"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Vaidlus põhikooli lõpueksamite üle Kaja Sarapuu: Me lihtsalt ei kujuta ette, et põhikoolist väljub õpilane, kes ei oska eesti keeles lugeda ja kirjutada (5)
22. veebruar 2022
Kaja Sarapuu Foto Ilja Matusihis

Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu hinnangul oleks lävendi kaotamine äärmiselt ennatlik. „Hindamine on meie õppekava väga oluline osa ja seda on ka riik ise deklareerinud,“ lausus ta.

Viimase nädala vältel on õpetajate aineühendused pöördunud Riigikogu ning Vabariigi Valitsuse liikmetele poole, et esitada õpetajate selge seisukoht 26. jaanuaril 2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kohta, millega soovitakse põhikooli lõpueksamid lahti siduda põhikooli lõpetamise tingimustest. Uue eelnõuga luuakse olukord, kus põhikooli saab lõpetada õpilane, kel on kolm eksamitulemust nullid ja lisaks veel kaks aastahinnet „mitterahuldavad“.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna nentis, et õpetajate koostöökoda koondab endas 23 aine ühendust ja tänaseks on 14 aineühendust öelnud, et nad ei poolda seda muudatust. „Samas Haridustöötajate Liit, Õpetajate Liit ja Koolijuhtide Ühendus on väga selgelt selle seadusemuudatuse poolt,“ pareeris ta. „Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogid põhjendavad seda väga teaduslikult, miks on lävendi kaotamine just nimelt hea suunamaks meie haridussüsteemi teistsuguste väärtuste poole.“

Sarapuu sõnul tekib võimalus, et põhikooli lõpetaja ei pea omandama õpitulemusi mitmes aines ja võib kooli ikkagi lõpetada. „Me lihtsalt ei kujuta ette, et põhikoolist väljub õpilane, kes ei oska eesti keeles lugeda ja kirjutada,“ ütles ta. „Hindamine on meie õppekava väga oluline osa ja seda on ka riik ise deklareerinud. Loobuda mingist osast selles hindamise protsessis oleks ennatlik ja lubamatu. Lävendi kaotamine ei aita nõrgal õpilasel paremini omandada põhikooli lõpetamiseks vajalikke teadmisi, vaid, vastupidi, põhikooli saavad lõpetada ka õpilased, kelle eesti keele tase on olematu või väga nõrk.“

Kersna väitel ei kahtle keegi, et põhikool peaks lõppema kohustusliku eksamiga, mille tulemus läheb kirja ka põhikooli lõputunnistusele. „Vastuseis on aga sel teemal, et mida see tänane eksam mõõdab ja kas see eksam, mida me täna teeme matemaatikas, eesti keeles ja ühes valikeksamis, kas see mõõdab seda, mida me õpetame lastele,“ ütles ta. „Meil võiksid olla nii-öelda küpsuseksamid loodusainetes ja näiteks sotsiaalainetes, et ka rohkem lõimida keemiat, füüsikat ja näiteks matemaatikat. Ja kui me ütleme, et meie eesmärk on ennast juhtiva õppija arendamine, siis kuidas me seda mõõdame, kas lapsest on kujunenud üheksa aasta jooksul ennast juhtiv õpilane. Kas need tänased eksamid seda mõõdavad? Tegelikult valdav enamus arvab, et tänased eksamid seda ei mõõda.

Lisaeksamid muutuvad riiklikuks

Sarapuu nentis, et kuigi õpetajad peavad vastama kvalifikatsiooninõuetele, töötab Eestis õpetajana ligi 1000 inimest, kes on põhi- või keskharidusega. Seega pole tagatud kvaliteetne õppekava elluviimine. “Väga paljudes koolides toimub eksamite läbiviimisel pettusi,“ märkis ta. „Õpilasi hindavad õpetajakutseta inimesed ning hinded ei peegelda reaalset õppekava omandamist. Välishindamise üks põhimõtteid ongi see, et kool saaks ennast võrrelda teiste koolidega.“

Kersna sõnul on tänaseks saavutatud kokkulepe erinevate haridusvaldkonna esindajatega, mille kohaselt järgmisest aastast toimuvad lisaeksamid riiklikult. „Selle aasta 25. maiks peavad olema paika pandud järgmise õppeaasta riiklike eksamite ajad,“ ütles ta. „Selleks ajaks me jõuame omavahel kokkuleppele, mis kuupäevadel järgmisel aastal eksamid toimuvad, sealhulgas põhikooli lõpueksamite lisaeksam riiklikult.“

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse poolt riigikogu liikmetele saadetud kirjas seisab, et eksamite või nende minimaalse lävendi kaotamine kaotab piisavalt tõhusa universaalse põhikooliteadmiste kontrolli. Nii hägustub ka kohustus omandada vastavaid teadmisi/oskusi. Kokkuvõttes muudaks kõnealune muudatus ilmselt koolikohustuse mõiste sisu. Tulevikus tähendaks koolikohus pigem põhikoolis käimise, mitte teatud minimaalsel tasemel teadmiste/oskuste omandamise kohustust.

Põhikooli lõpueksam ei ole Sarapuu kinnitusel mingisugune eriline stressi allikas. „Me valmistame õpilast selleks ette – ta lihtsalt tuleb kohale ja teeb selle ära,“ ütles ta. „Ma ei tea kust on tulnud selline võimendus praegu, nagu see oleks mingi kohutav stress. Lapsed tõesti ei karda enam lõpueksameid.“

Kersna sõnas aga, et erinevate hariduspsühholoogide kinnitusel, on laste tulemused kõrgete panustega testide puhul madalamad ja kui ärevuse foon maha võtta, on tulemused paremad. „Tegelikult vastutuse kasvatamine on õppeprotsessi loomulik osa, õpilane ise vastutab oma õppimise eest,“ selgitas ta. „See on meil ka õppekavades – ennast juhtiv õpilane, kes võtab oma õppimise eest vastutuse. See ongi meie eesmärk, et mitte eksamil läbikukkumise hirm ei kasvataks vastutustunnet, vaid see vastutustunne kasvaks seetõttu, et ma tahan õppida, ma tahan rohkem teada, ma olen valmis pingutama. See on selline üldine hoiak õppimise suhtes.“

Mure keeleoskuse pärast

Sarapuu hinnangul on eksamite lahti sidumine, kuna õpilased ei saavuta õpitulemusi, tagajärg. „Tuleks tegeleda põhjusega: õpetajate kvalifikatsiooni ja järelkasvu tagamisega,“ märkis ta. “Lävendi kaotamine ei aita ju nõrgal õpilasel paremini omandada põhikooli lõpetamiseks vajalikke teadmisi, vaid, vastupidi, põhikooli saavad lõpetada ka õpilased, kelle eesti keele tase on olematu või väga nõrk.“

Kersna sõnul on selline probleem täna alla 20% nendest õpilastest, kes teevad eesti keele eksamit teise keelena. „Täna on niimoodi, et see riiklik lävend on 50% ja selleks, et saada B1 keeletaset, on vaja saada kätte 60% eksamitulemustest,“ ütles ta. „Täna me näeme seda, et suurusjärk 75% põhikooli lõpetajatest, kes teevad eesti keel teise keelena eksamit põhikooli lõpus, saavad B1 taseme kätte. 10% lisandub selliseid õpilasi, kes jäävad selle B1 taseme ja riikliku lävendi vahele. Ehk üle 85% on selliseid õpilasi, kes ületavad lävendi.“

Kersna nentis, et see on murekoht ning keeletaseme peaksid saavutama 100% kõik õpilased. „Minu meelest on see hea näide sellest, kuidas riiklik lävend ei motiveeri,“ märkis ta. „Motiveerib midagi muud. Need lapsed tahavad minna edasi järgmistesse haridusastmetesse, neil on vaja osata eesti keelt nii ühiskonnas hästi hakkama saamisel kui ka õppimisel ja nad pingutavad selle nimel. Tegelikult meie ambitsioon on palju suurem. Me tahaksime, et põhikooli lõpuks oskaksid noored rääkida vähemalt B2 tasemel ja selle nimel me teeme ka praegu tööd õppekavaga, et me jõuaksime eesmärgina kõrgemale tasemele.“

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

polüglott
23. veebr. 2022 18:18
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=28425 Minu dorogoi friend! /Kirja saatis Londonist minu vennanaine, palgapõgenik./ Mind volnuujet one kysymys. That dvuhkeelsuse story. Mitmelt poolt moshno bõlo lugeda, ...
Minu Arvamus
23. veebr. 2022 11:19
Välisminister Eva-Maria Liimets Putinit kiitnud Stalnuhhinist: väga õige, et iga poliitik oma arvamusi avaldab . . . * Mind paneb imestama ka see, kui inimene, kes on aastaid tagasi andnud eestikeele eksami, saanud kodakondsuse, ei saa nüüd enam Eesti keelest aru ega oska rääkida? Peab uurima, kuidas ta üldse eksami andis.
Milleks kasutatakse eesti keele tunde?
22. veebr. 2022 23:43
Kuidas saab eesti emakeelega õpilase keele tase olla põhikooli lõpetamisel olematu kui see juba lasteaias on imetlusväärne?
Arvamus
22. veebr. 2022 23:05
Kui põhikooli lõpetaja veel eesti keeles kirjutama ja lugema ei ole õppinud siis mida see lõpueksam siin enam aitab, kui kogu eelnev aastatepikkune töö selle lõpetaja koolitamisel on sel juhul järelikult lihtsalt täielikult tegemata jäänud? Või olen ma järsku millestki valesti aru saanud?!
Oda
22. veebr. 2022 19:17
Siin pole midagi uut ega seninägematut. Ka eesti keeles on sellest piisavalt lugemist. Lausa tüvitekste tüviautorite poolt. Teen siinjuures käratsejatele ettepaneku tutvuneda Oskar Lutsu nn Tootsi lugudega, Bel Kaufmanni (loodetavasti nime kirjapilt aastakümnete tagant õigesti meeles. Igatahes palun mind vabandada!) Allakäigu trepist üles ja Martti Larni tõlgetega. Võiksin jätkata pikemalt. Hämmastav, et mõni ala inimene veel klaastornis peitudes ettekujutuste kütkes elab. Seenjorina annan teada, et endale inimeste valimisel pidin oludega kohanema. Seda nii 90-l, 00-l kui ka 10-l. Tegin ikka ka alati proovikatseid. Andsin teksti kuulata või lugeda ja palusin teha sisu kokkuvõte. Erilist erinevust kuulamise ja lugemise vahel ei olnud. Keskendumisvõimekus oli närb ja funktsionaalne kuulamisoskus või lugemisoskus puudus enamasti täielikult. Küsitlemisel selgus enamasti, et isegi meelde jäänud momentide olulisusest tekstis ei saadud aru. Kui nüüd andsin äsja keskkooli lõpetanule, või värskele bakale või ka magistrile kolm protsentülesannet lahendada, siis teate - erilist vahet ei olnud. Ei tuldud toime. Liitintressi ülesanne oli enamasti täielik ulme. Tõele au andes tunnistan, et tehnikumide (Polütehnikum näiteks) põhikooli baasil tehniku tasandil kutse-keskhariduse kursuse lõpetanud tulid toime. Kui just mitte hiilgavalt, aga tulid toime. Nendele inimestele siis pakkusingi võimalust oma kvalifikatsiooni lihvida, lojaalsust üles näidata ja karjääriredelile astuda. Üldistuseks - suunda ongi vaja muuta. Ka sellele suuremale hulgale (vt Gaussi kõver selle kohta) kaasmaalastele on koht päikese all olemas. Ilma lõpptulemuseta tuupimine on kahjulik. Inimene saab oma peegelpildi kõverana ja liiga palju ebakompetentseid tekitab asjatut segadust. Ühtluskoolist oleks aeg juba loobuda. Paralleelkooli süsteem, nagu EW-s enne sõda, oleks parem. Raiskamist oleks märksa vähem. Kool peab "sundima" sotsialiseeruma ja looma võimalused neile vähestele motiveeritutele õhinaga õppimiseks. Nagu vana Maurus ütles: "Õpi nagu hull". Kogukond ootab oma koolilt, et õpilased oleksid "kaitstud territooriumil" osa päevast, saaksid kordki päevas sooja süüa ja kogukond oleks kaitstud hulkuvate laste eest.