Meediavahi Pealinna podcastis püüdsid Toomas Alatalu, Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla ette kujutada Ukraina tulevase rahuleppe põhitoone.
Belovezhje ürgmetsade vahele oli eilseks kokku lepitud sõdivate poolte teine kohtumine. Kuigi mingeid edasiminekuid polnud sealt oodata, on selge, et iga sõda saab ükskord läbi.
„Igasuguse rahu tegemise põhiliseks eelduseks on mõlema osapoole soov kokku leppida. Kas see on ühe poole sõjajõu ammendumine ja/või oma tagalast ähvardav mäss või vastaspoole visa vastupanu, aga loodetavasti võimalikult peatselt saabub päev, kui kohtumised muutuvad vähemalt vaherahukõnelusteks,” lootis Alaküla.
Alatalu meelest on praegu Vene eesmärk hõivata Ukraina territooriumi niipalju kui võimalik, et oleks millega rahukõnelustel kaubelda. „Venemaa pealetungil on ka näha, et eelkõige pressitakse peale samades suundades, mis 2014. aastal nn Novorossija projektis jäid realiseerimata,” märkis Alatalu. Ta pidas oluliseks Ukraina poolt Euroopa Liidu küsimuse tõstatamist. „See on avanud ka Venemaale võimaluse NATO asemel justkui nõustuda Ukraina Euroopa Liidule lähenemisega,” lisas Alatalu.
Vladislavlevi sõnul on Venemaal sõjavastaste protestide organseerimine märksa keerulisem, kui see oli näiteks Läänes Iraagi sõja vastu meeleavaldajatel. „Info liikumine on pärsitud ja politseilised repressioonid kanged ja nii polegi imestada, et sõjavastased meeleavaldused piirduvad Venemaal vaid suuremate linnadega, peamiselt Moskva ja Peterburgiga,” nentis Vladislavlev.
hmm
17. märts 2022 18:51