"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Pakirobotid Tallinna tänavatel Eesti üks esimesi riike maailmas, kus on vastu võetud autonoomsete pakirobotite liiklust reguleeriv seadus (0)
06. märts 2022
Mats Õun

„Nii nagu lastekärude puhul, on lumes raskem liikuda ka pakirobotil,“ kirjeldas talviseid väljakutseid Starshipi rahvusvaheliste operatsioonide juht Pepe Aaviksoo. „Üldjoontes on meie operatsioon olnud Tallinnas pea 24/7 kogu aeg töökorras. Lumi võtab neil veidi hoogu maha, aga suureks takistuseks ei ole.“

Vaata galeriid (15)

Aaviksoo sõnul tegutsevad nad, lisaks Tallinnale, ka sellistes Ameerika linnades, kus on samuti talved lumised ja iga selline väljakutse pakub väärtuslikku infot kogemustepagasi jaoks. „Tallinn on meie arenduskeskus, seda just tulevikku vaatavalt ning iga autonoomse pakiroboti poolt läbitud kilomeeter on oluline,“ selgitas ta. „Mida rohkem kilomeetreid kogemusi, seda paremaks saab ka robot.“

Tallinlased on pakirobotid üldjoontes väga hästi omaks võtnud ja Aaviksoo kinnitas, et vastukaja on olnud kõikides teenusalades igati positiivne. „Erilist rõõmu valmistavad nad lastele,“ ütles ta. „Meil on ka alati eriliselt hea meel, kui inimesed saadavad meile pilte pakirobotitest. Tuleb ette ka seiku, kus pilte jäetakse roboti sisse ja kuigi me seda otseselt ei julgusta, siis hea soe tunne on ikka, kui leiame peale tellimuse täitmist sellise sõnumi roboti seest.“

Kuigi paljudel võib esimese asjana tekkida küsimus, et kas pätid robotitele liiga ei kipu tegema, on see Aaviksoo sõnul üks nende väiksemaid muresid. „Pakirobot on varustatud 360 kraadi ulatuses kaameratega ning on kogu aeg jälgitav, selle kallal vandaalitsemine ei ole kuidagi mõistlik,“ hoiatas ta. „Vahel harva on mingil arusaamatul põhjusel jäänud inimestele ette meie robotite signaallipukesed. Nendega me anname märku inimestele ja autojuhtidele oma manööverdamisest. Seegi pole niiväga Tallinna teema, pigem on seda juhtunud Inglismaal ja moodustab väga väikese osa sellest, mis robotitega juhtuda võib.“

Inimesed harjuvad pakirobotitega kiiresti

Üldjoontes ei ole Aaviksoo sõnul aga riigiti suurt vahet, kuidas pakirobotitesse suhtutakse. „Inimesed harjuvad robotiga suhteliselt kiiresti,“ ütles ta. „Väga selgelt saab aru, kui inimene näeb robotit linnapildis esimest korda – on imestunud ja rõõmsa näoga. Absoluutselt kõik turistid jäävad seisma ja teevad pilti, aga kelle kodupiirkonnas pakirobotid liiguvad, nende jaoks on see juba nii loomulik osa igapäevasest tänavapildist, et pole enam mingit emotsiooni.“

Aaviksoo sõnul juhtub see kõikide tarbelahendustega, mida pakirobotid kahtlemata ka on. „Täna me ju ei imesta veetorude ega elektrikaablite üle,“ tõi ta näite. „Me ei too enam ise pangega kaevust vett tuppa ja samamoodi on ka nn „viimase kilomeetri“ autonoomne pakirobot loomulik osa tarneahelast.“

Selleks, et linnaruumi märkamatult sisse sulanduda, peab robot oskama tänaval sujuvalt liigelda. Aaviksoo sõnul on Starshipi pakirobotid juba täna üle 90% autonoomsed, mis tähendab, et erinevate sensorite ja kaamerate abil suudab robot pea kõigis olukordades iseseisvalt hakkama saada. „Kõik on disainitud selleks, et ta oleks ohutu kõikide liiklejate ja liiklusvahendite suhtes,“ ütles ta. „Olgu need siis kärud, autod, skuutrid, jalgrattad või jooksvad ja kõndivad inimesed.“

Vahel satub robot muidugi ka ootamatutesse või veidi keerukamatesse situatsioonidesse, kus tal läheb olukorra adekvaatseks hindamiseks inimese poolset abikätt tarvis. „Keerulised ristmikud, halb nähtavus või mõni muu ootamatu olukord,“ kirjeldas Aaviksoo. „Näiteks kui keegi on pannud keset teed tellingud püsti, või koristatakse kraanaautoga katuselt lund. Kui robot ei suuda ise otsust vastu võtta, kutsub ta appi operaatori, kes aitab langetada turvalise otsuse.“

Eestis on eesrindlik liiklusseadus

Aaviksoo sõnul on Eesti üks esimesi riike maailmas, kus on vastu võetud autonoomsete pakirobotite liiklust reguleeriv seadus. „Ühe asjana on seal defineeritud see, et autojuht ei pea ülekäigurajal robotile teed andma,“ märkis ta. „Me oleme täheldanud, et inimesed arvavad, et nad peavad andma robotile teed, aga robot ületab teed vaid siis kui see turvaline on. Roboti ja autojuhi vaheline kommunikatsioon ei ole kõigile autojuhtidele nii selgelt interpreteeritav nagu näiteks teise inimesest liiklejaga. Me küll anname teeületusest tuledega märku, kuid see ei ole kõigile üheselt mõistetav. Robot ületab tee ikka ainult siis kui autot ei ole tulemas.“

Selline sõidutee ületus on Aaviksoo sõnul veel üks neist kohtadest, kus operaator igaks juhuks asjade käigul silma peal hoiab, aga tulevikus peaksid nad juba ise hakkama saama. „Meie eesmärk on ju, et roboti autonoomia oleks 99%,“ ütles ta. „Kindlasti mitte vähem, sest sealt meie ärivõit tuleb – mida rohkem otsuseid saab robot puhtalt oma sisse ehitatud loogika ja tarkuse pealt teha.“

Tarbija jaoks olulise poole juurde tulles kirjeldas Aaviksoo robotite võimekust pigem mahu vaatenurgast. „Kaks toidukotti mahub sinna sisse,“ kinnitas ta. „Mahutavuse teema on suuresti kõige olulisem, kaal ei mängigi erilist rolli.“

Tänase seisuga on Aaviksoo sõnul Starshipi teenused Tallinnas veel suhteliselt piiratud. „Tegutseme Kalamajas, Pelgulinnas ja tükikeses kesklinnast,“ loetles ta. „Peamised koostööpartnerid on meil Bloomi pimepoed ja Selver. Teeme koostööd ka käputäie restoranidega, kuid peamine fookus on ikkagi toidukaupade tarnimine. Meie eesmärk on tuua kaup kohale kusagil 45 minuti ja tunni aja vahel ning kullerteenus maksab kliendile 99 eurosenti.“

Teeninduspiirkond võib peagi laieneda

Starship sai hiljuti Euroopa Investeerimispangalt 50 miljoni euro suuruse laenu, mida Aaviksoo sõnul kasutatakse peamiselt arendustegevuseks ja robotipargi ehitamiseks. „Palkame sel aastal juurde 800 inimest ning suure osa neist Eestist – otsime insenere ja arendajaid,“ ütles ta. „Õige pea peaks kuulma ka positiivseid uudiseid Tallinnas teenindusalade laienemise osas aga täpseid kuupäevi on veel vara lubada.“

Tallinnas teenuseala laiendades pöörab Starship Aaviksoo sõnul tähelepanu eelkõige asustustihedusele ning erinevate võimalike koostööpartnerite kohalolule. „Üks asi on jah asustustihedus ja restoranide, toidukohtade ja poodide asukohad,“ selgitas ta. „Mingil määral mängib rolli ka liiklusolude keerukus, kuid Tallinna puhul see viimane suurt rolli ei mängi.“

Peamiste väljakutsetena edasises arendustegevuses tõi Aaviksoo välja robotite suurema autonoomsuse ja kiiruse. „See maagiline eesmärk on 99% autonoomiat,“ sedastas ta. „Kõnniteed, kus robotid liiguvad, on palju vähem reguleeritud kui autoteed. Et pakirobot seal kõigega turvaliselt hakkama saaks ja iseseisvalt otsuseid vastu võtaks, läheb päris palju aega ja inseneritööd. Teine asi on roboti keskmine kiirus, mille juures ta opereerib. Suurem kiirus võimaldab meil lisaks lühematele ooteaegadele ka teenuseala laiendada.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.