Kui varem kaitsti vanalinna muinsusi määruse alusel, siis nüüd töötatakse riiklikult välja uus kaitsekord. Vanalinn on teatavasti kaitse alla võetud 1966 ning alates 1997. aastast kuulub see ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Üks küsimus, millele kaitsekord peaks muuhulgas vastuse andma, on, et kui suures osas võiks taastada sõjaeelseid hoonemahte. Alati ei pruugi see hea olla – nii ei pälviks ilmselt linlastelt heakskiitu ei Harju tänava äärse haljasala taashoonestamine ega ka vaekoja taastamine Raekoja platsil.
Suured küsimärgid ripuvad ka bastionivööndi kohal – kas, mida ja kuhu võib sinna rajada. Tõenäoliselt jagatakse vanalinna hooned edaspidi kahte kaitsekategooriasse: A ja B. See leevendaks paljude muinsuse mõttes vähem tähtsate hoonete puhul näiteks siseruumide ümberehitamise nõudeid, mida praeguseni tuleb viimseni kooskõlastada.
Arvestades, kui paljusid huve, sealhulgas muidugi ärilisi, hakkab uus kaitsekord puudutama, kujuneb sellest üsna suur kirgede tallermaa. Paljudele on vanalinn kodu, paljudele ettevõtluspaik. Igal juhul kavatsetakse 14. veebruaril kl 17 kuulata Raekojas selle kohta vanalinlaste endi arvamusi.