“Vastavalt lepingule oleks pidanud värv igal pool ühtemoodi püsima, aga nagu me näeme, siis kohati on see värv teekattel püsinud ja kohati mitte,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov, kelle sõnul on vaja läbi viia sõltumatu uuring, et selgitada, kas see on tingitud värvist endast, tänavate puhastamise metoodikast või on põhjus mujal.
„Aga meie vaatevinklist peaks olema tegu puudustega, mis tuleb kõrvaldada garantiiperioodi jooksul,” ütles Novikov. “Kui komisjon seda hinnangut kinnitab, siis esitame me ka vastava nõude oma lepingupartnerile. Tegelikult ei olnud värvi püsimisega kõik korras juba sügiselgi, aga lepingupartner parandas tekkinud puudujäägid jooksvalt ära.”
Enam kui miljon eurot maksma läinud punaste jalgrattaradade saaga ei taha kuidagi lõpule jõuda – nimelt on talve jooksul selgunud, et jalgrattaradadele kantud punane värv ei taha seal sugugi püsida ja mitmel pool on sügisene punane värv talve jooksul koos lumega “ära sulanud”.
Teoreetiliselt võib põhjuseks olla näiteks meie kliimasse sobimatu värv või valed tehnilised võtted, aga Novikovi hinnangul ei ole linna jaoks kuigi oluline küsimus, kuidas märgistustööde tehniline külg toimib ja millega värvi teele kantakse . “Linn ostab tulemust ja see, kuidas tulemus saavutatakse – kas pintsliga või mehhaaniliselt, ühe või teise tootja materjaliga, see on juba töövõtja mure, mida linn lahendama ei pea. Linn peab nõudma tulemust, mis vastaks hankelepingu tingimustele.”
Probleemi algpõhjuseid uuritakse
Rattaradade värvimist teostanud KMG OÜ teekatte märgistustööde projektijuht Sander Nõmme kinnitas, et ettevõte tegeleb igakülgselt probleemi põhjuste välja selgitamisega.
“Oleme käivitanud sõltumatu ekspertidest koosneva töögrupi koos Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega, selgitamaks välja konkreetsed põhjused märgistuse kiire kulumise ja eemaldumise osas. Kindlasti on üldtunnustatud fakt, et naastrehvid lõhuvad nii asfalti kui pigmente, kuid praegu peame mõistlikuks teha uurimustööd enne lõplike seisukohtade esitamist,” märkis Nõmme.
“Töögrupp töötab, ootame neilt esmaseid tulemusi kevadeks enne uue märgistushooaja algust, et teha järeldused uueks märgistushooajaks, millise lahenduse ja tootega edasi minna,” lisas Nõmme.
Ettevõte ise on teekatte markeerimise osas äärmiselt suure kogemustepagasiga – juba aastal 1993 asutatud firma on tänaseks üks Eesti juhtivaid teekattemärgistuse paigaldajaid, ent Tallinnas kasutatud punase markeeringuga pole ettevõttel varem Eestis tegemist olnud.
“Oleme sõlminud teekatete hooldamiseks Tallinna Transpordiametiga lepingud nii jalgrattateede punase markeeringu osas kui ka Tallinna teekatete markeerimise osas (kõik valge plastikuga jooned). Punase markeeringu osas on see töö esimene sellise mahuga Eestis. Kuna markeerimine on linna- ja maanteede ruumis üks osa turvalisuse tagamiseks on seal kasutatavad tooted standardiseeritud,” selgitas Nõmme.
Loodussõbralik lahendus ei täida oma eesmärki
Põhiosas kasutati Tallinnas tööde tegemiseks Nõmme sõnul innovatiivset nn. kuumplastikut, mis on Skandinaavia maades tunnustatud ja palju kasutatud lahendus. Sarnast, aga valget värvi materjali kasutatakse ka tavapäraseks linnatänavate teekattemärgistuseks.
“Antud tehniline lahendus oli teatud mõttes uudne, mis valiti lähtudes testitud omaduste, teistest materjalidest suurema loodussõbralikkuse ning paigalduse paindlikkusest,” märkis ta.
“Konkreetne pritstoode on tänases maailmas kõige rohelisem toode, kahjuks on näha, et ökotoodete puhul kestvus ei pruugi olla sama hea kui tehiskeemia baasil olevatel ühenditel. Enne järelduste tegemist soovime siiski ära oodata ekspertide järeldused,” nentis Sander Nõmme, kelle sõnul loodetakse saada töörühmalt esmased tulemused kevadeks enne uue märgistushooaja algust, et teha järeldused uueks märgistushooajaks, millise lahenduse ja tootega edasi minna.
Jalgrattateede terviklik värvimine ei pruugi olla vajalik
Tallinna Tehnikaülikooli teetehnika lektor ja T-Konsulti ekspert Ain Kendra, kes pole seotud TalTechist tellitud uuringuga, sõnas, et probleemide põhjuseid võib olla mitmeid.
“Võib kaaluda, kas aluspinnas oli puhastatud, temperatuur või niiskus ei vastanud vajalikule. Asfaldile jääb korralikult pidama termoplast, mis paigaldatakse kuumalt ja sellega kuumutatakse ka asfaldi bituumen mis omakorda paremini seob. Külm paigaldus on alati probleemne,” sõnas Tallinna Tehnikaülikooli teetehnika lektor ja T-Konsulti ekspert Ain Kendra, kes pole seotud TalTechist tellitud uuringuga
“Ei tea ka muu maailma näiteid, kus ja kui kaua püsib – vaadelda tuleks meiega sarnast kliimavööndit. Tõsi, naastrehve siin eriti süüdistada ei saa. Ise usaldaks pigem värvilist asfalti, kus pigment on asfaldimassile lisatud. Sel juhul ei häiri pinnakihi kulumine,” arvas Kendra. kelle hinnangul ei pruugi rattateede täies ulatuses värvimine vajalik ollagi.
“Ehk tuleks fookus suunata ristmike ja nende lähialade markeeringule, mitte pikalt teeäärte värvimisele? Sõiduraja markeering peab niikuinii olema,” märkis Kendra.
