"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
oht ülevalt Jääpurikad lõhuvad autosid ja tekitavad inimestele peapõrutusi (0)
14. veebruar 2022
Ilja Matusihis

Purikad kipuvad ennekõike rippuma kordategemata mitmekorruseliste puitmajade räästas, kõige ohtlikumad kohad linnas on Kassisaba asum ning Herne, Veerenni, Ravi ja Magasini tänava kant.

Regionaalhaiglas saab erakorralist abi ööpäevas keskmiselt 230 patsienti. Erakorralise meditsiini ülemarsti, keskuse juhataja Dr Vassili Novaku sõnul on talviti üle poolte patsientidest kohale toonud jää ja libeduse tõttu tekkinud traumad. “Regionaalhaigla EMO-s on libedusega alati palju tööd,” ütles Novak. “Ise meie poole pöördunud patsientidest on rohkem kui pooled libedaga kukkudes ennast vigastanud. Väga libedal päeval on ligi 60% meie keskusesse pöördujatest jää ja lumega seotud kukkumise tagajärjel trauma saanud. Luumurrud moodustavad sellistest vigastustest umbes 20%.”

Kuid oht ähvardab jalutajaid ülevaltki, seega peaksid nii jalakäijad kui ka majaomanikud erilist tähelepanu pöörama katuseräästa alla tekkinud ohtlikele jääpurikatele. Need võivad tuua tõsiseid peapõrutusi ning inimesi isegi pikaks ajaks haiglasse saata. Kui jaanuaris tegid mupo inspektorid ohtlike jääpurikate kohta majaomanikele 57 teavitust, neist 38 kesklinnas, siis veebruari alguses olid vastavad arvud 110 ja 70. Mupo kesklinna piirkonna peainspektori Jaanus Kivi sõnul on nende numbrite sees lisaks jääpurikatele ka kohe-kohe alla libisevad lumevaalud ning paakunud lumi – olukord nendega on tõesti hull.

“Nii palju tööd pole varem olnud, ka kõige lumerikkamatel talvedel mitte,” lausus ta. “Kui tuleb lund, siis kohe mehiselt, ja kui sulab, siis samuti mehiselt. Ilmad vahelduvad kiiresti. Meie püsikliendid on pea olematu soojustusega kahekorruselised vanad remontimata puitmajad – Kassisaba asum ning Herne, Veerenni, Ravi ja Magasini tänava kant. Sinna tekivad purikad ka väiksema lumesaju korral, sest maja ei pea sooja ning sulatab katusele sadanud lume purikateks.”

Katus puhtaks proffide abiga

Omanikud peavad katustelt lund ja jääpurikaid tõrjuma õigel ajal, sest need on ohtlikud ka katusele endale. Katusekonstruktsioone võib vabalt ohustada 30 cm paksune märg lumekiht. Ohutuse tagamiseks tuleb olukorda pidevalt jälgida.

Raskete purikate ja koristamata lume tõttu võivad katused sisse variseda. Ilmade soojenedes aga tekitab sulavesi Clean Investment OÜ tegevjuhi Siim Jõgi hinnangul hoone konstruktsioonile niiskuskahjusid. Jääpurikad tekitab sulailma kõrval ka maja halb soojustus. “Omanikud peavad katuste lumetõrjel abi kutsuma õigel hetkel, seda nii möödujate turvalisuse kui ka maja enda vastupidavuse huvides,” ütles Jõgi, kelle meeskond on käinud lund viskamas ka üheksakorruseliste kortermajade katuselt.

Jääpurikad aga kipuvad kasvama ennekõike väiksemate ja vanemate puidust kortermajade katustelt. “Kui katuseäär on paksult lund ja jääd täis ning õues sulaks läheb, ei pääse sulavesi katuselt ära jooksma – jääb katuserenni taha pidama. Öösel külmaga hakkab alla tilkuv vesi purikaks kasvama. Ja kui katus laseb liialt sooja läbi, sulatab ta lumekihti ka külma ilmaga. Väljast tuleb külm vastu ja jääpurikad kasvavad.”

Jõgi soovitab libedale katusele kindlasti profid lund lükkama ja purikaid eemaldama kutsuda. “Ka meeter kukkumist võib vigastusi tuua, jäisel lumisel katusel liikuda on ohtlik,” lausus ta. “Lumi võib jalge alt ootamatult kaduda ja libastuda on kerge. Olen näinud mitu korda, kui mees üle katuse ääre kukub. Kui köis on küljes, on tegu õnneliku kukkumisega. Kõige lihtsamini lähevad ennetavalt tehtud tööd. Siis on aega reageerida, sest tipphooajal võib abivajajate arv kiirelt kasvada. Kahe-kolmekordsete puumajade katuseid puhastame me tavaliselt mitmeliikmelise meeskonnaga. Üks neist valvab tänaval, et möödujad turvalindi alt läbi ei poeks. See on väga tähtis töö, sest elu on näidanud, et inimesed ohutuslintidest suurt ei hooli.”

Ohtlikest jääpurikatest tuleks teavitada mupot, kes saab võtta ühendust omanikega. Mupo esialgu juhendab, kuidas jääpurikaid eemaldada ja jalakäijaid kaitsta. “Puhastamata ja libedate kõnniteede ning jääpurikate korral teavitame kinnistuomanikku esmalt suuliselt,” selgitas mupo avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt. “Kui see ei mõju, tehakse haldusmenetluse raames kirjalik teavitus. Kui seegi ei aita, järgneb ettekirjutus, kus määratakse kindlaks sunniraha ja kuupäev, milliseks rikkumine peab olema likvideeritud. Kui ka seda eiratakse, siis pööratakse sunniraha täitmisele. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, kuid meie ajaloos ei ole sellist summat veel nõutud.”
Kui kinnistuomanik jääb kättesaamatuks, saab mupo kõnniteedel liikujaid ohust piirdelindiga eemale suunata.

Trahv kuni 1300 eurot

Kui inimene on juba nt alla kukkunud jääpurikaga viga saanud, alustab mupo väärteomenetlust, mille raames saab teha kinnistuomanikule trahvi. Maksimaalne trahvi suurus eraisikule on 400 eurot ja juriidilisele isikule 1300 eurot.
Kahjutasu nõuavad inimesed peamiselt autodele kukkunud lume ja purikate pärast. Keskmine kahjutasu on 15 000 eurot auto kohta. Nt ERGO Kindlustus on välja maksnud 50 000 eurot.

“Kui on vaja katuseid koristada, siis pöörduvad kõik korraga koristusfirmade poole, mistõttu tekivad firmadel pikad ootejärjekorrad,” ütles Kivi. “Möödunud nädal näitaski, et lumi ja purikad sulasid nädalavahetuse sula tõttu iseenesest ära enne, kui koristusbrigaadid kohale jõudsid.”

Tugeva lumesajuga ning erivarustuseta ei maksa katusele minna

• Kui hoone omanikul puuduvad turvavarustus jm ohutusvahendid, on soovitav tellida purikate eemaldus vastavalt ettevõttelt.
• Sellega tegelevad näiteks AntsuAbi OÜ (tel 5555 1676, info@antsuabi.ee), Arborest OÜ (tel 517 6969, info@arborest.ee), GreenTeam OÜ (5622 7977, team@greenteam.ee), Korvtõstuk OÜ (tel 5347 0520), korvtostuk@gmail.com), Krausberg Eesti OÜ (tel 639 1377, krausberg@krausberg.ee), TÜ Pihlakas (tel 5648 9615, pihlakas@pihlakas.eu), OÜ Anigor Ehitus (tel 5597 4201, info@anigor.ee), OÜ Windair (tel 635 7752, info@windair.ee), Kõrgtööde OÜ (5850 2424, skyproff@skyproff.ee), Aia Grupp OÜ(5554 3373, info@lumekoristus.ee), Augello OÜ (tel 505 9748, info@augello.ee), Green Path OÜ (tel 5590 6612, info@greenpath.ee).

Villardi tänava majal eriti tublid omanikud

Majaomanikest, kes jääpurikate eemaldamisega toime ei tule, saab teada anda mupo telefonil 14410.
Mupo võtab võimalusel ühendust kinnistu omanikuga, et ohtlik olukord likvideerida. “Miinus- ja plusskraadide vaheldumisega kaasnevad ohtlikud jääpurikad katustel ja libedus kõnniteedel, mis võivad muutuda ohtlikuks tänaval liikuvatele inimestele,” ütles abilinnapea Vladimir Svet. “Seepärast tuleb omanikel jälgida oma kinnistu ja sõidutee vahel asuva kõnnitee olukorda ja libedusega võidelda. Samuti tuleb hea seista katustelt lume ja ohtlike jääpurikate eemaldamise eest, arvestades ohutusnõudeid.”
Kinnistu ja sõidutee vahel asuva kõnnitee lumest ja jääst puhastamine ning libedusetõrje on kinnistu või ehitise omaniku korraldada. Tallinna arhitekt Oliver Alver kiitis Villardi 17/1 tublisid majaomanikke. “Kui mujal on kõikjal puhas jää ja mupol kõvasti tegemist, siis selle maja ees lõppes jää kõnniteel nagu noaga lõigatult. Kõik oli superpuhas!” ütles arhitekt.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.