"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Heeroldi jutud Kuuskemaa: Jaani kirikust on kujunenud nii hästi toimiv pühakoda kui ka kultuurikeskus (0)
27. veebruar 2022
Albert Truuväärt

Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa tutvustab Vabaduse platsil asuvat Jaani kirikut, mis on üha enam kujunemas külastusväärseks kohaks mitte üksnes koguduse liikmetele. Kiriku sise- ja välisilme täieneb järk-järgult Dolores Hoffmanni vitraažikunsti šedöövritega. Kuuskemaa sõnul on Jaani kirik niisugune koht, mis pole üksnes pühakoda vaid ka kultuurikeskus, kontserdi- ja näitusekeskus.  

Jaani kirikusse tulles võib ju inimene küsida, aga kus see Jaan siis siin on? „Tuleb tunnistada, et Jaani kirikul on koguni kaks Jaani,“ sõnas Kuuskemaa. Vaatame kõigepealt üle selle, mis kõige paremini silma paistab.  

Kuuskemaa sõnul on reeglina Kristuse ristilöömise stseenis ristilöödud Kristuse paremal käel ema Maarja ja vasakul käel apostel ja evangelist Johannes. „Aga siin tekib natuke küsimusi. Kas see on ikkagi Johannes? Võib olla on see ikkagi teine Maarja? Mine sa võta kinni,“ rääkis ta.

Heerold lisas, et Jaani kiriku patrooniks ongi Johannes, kelle nimi eesti keeles on mugandunud Jaaniks.

Jaani kiriku populaarsed Jaanid 

Kuuskemaa meenutas, et alles äsja, veebruari alguses, paigutati kiriku lääneseina aknale, torni kõrvale uus vitraaž, mille autoriks on Dolores Hoffmann, kes on Jaani kiriku jaoks varemgi vitraažaknaid teinud. „Ta jätkab seda tegevust. Nagu näete on seal all kirjad loetavad mõlemalt poolt, sest vitraaž on määratud mitte ainult kirikust seest välja vaatamiseks ja imetlemiseks, vaid ka öisel ajal väljast vaatamiseks. Siia monteeritakse ka veel valgus, mis hakkab Johannest meile näitama.“  

Heerold tõi välja ka selle, et kiriku kõige populaarsem Jaan ei ole siiski kunstis kujutatud Johannes, vaid Tallinna praost ja Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu. „Tema kohta võib öelda, et ta on väga andekas sõnameister ja ka mõtleja, kelle jutlusi kogunevad siia mõnigi kord kuulama mitte ainult koguduse usklikud liikmed vaid ka ilmalikud inimesed,“ lausus ta. „Tema ütlused on nii mõjukad ja mõtlemapanevad meile kõigile.“  

„Jaani kiriku lõuna eeskoda ei kasutata sihipäraselt sissepääsuks, vaid  tullakse ikkagi tornialusest ruumist,“ ütles Kuuskemaa. „Aga sellest eeskojast on välja kujunenud kunstigalerii, kus korrapäraselt korraldatakse kunstinäitusi. Ja praegu me oleme tulnud siia vaatama näitust, mille nimi on Vaimujõud ja mille tööde autoriks on Meelis Luksi nimeline mees. Meelis Luks on sündinud väga õnnetus olukorras. Ta ei valda vabalt oma käte tegevust, kõnevõime peaaegu puudub ja samuti ta ei saa muidu liikuda kui ainult ratastoolis. Meelis on ainuke eestlane, kes on õppinud oma varvaste vahel pintslit hoidma. Ta suudab seda pintslit nii rafineeritult kasutada, et kui me vaatame tema töid, siis jääb mulje, et see on mõningane naivism. Ja paiguti on see joone kulg natukene rabe või katkendlik. Aga üllataval kombel see on ikkagi üsna lähedane professionaalsele, kuigi ta loomulikult ei ole kunstiinstituudis käinud. Tema on IT-mees ja selle IT tegevusega suudab ta ennast ära elatada. Tal on naine, tal on poeg olemas, kuigi tal kõnevõimet ei ole, suhelda ta suudab.“  

Raamitud melanhoolia

Kuuskemaa toob välja selle, et eriti praegustel hetkedel, mil koroona tõttu on igavene hala, oh kuidas me oleme masendatud, kuidas me oleme stressis, kuidas oleme depressioonis – sel taustal mees, kel on põhjust olla depressioonis ja masenduses, maalib nii säravalt, nii rõõmsalt. „Kuigi ta nimetab seda raamitud melanhoolia, tema melanhoolia on niisugune, et see aitab toonust tõsta nii temal endal ja ka meil,“  rääkis heerold.

Kuuskemaa selgitas, et kui lõunaeeskojas vahelduvad moodsad kunstinäitused, siis kirikuruumis endas on püsinäitus pühakirjadest. „Siin otse minu kõrval on kõige vanem Eesti täispiibel 1739.aastast,“ lausus ta.“See on esimene. Sama tekst ilma muutmata on ka teises Eesti täispiibliväljaandes, mis on trükitud Tallinnas 1773. aastal.“  

„Jaani kirik on oma ajaloo vältel üle elanud ka mitmesuguseid katsumusi ja vahepeal on arutatud kas seda isegi mitte lammutada,“ ütles Kuuskemaa. „Kuid ta on jäänud. Üle elanud ka sõjapurustused ja jäi õnneks alles. Mõned aknaklaasid purunesid.“  

Nüüdseks on sellest kujunenud nii hästi toimiv pühakoda kui ka kultuurikeskus ja Kuuskemaa sõnul tasub seda külastada nii ühest, teisest või kolmandast huvialast lähtudes. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.