„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
PILVELÕHKUJAD Kuigi Tallinna on haaranud kõrghoonete ehitamise palavik, lüüakse Oleviste kõrgus aastate pärast (1)
14. veebruar 2022
Arhhitektitoimisto ALA OY

Sitsi manufaktuuri arendaja plaanib sinna püstitada Baltimaade kõrgeima hoone ja ühtlasi Tallinna esimese pilvelõhkuja. Kuni see suur plaan täitub, kerkib Tallinna aga ridamisi madalamaid, kuid samamoodi ambitsioonikaid kõrgehitisi. See paneb omakorda küsima: kas ja kuhu linnas üldse kõrghooned sobivad ja kas nad seda kivi-džungliks ei muuda?

Maailma kõrgeim hoone, Burj Ghalifa Araabia Ühendemiraatides küünib 828 meetrini. Tallinnas on superkõrged elu- või büroohooned seni puudunud ja alistamata on isegi Oleviste kiriku 123 m kõrgus. Ennekõike muinsuskaitsjad on aga kõrghoonete suhtes kriitilised, sest nende arvates kipuvad need Tallinna panoraamis liiga esile. Samas arhitektid peavad neid paratamatuseks, ja lisaks võimaldavad kõrghooned ju kokku hoitud linnaruumi rohelisusele loovutada.

See maagiline kirikutorn

Kui rääkida meie kõrgrajatistest laiemalt, siis rekordit hoiab 314 meetriga kindlalt Tallinna teletorn, millele järgneb 123 meetriga Oleviste kirik. Iru soojuselektrijaama korstna kõrgus ulatub üle 200 meetri. Kõrghoone, mille päris tippu on võimalik ka tavainimesel tõusta vaadet nautima, on 2007. a valminud Swissotel oma 115-116 meetriga. Sellises kõrgusejärgus on Maakri kvartalis teisedki hooned, näiteks 110 m kõrgune Maakri Torn (2018).

Seni on jäänud elu- või büroohoonete ja hotellide ehitamisel alistamata n-ö maagiline piir ehk Oleviste kiriku kõrgus: 123 meetrit. Ühe kirjutamata kokkuleppe järgi on Tallinnas kõrgema hoone puhul kui 123 meetrit põhjust rääkida juba pilvelõhkujast.

Maakri kvartalis saab lähitulevikus üldiselt rääkida peamiselt kolmest märkimisväärsest uuest kõrghoonest. Oleviste kiriku kõrguse lähedusse ehk 115 m tasemeni jõuab sinna rajatav Estonian Business Schooli kõrghoone. See peaks saama valmis paralleelselt Liivalaia kvartali kolme tornhoonega.

Uude – mööndustega öeldes pilvelõhkujasse – tulevad EBS-i auditooriumid jm tööruumid. Ülemiste korruste korterite müügiga on lootus investeeringut tagasi teenida. Kortereid ehitatakse umbes 15 000 m2 jagu.
See suur ehitus on seega kõrguse poolest üsna võrdne kasvõi Swissoteliga. Näiteks Radisson sealsamas kõrval Maakri kvartalis jääb oma 105 m pisut alla.

EBS-i rektori ja juhatuse liikme Mart Habakuke sõnul seab hoonele kõrguse piiri üldplaneering. “115 m on siia piirkonda ehitamise lagi,” lisas ta. “Hoone on reaalne valmis saada 2025. aastal.”
Hoone peamine väärtus seisneb asjaolus, et äri või majanduse ja ettevõtluse õpetamine saab uue ja väga kaasaegse kodu.
EBS-i kõrghoone on üks olulisemaid kõrghooneid, mis lähematel aastatel linnapilti lisandub. “See ei olnud ambitsioon ega eesmärk,” vastab Habakuk küsimusele, kas ei tekkinud kiusatust kõrguserekordit lüüa. Nimelt võinuks ju proovida korruste lisamist, et teiste ning lähemate kõrghoonete taustal silma paista.

Linna strateegilise planeerimise teenistuse arhitekt-linnaplaneerija Jaak-Adam Looveeri sõnul planeeritakse Tallinnas kõrghooneid üldiselt Sossimäe piirkonda Fahle kvartalisse, Mustamäe Keskuse juurde ja Haabersti ringristmiku kanti. Üldiselt jäävad need Maakri kvartaliga võrreldes valmides tagasihoidlikumaks. Näiteks 24-kordse Mustamäe tornmaja arendus koosneb kolmest osast: korterite osale lisanduvad kuuekorruseline büroohoone ning kolmekorruseline parkimismaja.

Kõrguse poolest märkimisväärsemad ehitised jäävad seega ikkagi vaid Maakri kanti. Sinna kerkib lisaks EBS-i algatusele veel üks kõrghoone: Tartu maantee äärde, nn kunstiinstituudi platsile Kaubamaja naabrusesse. Nõnda nagu EBS-i puhul, ehitatakse sinnagi 30-korruseline ja 106 meetri kõrgune ärihoone. Lisandub hotell, ja kogu selle arenduse taga seisab City Plaza OÜ.

Kolmas kõige märkimisväärsem kõrghoone Tallinna südames kerkib taas sinna lähedusse. Selle taga seisab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ettevõte Kiriku Varahaldus. Detailplaneering on veel kehtestamisel. Nõnda pole arhitektuurikonkurssi seni välja kuulutatud. Kavandatakse 33 korrust ja kõrguseks kujuneb Maakri kandi tavapärane 115-116 meetrit.

Linn ei korralda kõrghoonete võistlust

Looveeri sõnul ei ole linnaplaneerimises eesmärk, et üks kõrge hoone trumpaks teist üle.
“Igat konkreetset kohta vaadatakse eraldi linnaehituslikus kontekstis ja kõrgused tulenevad sealt,” selgitas ta. “Samas mõni hoone, mille enda kõrgus ei olegi nii suur, asub kõrgemal. Fahle kvartalis on juba maapind kõrgemal, nii et väga kõrget hoonet polegi vaja teha, et saavutada linna siluetis kõrge koht.”

Looveeri sõnul rajaneb kõrghoonestuse lubamine teemaplaneeringul “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” aastast 2008. Kõrghoonete jaoks lubatud alasid sisaldub selles 11. Ette on nähtud ka nende kõrgused. Lisaks tuleb teha aeronavigatsiooni ehk lennuohutuse uuringud, ja nii mõnelgi pool võivad seetõttu kõrgused erineda. Loomulikult arvestatakse vanalinna vaatekoridoride ja sektoritega.

Looveeri kinnitusel võiks aga teoreetiliselt kõne alla tulla, et keegi ehitab näiteks Maakri kvartalisse 130 m kõrguse või veelgi kõrgema hoone. Kõrgema kui Oleviste kirik. Sellist kava kaalutaks sel juhul linnaehituslikest aspektidest: ikka muuhulgas küsimustes, et ega see ei sega vanalinna vaateid ning lennuliiklust. Aga kindlasti ei eksisteeri reeglit, et ainuke kõrgusepiir võibki olla praegune Maakri kvartalis levinud 115-116 meetrit.

Miks siis pole Maakrisse ühtegi pilvelõhkujat kerkinud? Ilmselt arendajate mugavusest. Lihtsam on astuda käidud teel ehk piirdudagi kuni 115-116 meetriga.

Kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu sõnul pärineb mõte, et Tallinnas ei tohiks ehitada kõrgemat hoonet kui Oleviste 123 m kõrgune torn, 1990ndatest ja muinsuskaitsjatelt. Eesmärk oli mõistagi säilitada merelt vaadates Tallinn kuulsa silueti mõjukust, et kõrghoonete konkurents ajaloolisi torne ei tapaks.

Seega on tegemist lihtsalt teatud arhitektide ja muinsuskaitsjate ringkondades keerelnud mõtte või “hea tava soovitusega”, mis pole aga vormunud seaduse jõus käsuks või keeluks.

“Eks hiljem jõuti arusaamisele, et see ei tasu jantimist,” nendib Kalm kõrguse jõuga piiramise kohta.
Ilmskas näide, kuidas Oleviste torni 123 m kõrgus pole enam ammu mingi piir, on Sitsi mäele kavandatav umbes 200 m kõrgune hoone. Juba 15 aastat tagasi hakati rääkima, et seoses Sitsi manufaktuuri ajaloolisele hoonepärandile uue elu andmisega lubatakse ehitada Tallinna esimene nn pilvelõhkuja.

Toonaselt linnavõimult ehk volikogult sai ehitus rohelise tule. Üks argument kõlas muuhulgas, et see võimaldaks manufaktuuri hoonete kaasaegsel kujul uuendamist ette võtta märksa suurema pieteeditundega: kasumisurve vanale hoonestule väheneks. Samuti jääks ümberkaudu rohkem parke jm haljastust.
Moodustuks omapärane kompositsioon: 200 m pikkune manufaktuuri peamaja horisontaalis ja umbes sama meetrite arvuga pilvelõhkuja vertikaalis.

Märkimisväärne, et Sitsi mägi jääb 2008-2009. a teemaplaneeringust välja kui ala, kuhu lubataks kõrghooneid. Sitsi mäe nn pilvelõhkujale tehti seega erand, mida võib nimetada ka pretsedendi loomiseks. Detailplaneering võeti vastu 2009. Juba see näitab, kui alusetu on jutt, et ehituskõrgus on kuidagi seotud Oleviste torniga.
Manufaktuuri kvartalit on koos arendanud Hepsor ja Singapuri taustaga Tolaram Grupp. Singapuri ärimees Sonny Aswani on Eestiga seotud olnud aastakümneid. Rahvusvahelise haardega Tolarami näol on tegemist pereettevõttega.

Alles hiljuti elasid seal töölised

“Pilvelõhkuja ehitamine kujuneb niivõrd kulukaks, et enne peab olema kogu ala välja arendatud,” selgitas Tolaram Investmentsi juhatuse liige Tarvo Teder. “Seega me ehitame etapiviisiliselt.” Üldiselt on aga pilvelõhkuja rajamise kava tema sõnul täies jõus. Lihtsalt ühe etapi müügist rahastatakse teist.

Hepsori-Tolarami koostöös on aastatel 2014-2019 terviklikult valminud Sitsi õunaaia kvartal 269 korteriga. Pilvelõhkuja õunaaedade juures kujuneks justkui kogu Tallinna arengu sümboliks: alles siin olid madalad tared.

Siiski peaks enne pilvelõhkuja ettevõtmist saama korteriteks ümber ehitatud veel ka manufaktuuri peahoone, Eesti suurima mahuga üksikhoone, kuhu investeeritakse suurusjärgus 100 mln eurot. Peahoones ehitamisega loodetakse võimalikult ruttu, loodetavasti tänavu 4. kvartalis pihta hakata.

“Sinna ühte majja tuleb 350 korterit,” sõnas Teder. “Kõik oleneb peamaja korterite müügist,” lisas ta, et mida kiiremini need ära ostetakse, seda rutem saab ka edasi minna pilvelõhkuja kavandamise ja ehitusega. Võimalik, et pilvelõhkuja hakkab kiiresti edenema juba viie aasta pärast.
Milliseks kujuneks Tallinna esimese pilvelõhkuja lõplik kõrgus, näitavad lähemad aastad. Tederi sõnul saaks praegu rääkida maksimaalsest kõrgusest 160 meetrit.

Põhjus on seesama, miks on aastaid küdenud konflikt tuuleparkide arendajate ja kaitseministeeriumi vahel: kõrgrajatised, sealhulgas -hooned segavat riigikaitseliste õhuseireradarite tööd.

“Nüüd on puhumas uued tuuled ja 2023-2024 ostetakse vast uusi radareid, mida kõrgehitised ei sega,” lausus Teder. “Igal juhul on tegemist väga keerulise objektiga ning kuna Eesti ehitajatel puuduvad kogemused nii kõrgete hoonete ehitamisega, tuleks ilmselt kutsuda spetsialistid Saksamaalt või Prantsusmaalt. Tegemist oleks kindlasti Baltimaade kõrgeima hoonega.”

Jüri Kuuskemaa.

KUUSKEMAA: Kõrghoonete piirkond võinuks tulla Lasnamäele

Kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa meelest võinuks kõrghoonete rajooniks saada Maakri kvartali asemel Lasnamäe.
“Mina ei saa aru, miks on vaja kõrgeid maju ehitada just südalinna,” ütles Kuuskemaa. “Tuleb ikka arvestada Tallinna omapäraga ja siinse unikaalse vanalinnaga, mille lähedusse kõrghooned kohe üldse ei sobi. Olin omal ajal, kui praegusi kesklinna kõrghooneid kavandati, vastu, et sinna südalinna need kerkiksid, aga mind ei kuulatud. See on tänaseks kaotatud mäng.”

Kuuskemaa sõnul on peamine probleem, et varjatakse ilusaid vaateid ajaloolisele linnale. “Kui see ehitamine niimoodi jätkub ja need kõrghooned vanalinna täielikult ära blokeerivad, siis võib-olla saja aasta pärast küsitakse: kes olid need lollid, kes seda lubasid?” rääkis Kuuskemaa. “Ja siis vaadatakse linnavolikogu nimekirju, et kes seal tol ajal olid ja niisuguseid otsuseid tegid. Hoopis Lasnamäele oleks pidanud ehitama need kõrghooned. Sinna võiks teha terved kvartalid, mis mõjuksid nagu moodne tulevikulinn.”

Mart Kalm.

KALM: Need on lihtsalt suured ratsionaalsed kastid

Arhitektuuriajaloolane, kunstiakadeemia rektor Mart Kalm suhtub kõrghoonetesse või ka edaspidi kerkivatesse nn pilvelõhkujatesse neutraalselt. Ta peab neid arhitektuurilises mõttes ebahuvitavaks, kuid samas nüüdisaegses linnas paratamatuteks.

“Kõrghooned on majandusmudeli paratamatu tulem ja kas nad kellelegi meeldivad või mitte, ei oma tähtsust,” ütles Kalm. “Nende jaoks on omal ajal püütud kohad ära määrata, et nad ei segaks vanalinna vaatekoridore. Niinimetatud pilvelõhkujad siiski ei esinda meil suurt arhitektuuri, need on lihtsalt sellised ratsionaalsed kastid.”

Kalmu sõnul võib pilvelõhkuja iseenesest olla arhitektuuriliselt innovaatiline, kuid liig oleks loota taolise rajamist Tallinna. Pigem kohtab taolisi üleilmse tähtsusega keskustes. “Tallinn on väike-vaikne rahateenimise koht, arhitektuuriline innovatsioon kõrghoonete kaudu siia ei tule,” tõdes Kalm. “Põhiline on küsimus, et kas tulede read kastide küljes sätitakse jooksma üht- või teistpidi.”

Vilen Künnapu.

KÜNNAPU: Kõrgusse ehitamise keeldu ei tohi seada

Arhitekt Vilen Künnapu hinnangul ei tohiks Tallinnas kehtida mingid kõrgusesse ehitamise keelud, sest tabudega jäädakse maailmast maha.
“Minu meelest pole Tallinn küll mingi eriline linn, et siin peaksid kehtima mingid omamoodi keelud,” rääkis Künnapu. “Praegusel cityl pole ju midagi viga.”

Majade püstitamisel tuleb tema sõnul lähtuda topograafiast ja linnaehituse põhimõtetest – aktsentidest ja energeetikast. Asjad on Künnapu meelest enam-vähem paigas. “Võib-olla peaks veel midagi omapärast juurde tegema, et kõik liiga ühesugune välja ei näeks,” lausus Künnapu. “Ja mõni tipp võiks ka kõrgem olla ja teiste seast välja paista. Linnaehituses peaks olema lubatud kõik, mis on hea ja millel on võimas energia. Igasuguste tabudega, et oi, seda ei tohi ja teist ei tohi, lõikame me ise ennast maailmast ära. Kõik on vaba, aga selle juures tuleb olla tark ja tundlik.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

väga ebameeldivad majad
15. veebr. 2022 00:04
Ülemistes korrustes suvel meeletult palav, konditsioneerid - kõrged elektriarved.