"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
otseblogi Rünnaku tõttu põlema süttinud Zaporižžja tuumajaam suudeti päästjate poolt kustutada (5)
04. märts 2022
Foto Zaporižžja tuumajaama rünnaku käigus toimunud plahvatusest 4. märtsil 2022. Foto: Scanpix

Sõjauudiseid koondav blogi täieneb jooskvalt. Blogi mahu suurenedes võib selle laadimine võtta tavapärasest rohkem aega.



4. märts 2022


16:52


Ukraina plaanib kolmandat kõnelusvooru Venemaaga sel nädalavahetusel

Ukraina plaanib pidada nädalavahetusel Vene ametnikega kolmanda kõneluste vooru Moskva invasiooni lõpetamiseks, vahendab BNS.

“Kolmas voor võib aset leida homme või ülehomme, oleme pidevas kontaktis,” ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak sõja kaheksandal päeval.

15:29

NATO tõrjus üleskutseid lennukeelutsooni kehtestamiseks Ukrainas

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles reedel, et allianss ei kehtesta lennukeelutsooni (NFZ) Ukraina kohal.

“Liitlased nõustuvad, et meil ei tohiks olla NATO lennukeid Ukraina õhuruumis ega NATO sõdureid Ukraina territooriumil,” ütles Stoltenberg pärast NATO välisministrite erakorralist kohtumist. 


11:59


NATO juht taunib tuumajaama tulistanud Venemaa hoolimatust

NATO peasekretär Jens Stoltenberg mõistis reedel hukka Ukraina Zaporižžja tuumajaama tulistanud Venemaa hoolimatuse ja nõudis Moskvalt sõja lõpetamist.

“Öösel jõudsid meieni teated rünnakust tuumajaamale. See demonstreerib selle sõja hoolimatust ja tähtsust see lõpetada ning et Venemaa viiks kõik oma väed välja ja asuks heas tahtes diplomaatilisi pingutusi tegema,” ütles Stoltenberg enne lääneriikide välisministritega kohtumist.

Liitlased kohtuvad reedel kõnelusteks, et jätkata survet pärast Moskvale Ukrainasse sisenemise eest sanktsioonide kehtestamist.

NATO liikmesriigid on toonud viimastel päevadel alliansi idatiivale tuhandeid sõdureid ning saatnud Ukrainale relvi, et ta saaks end kaitsta.

Sõjalise sekkumise on NATO välistanud, sest kardetakse, et otsekonflikt Moskvaga võib vallandada tuumasõja. Muu hulgas on tagasi lükatud ka Ukraina palve kehtestada riigi kohal lennukeelutsoon Venemaa õhurünnakute peatamiseks.
“Me teame, et meie punane joon tähendab tagamist, et ei tekiks rahvusvahelist konflikti,” ütles Kanada välisminister Mélanie Joly.
“Samas ütleksin ma, et me tahame olla kindlad, et selliseid stsenaariume arutataks, ja me tahame ka kindlustada, et saaksime pidada diskussioone kõigi alliansi riikide ja kõigi Ukrainat toetavate riikidega, sest me peame selle sõja peatama.”
NATO, Euroopa Liidu ja G7 välisministrid vaatavad reedel üle Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju ja kaaluvad edasisi samme, mis võtaksid sihikule Venemaa nafta- ja gaasiekspordi.
“Kõik on laual,” ütles EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell.

Saksa välisminister Annalena Baerbock rõhutas, et Vene presidendi Vladimir Putini siseringi ootavad täiendavad sanktsioonid.
Euroopa suuremad riigid nagu Saksamaa ei taha aga hästi kehtestada meetmeid Vene energiaekspordile, sest 40 protsenti EL-i jõudvast gaasist ja 10 protsenti naftast tuleb Venemaalt.

09:40

Ukraina: radiatsiooniolukord Zaporižžja tuumajaamas ei ole muutunud

Ukraina riiklik tuumainspektsioon kinnitas reedel, et radiatsiooniolukord Zaporižžja tuumajaamas ei ole muutunud.
Tuumajaamas puhkes ööl vastu reedet tulekahju, kui Vene üksused seda tulistasid. Õppehoonet ja laborit hõlmanud põleng kustutati, vahendab BNS.

Tuumainspektsioon teatas reedel, et Vene väed on hõivanud tuumajaama territooriumi.

06:52


Päästeteenistus: tulekahju Zaporižžja tuumajaamas on kustutatud

Ukraina päästeteenistuse teatel suutsid nad reedel kustutada Zaporižžja tuumaelektrijaamas tulekahju, mis puhkes Vene vägede mürsurünnaku tagajärjel, vahendab BNS.

“Kell 06.20 kustutati tulekahju Zaporižžja tuumajaama õppehoones Enegodaris. Ohvreid ei ole,” teatas päästeteenistus Facebookis edastatud avalduses.

03:53

Pommitamise tagajärjel puhkes tulekahju Zaporižžja tuumajaamas

Vene vägede poolt Zaporižžja tuumaelektrijaama hoonete pommitamise tagajärjel sai seal alguse tulekahju, teatas ööl vastu reedet Energodari linnapea Dmitri Orlov, vahendab BNS.

“Oht maailma julgeolekule! Vaenlase pideva Euroopa suurima tuumajaama hoonete ja plokkide tulistamise tagajärjel põleb  Zaporižžja tuumajaam,” sõnas Orlov.

Tuumajaama pressiteenistuse andmetel ei saa päästetöötajad vaenlase tulistamise tõttu põlengupaigale sõita. 
“Vene vägede poolt Zaporižžja tuumaelektrijaama tulistamise tagajärjel puhkes tulekahju,” kinnitas pressiesindaja Andrei Tuz.

Hiljem selgitas Ukraina riikliku hädaabiteenistuse pressiteenistus, et tulekahju puhkes jaama kõrval asuvas õppehoones.

“Kella 02:26 seisuga kohaliku aja järgi oli Zaporižžja kolmas toiteplokk ühtsest energiasüsteemist lahti ühendatud ja töötab ainult neljas plokk,” seisas pressiteates.
“Tuumajaama tuleohustusseis on normi piires,” märkis päästeteenistus.

Hetkel puhub jaama piirkonnas tuul Ukraina kaguosa ja Venemaa linnade Rostov Doni Ääres ja Krasnodari suunas.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus pärast tulekahju puhkemist Venemaa vägesid lõpetama Euroopa suurima tuumajaama ründamise.
“Kui see õhku lendab, siis on see 10 korda suurem kui Tšornobõli! Venelased peavad KOHE tulistamise lõpetama,” nõudis Kuleba suhtlusvõrgustikus Twitter.

Ukraina tuumajaamade operaator Naek Energoatom oli varem hoiatanud, et Zaporižžja tuumaelektrijaama raskerelvadest tulistamine võib kaasa tuua kohutavad ja traagilised tagajärjed kogu maailmale.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhtkond võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, milles nõuti, et Venemaa lõpetaks otsekohe igasuguse tegevuse Ukraina tuumarajatiste juures. Resolutsioonis mõisteti hukka Venemaa tegevus Ukrainas, mille seas tuumarajatiste üle jõuga kontrolli haaramine ja muu vägivaldne tegevus.


3. märts. 2022
20:24

Ukraina: Kiiev ja Moskva leppisid kokku tsiviilisikute evakueerimises

Ukraina ja Venemaa leppisid neljapäeval pärast Moskva läinud nädala sissetungi peetud läbirääkimiste teises voorus kokku humanitaarabikoridoride loomises tsiviilisikute evakueerimiseks, vahendab BNS.

“Teine läbirääkimisvoor on läbi. Kahjuks pole Ukrainal veel vajalikke tulemusi. Otsused on ainult humanitaarkoridoride korraldamise kohta,” kirjutas Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak Twitteris.

Venemaa ja Ukraina ametnike kõnelused Poola-Valgevene piiril toimusid Venemaa sissetungi kaheksandal päeval.
Vene läbirääkijad kinnitasid, et pooled leppisid kokku tsiviilisikute jaoks väljapääsu loomises.
“Põhiküsimus, mille üle täna kokku leppisime, oli sõjaliste kokkupõrgete tsoonis olevate inimeste, tsiviilisikute päästmine,” ütles Vene pealäbirääkija ja endine kultuuriminister Vladimir Medinski.

“Venemaa ärgitab sellesse olukorda sattunud tsiviilelanikke sõjategevuse jätkumisel neid humanitaarkoridore kasutama,” ütles ta.

Teine Venemaa läbirääkija, rahvuslasest seadusandja Leonid Slutski kinnitas, et kokkulepped “jõustatakse lähitulevikus”.
Ukraina teatel on pärast seda, kui president Vladimir Putin eelmisel nädalal Ukrainat ründas, hukkunud vähemalt 350 tsiviilisikut.

Moskva väidab, et ta ei võta sihikule tsiviilpiirkondi, hoolimata laialt levinud tõenditest vastupidise kohta.
Putin ütles neljapäeval, et Moskva edasitung Ukrainas kulgeb “vastavalt plaanile” ja süüdistas Kiievit tsiviilisikute kasutamises “inimkilbina”.

Kremli sõnul sõjalise operatsiooni eesmärk Ukraina “desnatsifitseerida”.

19:57

Vene vägede rünnakus Tšernihivi linnale sai surma 33 inimest

Vene vägede rünnakus Põhja-Ukraina linna Tšernihivi elurajoonidele, seal hulgas koolidele ja ühele kõrghoonele sai surma 33 inimest, vahendab BNS.

Avaldatud piltidel on näha rängalt purustatud korteritest tõusvat suitsu, õue täis rususid ja päästjaid kanderaamidega ohvreid minema toimetamas.

Tšernihivi oblasti kuberner Vjatšelav Tšaus ütles varem, et rünnakus sai surma üheksa ja kannatada  neli inimest.
“Vene lennukid ründasid ka kaht (Tšernihivi) Staraja Podusivka kooli ja eramaju. Piirkonnas töötavad päästjad. Kiirabi andmeil on üheksa inimest surnud ja neli haavatud,” ütles ta. 

17:22

Zaporižžja tuumaelektrijaama lähistel lõõmab tulekahju

Ukraina uudisteagentuur NEXTA teatas, et väideavalt on Vene sõjavägi tunginud Energodari linna ja seal pailneva Zaporižžja tuumaelektrijaama – Ukraina ja kogu Euroopa suurima tuumaelektrijaama – lähistel möllab tulekahju. Linnas on kuulda sireeni.

15:28

Eesti omanduses kaubalaev uppus Ukraina rannikul miini tõttu

Reutersi info kohaselt on Mustal merel Ukraina ranniku lähedal Eesti omanduses kaubalaev Helt plahvatuse tagajärjel põhja vajumas, vahendab BNS.
 
Laeva opereerija sõnul võis alus otsa sõita miinile. Kaks meeskonnaliiget on päästepaatides, neli inimest on jätkuvalt kadunud.
Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk juhtunu kohta detaile ei oma, välisministeerium tegeleb asjaolude väljaselgitamisega.

Image

15:20

Linnapea: Vene väed üritavad Mariupolile blokaadi kehtestada

Vene väed üritavad Aasovi mere äärset Ukraina linna Mariupolit sisse piirata, et jätta see elektri, vee, kütte ja transpordita, ütles neljapäeval linnapea. 

“Nad püüavad luua blokaadi nagu Leningradis,” ütles linnapea Vadõm Boitšenko, viidates Nõukogude Liidu suuruselt teise linna piiramisele Saksa vägede poolt Teise maailmasõja ajal, mille tagajärjel surid sajad tuhanded inimesed.

14:31

Kiiev: Ukraina esindajad suundusid kõnelustele Venemaaga

Ukraina delegatsioon teatas neljapäeval, et on teel pidama rahukõneluste teist vooru Venemaaga Valgevene-Poola piiril, mil Ukraina kaotas oma esimese suurema linna Vene vägedele, teatab BNS.

“Teel läbirääkimistele Venemaa Föderatsiooniga. Juba helikopterites,” ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak Twitteris, postitades foto iseendast parlamendiliikme David Arahamiaga. 

Image

12:28

Lavrov: Moskva on valmis rääkima Ukrainaga, kuid ei lõpeta sõjategevust

Vene välisminister Sergei Lavrov ütles neljapäeval, et Moskva on valmis pidama kõnelusi sõjategevuse lõpetamise üle Ukrainas, kuid jätkab selle riigi sõjalise taristu hävitamist, vahendab BNS.

Lavrovi sõnul esitas Vene delegatsioon varem sel nädalal Ukraina läbirääkijatele Moskva nõudmised ning ootab nüüd Kiievi reageeringut. Kõnelused peaksid jätkuma neljapäeva pärastlõunal.
Lavrov ütles, et Lääs on pidevalt relvastanud Ukrainat, õpetanud välja selle relvajõude ja ehitanud baase, muutes sellega Ukraina ohuks Venemaa julgeolekule.

12.18

Briti luure: Mariupol, Harkov ja Tšernihiv on endiselt ukrainlaste käes

“Kiievile läheneva Vene sõjaväe hiigelkolonni põhiosa jääb kesklinnast enam kui 30 kilomeetri kaugusele ja selle liikumist on takistanud Ukraina vägede jõuline vastupanu ning vene sõjatehnikat tabanud erinevad probleemid,” ütles Suurbtirannia kaitseministeeriumi esindaja Reutersile.

“See kolonn on viimase kolme päeva jooksul vähe edasi liikunud,” lisas ta. “Vaatamata rängale pommitamisele Vene vägedele poolt on Harkovi, Mariupoli ja Tšernihivi linnad endiselt ukrainlaste käes.”


11:23
Ukraina kaitseministeeriumi andmetel on sõjas hukkunud juba umbes 9000 Vene sõdurit

Uudisteagentuur UkraineWorld vahendas Ukraina kaitseministeeriumi kokkuvõtet vastaste sõjakaotustest.

10:25

ÜRO: Ukrainast on sõjategevuse eest põgenenud üle miljoni inimese

Ukrainast on Venemaa valla päästetud sõjategevuse eest põgenenud üle miljoni inimese, teatas neljapäeval ÜRO, hoiatades, et sõjalise konflikti jätkumisel võib nende arv tõusta veel mitme miljoni võrra.

ÜRO pagulasameti UNHCR-i andmetel on pärast 24. veebruaril alanud sõjategevust lahkunud Ukrainast 1 002 860 inimest, vahendab BNS.

“Ma olen töötanud põgenikega seotud eriolukordades ligi 40 aastat ning ma olen harva näinud nii kiiret lahkumist nagu siin,” ütles UNHCR-i juht Filippo Grandi.
UNHCR-i teatel on viimase nädala jooksul suundunud Ukrainast Poolasse üle 505 500 inimest. Poola piirivalve ütles neljapäeva hommikul, et neid on olnud üle 575 000 inimest, neist 95 000 kolmapäeval.


09:32

Allikas: Saksamaa tarnib Ukrainale täiendavalt 2700 õhutõrjeraketti

Saksamaa suurendab relvatarneid Ukrainale, saates täiendavalt 2700 õhutõrjeraketti, vahendab BNS.

Valitsus “kiitis heaks täiendava toetuse Ukrainale”, see hõlmab ka Nõukogude päritolu STRELA-tüüpi õhutõrjerakette, mida varem kasutasid Ida-Saksa relvajõud, ütles allikas.

06:10

Kiievis kõlasid öösel taas plahvatused

Ukraina pealinnas Kiievis kõlasid ööl vastu neljapäeva taas plahvatused, teatasid varahommikul erinevad rahvusvahelised meediakanalid.

Brittide rahvusringhääling BBC ja ajaleht Guardian teatasid, et linnas kõlas vähemalt neli plahvatust. Linnas kõlasid korduvalt õhuhäiresireenid, vahendab BNS.

Meedia andmetel kärgatasid kaks plahvatust kesklinnas ja kaks ühe metroojaama lähedal. Ukraina siseministeeriumi andmetel sai muu hulgas kahjustada suur küttetorustik keskraudteejaama piirkonda tabanud raketilöögi tagajärjel. 

Telekanali CNN ajakirjanike sõnul oli plahvatust kuulda üle kogu linna, kuigi löögi sihtmärk polnud koheselt selge. Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et esialgsetel andmetel rünnakus keegi surma ei saanud, kuid üksikasju alles täpsustatakse.
Meedia andmetel otsisid kiievlased nagu varemgi öösel varju pommivarjendiks kohandatud metroojaamades.
Telekanali ajakirjanikud kuulsid õhurünnakusireene ka Ukraina suuruselt kolmandas linnas Odessas ja Umani linnas.


03:39

Hersoni linnapea sõnul pole seal enam Ukraina vägesid

Lõuna-Ukraina linna Hersoni meer Ihor Kolõhajev teatas ööl vastu neljapäeva suhtlusvõrgustikus Facebook, et linnas pole enam Ukraina vägesid, vahendab BNS.

Herson on strateegiliselt oluline linn Musta mere ääres.

Linnapea kirjutas suhtlusvõrgustikus Facebook, et linnaelanikud peavad nüüd täitma määrusi, mis on välja antud “linnavalitsuse hoonesse sisenenud relvastatud inimeste poolt”.
Kolõhajev kirjeldas ajalehele New York Times, et raekoja juurde oli saabunud kümme relvastatud Venemaa ohvitseri, kelle seas väeülem. Meeri sõnul on Vene ohvitserid teatanud, et kavatsevad kehtestada linnas samasuguse režiimi, mis kehtib Ida-Ukraina separatistlikes piirkondades Luganskis ja Donetskis.

Kolõhajev vastas ohvitseridele, et ei luba neile midagi.
“Mind lihtsalt huvitab tavaline elu meie linnas! Palusin neil inimesi mitte tulistada,” rääkis linnapea telekanali CNN teatel.
Vene sõjavägi väitis varem päeval, et on võtnud Ukrainasse tungimise seitsmendal päeval Hersoni kontrolli alla.
“Vene relvajõudude üksused on oblastikeskuse Hersoni täielikult kontrolli alla võtnud,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov televisioonis.
Hersonis elab umbes 280 000 inimest ja linn asub veidi põhjas Krimmist, mille Moskva annekteeris aastal 2014.


02:11

Harkivis sai surma OSCE missiooni töötaja

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) teatas kolmapäeval, et Ukraina linnas Harkivis hukkus mürsutules OSCE missiooni liige, vahendab BNS.

“Maryna tapeti linnas, mis on muutunud sõjatsooniks, kui ta hankis oma perele varustust,” seisis OSCE avalduses.
OSCE teatas pühapäeval, et nende töötajad Ukrainas evakueeritakse Moldovasse ja sealt edasi päritoluriikidessse. Moldova valitsuse pressiteenistus edastas avalduses, et otsus evakueerida OSCE missiooni liikmed võeti vastu seoses suutmatusega tagada nende julgeolekut. Nad pidid jõudma Moldovasse pühapäeval. Ilmselt jäid kohalikku päritolu töötajad Ukrainasse.

“OSCE esindajad üritatakse repatrieerida oma päritoluriikidesse nii kiiresti, kui võimalik, pärast nende kohalejõudmist. Moldova ei ole nende lõppsihtpunkt,” seisis avalduses. 
Sõda Ukrainas kestab seitsmendat päeva. Vene ja Ukraina sõdurid võitlevad riigi suuruselt teise linna Harkivi tänavatel.


02:03

Ukraina on Zelenskõi sõnul nurjanud Venemaa salakavad plaanid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevases värskes pöördumises, et tema riik on nurjanud Venemaa salakavad plaanid, vahendab BNS.

Zelenskõi toonitas, et on uhke rahva kangelasliku vastupanu üle Moskva invasioonile.
“Oleme rahvas, kes murdis vaenlase plaanid nädalaga. Salakavalad plaanid, mida oli kirjutatud aastaid täis vihkamist meie riigi ja meie rahva vastu,” ütles Zelenskõi Telegrami postitatud videos.
President ütles, et imetleb siiralt linnade kangelaslikke elanikke, kes on Vene vägede edasitungile vastu seisnud.

Zelenskõi lisas, et pärast sissetungi algust on hukkunud umbes 9000 Vene sõdurit.
Ukraina president kirjutas samal ajal ühtlasi Twitteris, et on rääkinud Kanada peaministri Justin Trudeauga ja “tänanud teda juhtpositsiooni eest Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisel”.
“Rõhutasin piiravate meetmete laiendamise vajadust. Ukraina tsiviilisikute pommitamine tuleb viivitamatult lõpetada,” lisas riigipea.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
4. märts 2022 14:08
lõdvalt üritab: ei ohvreid, ei tulekahju kustutamise takistamist, ei radiatsiooni ja üleüldse -- kes siis õppehoonest räpast pommi teeks
Minu Arvamus
4. märts 2022 10:37
Tuumajaama pommitamisest niipalju, et Putin mainis jah, võimalikust "räpasest pommist", mida Ukraina kavatseb, aga lobises kogemata välja just selle, mida ise kavatseb ja juba üritab tuumajaamadega teha.
ei keegi
4. märts 2022 00:47
Hiina jäi hääletusel ÜRO-s hoopis erapooletuks, samuti India.
Minu Arvamus
3. märts 2022 13:11
Hiinal tuleb sobiv aeg hakata "vabastama" Siberit ja Kaugida.
kirgiis
3. märts 2022 20:13
Taliban tegutseb Kesk - Aasia riikide suunas.