"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
heeroldi jutud Skoone Bastion avab suurtükiväelaste salakäigud (0)
17. veebruar 2022

Balti jaama naabruses asuv unarusse jäänud Skoone bastion ootab taassündi. Muuhulgas peaks seal asuvast suurtükiväelaste salakäigust saama üks põnev ja romantiline külastusväärsus.  

Heerold Jüri Kuuskemaa on jõudnud paika, kus võib rääkida nii mineviku suursugusest, tänapäeva koledustest ja tuleviku iludustest. Hakates vanemast osast peale on Heerold tulnud Skoone bastioni jalamile, kus praegu on parkimisplats ning kus varemete vahelt paistab natukene linnamüüri mõningate tornidega ja Oleviste kirik oma uhke torniga. Muidugi siit näeb ka puid, mis kasvavad Skoone bastionil.  

Kuuskemaa sõnul on siin praegu valdav raudteepärand. „Näeme siin lagunenud veevõtutorni, kust praegu enam vett ei võeta,“ rääkis ta. „Siin on ka raudteerööpad üles võetud ja tehtud üks plats parkimiseks, et raha teenida. Aga neil oli enda arvates suurepärane idee – müüme selle platsi maha pooleteise miljoni eest ja siis kinnisvaraarendajad ehitavad siia uusi toredaid kõrghooneid või mida iganes. Aga nad ei pannud tähele seda, et Tallinna linn ei luba siia midagi ehitada. See on muinsuskaitse ja arheoloogiline kaitseala. Uusehitisi siia tulla ei tohi, pigem tuleb midagi lammutada. Ja kui uusehitisi, siis ainult midagi niisugust, mis on seotud tulevikku suunatud projektiga. Mis seisneb selles, et ala Balti jaama hoonetest siiani saab olema üks tore plats, haljastus-, puhke- ja kultuuriala, kus võivad toimuda kontserdid ja rahvakogunemised. Kus on lihtsalt tore jalutada minnes siis ka üles Skoone bastionile vaadates, kuidas paistab siit meri.“

Maa-alune osa saab olema kõige romantilisem

Kuuskemaa sõnul on Skoone bastioniga ju ka probleeme. „Kuidas teda kasutada ja kuidas renoveerida?“ küsis ta. „Näeme, et töid on siin juba alustatud, lääneküljel on lammutatud osa väga lagunenud piirdemüürist. On jõutud vana paksu müürini, mis on siin nähtavale toodud. Muidugi see müür läheb veel sügavalt maapinda, sest siin on rohkesti täitepinnast. Aga arvestagem, et selle taga siin maa sees on võlvitud käik. Niisamuti nagu on Harjumäel ja Lindamäel. See kõik, mida me praegu ei näe, see maa-alune osa, saab ilmselt olema kõige romantilisem tuleviku Skoone bastionil.“  

Jõudes ühtede varemete juurde tunnistas Heerold, et ta ausalt öeldes täpselt ei teagi, mis paekiviehitis see on. „Palju aknaid on siin olnud, seest valgust,“ lausus ta. „Me teame, et Balti Jaama ülema maja on jaamapoolne torniga hoone, mis on praeguseni säilinud. Ma arvan, et siin olid siiski mingeid abitööruumid, mis jäid kasutamata. Vahepeal see põles ja mitu aastat olid siin eriti koledad varemed, mis vanalinna serva risustasid. Aga nüüd on vähemasti lahtised rusud eemaldatud ja avad ajutiselt kinni pandud. Ma arvan, et mõttekas oleks võib-olla see hoone edaspidi siiski hoopis lammutada.“  

Linlastele meeldis bastionil jalutada

Kuuskemaa on jõudnud alani kus sildi järgi möllab Aruna ehitus. „Nad on siin tekitanud ka nii-öelda paraja segaduse,“ rääkis ta. „Aga see segadus on üleminek jällegi uuele korrale, sest lammutades müüre, mis osalt olid siin ka väga jubeda grafitiga üle soditud, on siia pandud maha kivid. Sellest mõningane osa on veel päris korralikud toekad paekivilahmakad, mis lähevad tagasi oma algsele kohale. Ei julge öelda, kui kõrge see müür tuleb, aga ta peaks igatahes ulatuma mullavalli ülemise servani.“  

Kuuskemaa sõnul on vanalinna kolemajade seas kahtlemata üks kõige koledamaid väike raudteealaste elamu, mis on juba alustanud füüsilist kokku kukkumist. „Ma ei tea, kuidas on arhitektide plaanid,“ lausus ta. „Kas nad tahavad seda taastada mingisuguse väikese kohvikuna või plats puhtaks, et saaks rohkem haljas- ja  jalutusmaad?“ 

Mida kõrgemale bastioni pidi üles ronida, seda rohkem avaramaid ja huvitavamaid vaateid Kuuskemaa silmadele avaneb. „Omal ajal, kui ei olnud sõjategevust, siis vanad tallinlased käisid siin bastionil kahtlemata meelsasti jalutamas ja nautimas ka neid vaateid,“ rääkis ta. „Nõukogude ajal oli seda nimetatud ka Madruste mäeks, siin oli isegi karussell. Ja mitte väga ammu oli siin üks Põhuteater. Praegu arhitektid ja muinsuskaitsjad vaidlevad, kas on võimalik selle bastioni sisse ehitada veel mingisugune etendushoone või mitte. Või tuleb siia teha midagi peale, aga nii, et see sulanduks keskkonda ja ei hakkaks liiga agressiivselt mõjuma. Vaat siin on nüüd väga delikaatne probleem. Keskkond ja uusehitis, vana ja uus funktsioon. Vaatame mis sellest välja tuleb. Aga loodame parimat.“ 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.