutus vastupidine. See annab efekti, et kui vaadata lavale, on see väga suur ja sügav lava ja kui vaadata lavalt saali, siis on tunne, nagu oleks tegu kammersaaliga – publik on üsna lähedal. Kõik see võimaldab teha mitmekesisemat teatrit, kui me enne oleme teinud.”
Elmo Nüganen üritab enda sõnul nostalgiasse laskumisest küll hoiduda, ent niivõrd olulise päeva puhul ei ole see lihtne.
“Aga ma püüan seda nostalgilist tunnet ikka valitseda, et ma ei vajuks päris melanhooliasse või kurbusesse. Aga muidugi on selle paigaga igasugused mälestused – inimesed ei ole ju mälestuste vastu kindlustatud. Kõige meeldejäävamateks mälestusteks on ilmselt mõned meie teatri peod algusaastatel. Tundus, et kõik on võimalik ja meil kõigil oli meri põlvini,” meenutas näitejuht heldimusega.
Enda sõnul teenekas lavastaja südames otsest kripeldust ei tunne, kui mõtleb sellele kõigele, mida uue maja võimalusi kasutades luua võiks.
“Ühelt poolt muidugi olen ma mõelnud, et mida oleks saanud ja võinud teha. Aga teisalt on jälle hea meel, et ei pea mina seda vastutusekoormat kandma. Et ma ei pea mingit lavalugu tegema siia, mida kõik tulevad hindama – no näita nüüd, mida te siis siin suudate!” muigas Nüganen.
“Tahaks eraldi tänada Jüri Ratast, sest tema korjas selle idee üles. Suur tänu ka Taavi Aasale ja arhitektuuribüroole Salto, kelle arhitektid oleksid nagu lugenud Panso lemmikluuletust, mille on kirja pannud Ain Kaalep:
Sõber- kui ehitad maja,
tee sellele suured aknad
Et päikese selged kiired
sisse neist paistma ei lakkaks
Sõber- kui ehitad maja,
tee sellele suured aknad.
Nii suured, kui üldse suudad.
Nii suured tee tingimata.”
