"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
SÕIDUÕPETAJAD: Kaamerad kõige hullematel teedel ja ristmikel aitaks kihutajaid taltsutada ja liikluskuritegusid ära hoida (0)
07. märts 2022
Albert Truuväärt

“Tallinnas on teatud kohad, kus pidevalt liiklusreegleid rikutakse,” sõnas 30-aastase staažiga sõiduõpetaja Kaido Kesper, kelle sõnul aitaksid näiteks Laagna teele paigaldatud liikluskaamerad tõhusalt taltsutada sealseid kihutajaid. 1. märtsist tekkis linnal lõpuks ometi ametlik õigus hakata koostöös politseiga linna liikluskaameraid juurde seadma.

Võib ainult oletada, kas Laagna teele paigaldatud liikluskaamerad hoidnuksid ära seal juunis 2020 juhtunud raske avarii. Tõenäoliselt küll, sest kaamerate vaateväljas üldiselt rängalt ei kihutata. Kaks noort mees kimasid seal ligi 200 km tunnis võidu ja nendest üks, BMW X5 sõitnud tegelane rammis ette jäänud Volvot. Seejärel veel Fordi ja too omakorda Toyotat. Mäletatavasti hukkusid ahelavariis seal kaks inimest, 39-aastane mees ja 57-aastane naine.

Kaamera vähendas kihutajate arvu kolmekordselt

Õnnetuse põhjustaja mõisteti kümneks aastaks türmi. Teisalt oli selleks ajaks linna algatus liikluskaamerate laialdasemaks paigaldamiseks seisnud juba mitu aastat nagu kännu taga. Käisid ametkondlik-poliitilised vaidlused seadusandluse ja kaamerate käitlemise reeglite üle. Ka täna nimetavad sõiduõpetajad Laagna teed ehk Lasnamäe kanalit üheks ohtlikumaks kohaks Tallinnas. Nüüd on tänu jõustunud seadusele tekkinud lootus, et see koht võetakse pideva kontrolli alla.

Esimesed liikluskaamerad olid linna algatusel, kes need soetas, seatud juba 2017. a Kristiine ristmikule. Täpsemalt öeldes oli linn andnud automaatse järelevalve seadmed tasuta kasutada riigi transpordiametile: põhimõttel, et amet opereerib neid ja politsei saadab rikkujatele trahviteated.

Kui 2018. aastal läkitas politsei Kristiine kaamerate tabatud rikkujatele 7033 trahviteadet, siis 2020. aastal leidus rikkujaid pea poole vähem. Teele saadeti 3870 trahviteadet. Lõviosa rikkumistest on igal aastal olnud seotud kiiruse ületamisega.

Nüüdseks on olukord veelgi parem. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul läkitati 2021. aastal Kristiine foorikaamerate poolt tuvastatud rikkumiste kohta 2110 trahviteadet. Vahe 2018. aasta olukorraga on seega enam kui kolmekordne.

Enne kaameraid oli Kristiine ristmik liiklusõnnetuste statistika ja ohuhinnangute järgi Eestis kõige ohtlikum. Pärast kaamerate tööle hakkamist on statistika järgi tegu täiesti keskmise taseme ristmikuga.

Teisalt on sügavalt mõtlema panev, kui levinud on meie liikluskultuuris kihutamine. If Kindlustuse mulluse uuringu järgi ärrituvad pooled juhid, kui keegi sõidab ees liiga aeglaselt. Siiski häirib vaid 28% juhtidest see, kui mõni teine kiirust ületab.

Lisaks kahele Kristiine kaamerale paikneb kolm kaamerat Reidi teel, kuid need praegu rikkumisi ei fikseeri. Põhjus ikka seesama: märtsini valitsenud seadusandlik vaakum linna paigaldatud kaamerate ümber. Maanteeäärsete kaameratega oli ja on kõik lihtne: neid haldab maanteeamet. Omavalitsuse ehk linna roll liiklusjärelevalves oli aga lahtine ja määratlemata.

Seadus liikus aeglaselt, kihutajad kiiresti

Ehkki kaamerate kasutegur oli statistika põhjal kõigile selgelt näha, edenes seadusandlus märksa aeglasemalt kui kihutajad Tallinna tänavatel. Linn sai siin vaid sõnajõuga ärgitada, sest pall oli riigiasutuste ja riigikogu käes.
Umbes aasta tagasi, veebruaris 2021 möönsid taas kõik osapooled ehk linna- ja riigiametnikud, et vaja on seadusemuudatust, mis võimaldaks omavalitsustel liiklusjärelevalves osaleda. Kristiine kaamerad küll töötasid, kuid riigi transpordiametil, kelle käes oli maanteeäärsete kiiruskaamerate majandamine, polnud mingit jätkata huvi õiguslikus vaakumis veel ka linna kaameratega lepingu alusel tegelemist.

Teisalt oli mõistusevastane, et ajal, mil suuremate riigimaanteede ääred on kaameratega palistatud, edenes nende lisamine poole miljoni elanikuga linna, kus samuti paljudel lõikudel on võimalik suuri ja ohtlikke kiirusi arendada, minimaalse kiirusega.

Teisalt, kui tugineda politsei teisaldatavate ehk liikuvate kaamerate statistikale, siis fikseeriti teisaldavate kaks kolmandikku rikkumisi just linnades. Uuringud näitavad, et inimkannatanutega õnnetusi juhtub mitte ainult Tallinna, vaid üldse omavalitsuste teedel ütlemata palju.

1. märtsist jõustusid lõpuks liiklusseaduse kauaoodatud muudatused. Need võimaldavad linnal hakata kaameraid ohtlikesse kohtadesse juurde soetama. Samuti asuvad juba olemas olevad kaamerad Kristiines ja Reidi teel õiguslikus mõttes nüüd betoonalusel.

Kaamerate paigaldamine peaks käima koostöös riigi transpordiameti ja politseiga: linn soetab kaamerad. Amet opereerib. Politsei saadab trahviteateid. Ohtlikud kohad, kuhu kaamerad tulevad, arutavad kõik kolm ühiselt läbi.
Kindlasti ei saabu uued liikluskaamerad linnapilti üleöö. Kuid jõustunud seadusemuudatus on toonud kindla läbimurde. Kui küsitleda sõiduõpetajaid, loevad nad ohtlikke kohti linnas üles riburada pidi.

Kihutada armastatakse Männiku teel, Lasnamäe kanalis, samuti Paldiski maanteel, ja muidugi Järvevana teel ja Sõpruse puiesteel,

Sõiduinstruktor Olavi Halliku sõnul õigustavad kaamerad end kindlasti, sest need ohjeldavad liiklust oluliselt. “Kihutada armastatakse Männiku teel, Lasnamäe kanalis, samuti Paldiski maanteel, ja muidugi Järvevana teel ja Sõpruse puiesteel,” rääkis ta.
Paldiski maanteel leidub ka hajameelseid – ehkki see pole õigustus –, sest kui linnast väljuval suunal on lubatud kiirus 70, siis paralleelselt linna suubuval suunal vaid 50. “Kaameratest on kasu ka selles mõttes, et need võtavad hoo maha nendel, kes ees kihutavad, sest paljud sätivad end eesliikuja sappa,” lisas Hallik.

Soomes näeb ka rehvimustrit

Tema kolleegi, 30-aastase staažiga sõiduõpetaja Kaido Kesperi sõnul liigub Tallinn juhul, kui rohkem liikluskaameraid kasutusele võtab, lähemale Põhjamaade liikluskultuurile. Seal on kaamerad tavalised.
Soome uued kaamerad võimaldavad isegi nii täpseid ja teravaid fotosid, et kindlaks saab teha auto rehvimustri sügavuse. Meil oleks sõiduõpetajate meelest suur asi, kui väheneks kiiruseületajate ja muude rikkujate arv.
“Tallinnas on oma kindlad kohad, kus pidevalt liiklusreegleid rikutakse,” mainis Kesper. “Juhid hammustavad kiiresti läbi, et kui kütta näiteks 70-ga, jõuab Järvel mitmest foorist läbi.”

Kesperi väitel pole murekoht ainult kiirus.”Kadriorus ei julge Poska ja Weizenbergi ristmikul stopp-märgi taga seisma jäädagi, sest võidakse tagant sisse sõita,” rääkis ta. “Lihtne oleks luua ka IT-lahendus, mis tee ääres fikseeriks juhte, kel sõidu ajal mobiiltelefon käes.”

Üldiselt domineerib meil Kesperi arvates asumipõhine liikluskultuur, mida kujundavad kohalikud. Näiteks Lasnamäel signaalitatakse rohkem, sest rahvas on seal noorem ja kärsitum, aedlinnades ollakse jällegi vaoshoitumad.
“Kõiki lahendusi, mis liiklust vähegi rahustavad, peaks kasutama,” lisas sõiduõpetaja Urmas Kalmus. Trahvimist soovitab ta siduda iga vahelejäänu sissetulekuga, et jõukamad maksaksid rohkem.

Läheb veel aega, kuid ollakse finišisirgel

Millal võiks siis liikluskaameraid linna juurde tulla? Ajal, mil reaalselt töötab neid ainult kaks ehk Kristiine ristmikul, ja Reidi tee omad ainult fikseerivad olukorda? 2020. a lõpus kimas end Reidi teel kahekordse lubatud kiiruse ületusega surnuks 42-aastane mees, kes ilmselt ühtlasi teadis, et kaamerast trahvi ei tule.

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul on nüüd veel puudu siseministeeriumi määrus. See sätestab, kuidas kaameratega töö kolme osapoole ehk linna, riigi transpordiameti ja politsei vahel käima hakkab. Jäänud on seega määruse lihvimine koostöös kohalike omavalitsustega ehk viimaste töödetailide n-ö paika loksutamine.
“Kõik kaamerad – nii need, mis olemas, ja need, mis tulevikus paigaldatakse – saavad töötama ühises süsteemis,” sõnas Harjo. “Praegu ongi küsimus, kuidas see süsteem täpselt toimima hakkab. Igal juhul soetaks linn kaamerad oma raha eest. Paigaldamiseks on vaja riigi transpordiameti kooskõlastusi. Paika on pandud ka parameetrid, millisel juhul on tegemist ohukohaga, mis nõuab kaamerat. Näiteks kohad, kus juhtub palju liiklusõnnetusi.”

Harjo sõnul peaks ühtlasi tekkima analüüs, kas kaamera paigaldamine ohtlikku kohta on kõige optimaalsem.
“Alati ju ei pea liikluskaamera olema võtmesõna,” nentis Harjo. “Näiteks kui Reidi teel on ülekäiguraja juurde pandud kaamera, et seal kiirus maha võetaks, siis kas riigi transpordiameti jaoks on see piisav argument? Peaks analüüsima, kas lahendusvariant ohutuse tagamiseks võiks olla ka midagi muud. Näiteks kiiruse piiramine.”

Nii Harjo kui ka Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe rõhutavad, et kuigi riik ja linn teevad trahviraha pooleks, pole kaamerad mõeldud eelarve täitmise masinateks. Eesmärk pole siiski trahvimine, vaid liikluse rahustamine, ütlevad nad.

Harjo sõnas, et kui omavalitsused, politsei ja riigi transpordiamet on süsteemi lähikuudel kokku leppinud, võib juba hakata mõtlema ohukohtade kaardistamisele ja kaamerate hankele.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timbergi sõnul on lisaks Tallinnale liikluskaamerate paigaldamise vastu huvi üles näidanud teisedki kohalikud omavalitsused. Teisalt – mõnes väiksemas vallas, kus liiklust vähem, polegi võib-olla kaamerat tarvis. Mõnel juhul piisab liikluse rahustamiseks liiklusmärkidest või nn lamavatest politseinikest.

“Liikluskaamera pole kohustus, vaid võimalus,” nentis Timberg.

LIIKLUSPOLITSEI: Kihutamist vähendavad ka tõstetud ristmikud

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul aitavad linnas lisaks kaameratele kiirusi vähendada ka tõstetud ristmikud ja teekünnised.

Kahjuks on kiiruse ületamine Eestis jätkuvalt sotsiaalne norm.

“Kahjuks on kiiruse ületamine Eestis jätkuvalt sotsiaalne norm ning sageli arvavad juhid, et sõites 10 km/h üle lubatu jõuavad nad kiiremini sihtpunkti,” märkis Kullamäe. “Seega on kiiruskaamerad kindlasti head abivahendid politseile liikluse rahustamisel, muutes liiklust seeläbi turvalisemaks ja vähendades õnnetuste arvu. Kindlasti on kaameratel kihutajaid ohjeldades distsiplineeriv mõju, kuid rõhutan, et nii kaamerate kui ka politseinike ülesanne ei ole mitte rikkumise fikseerimine ja trahvi tegemine, vaid liikluse rahustamine.”

Kullamäe sõnul ei lahenda kiiruseületamise probleemi ainult kiiruskaamerad, vaid ka muud meetmed. Näiteks teekünnised ja tõstetud ristmikud. Ennekõike tuleb juhtidel endil mõista, et iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi.

Alates märtsist võivad omavalitsused ka ise soetada lisaks püsikaameratele, nagu Kristiines, mobiilseid kaameraid. Nõnda nagu need on politseil. “See on aga kohalike omavalitsuste, politsei- ja piirivalveameti ning transpordiameti ühise hinnangu tulemus, et milline oleks kõige sobivam lahendus,” ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg.

Hoiatuseks patustajatele: trahvimäär tõuseb

Korrakaitseametnike sõnul on kiiruseületamine Eestis kahjuks sotsiaalne norm ja kiiruskaameratele jääb vahele järjest enam patustajaid. Seega oli viimane aeg tõsta trahvisummasid.

Kiiruseületuse trahve loeti nimelt üha enam n-ö püsikulude hulka nagu kommunaalarveid. Seega ei karistanud need oma väiksuse tõttu õigupoolest kedagi.
Tänavu 1. märtsini kehtinud trahvimäär oli pärit veel krooniajast ehk aastast 2009. Teisalt on 13 aasta jooksul keskmine palk tõusnud 800 eurolt 1500 eurole.
“On tehtud avalikke uuringuid ja küsitlusi, kus inimesed on andnud mõista, et praegu pole kiiruskaamerast saadav trahv juriidiliselt käsitletav kui karistus,” selgitas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg. “See ei lähe karistusregistrisse ja kuhugi jälgi maha ei jää.”
Sama moodi ja samal määral kui kiiruskaamera puhul, tõuseb trahv n-ö füüsilisel vahelejäämisel kiirust mõõtnud politseile. Kuni märtsini oli trahvi koefitsient kolm ehk iga kilomeeter ületatud kiirust võrdus kolme euroga. Alates 1. märtsist on see aga viis. Samuti tõusis automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi maksimum 190 eurolt 300 eurole.

Kui aastal 2020 määrati kogu riigis kiiruseületamise eest trahve kaamerate andmete alusel kokku nelja mln euro ulatuses, siis eelmisel aastal tõusis trahvide kogusumma 5,5 miljonini. Jutt on seega umbes kolmandikust tõusust. See annabki aluse väita, et trahvid olid tänavu märtsini väikesed: raha maksti reipalt ära ja kihutati edasi.
Lisaks maanteeameti hallatavatele teeäärsetele nn püsikaameratele on politseil üle Eesti kokku kaheksa mobiilset kaamerat. Kui 2020. a tabati nendega 110 000 rikkujat, siis mullu juba veidi alla 200 000. See näitabki, et kiirust ületatakse massiliselt.
Viidatud trahvimäärad puudutavad kiiruse ületamisi kuni 20 km/h. Sealt edasi võib määrata juba trahvi kuni 400 eurot – sõltuvalt rikkumiste “ajaloost” kuni juhiloa äravõtmiseni.

ANDREI NOVIKOV: Peatselt saame tööle panna ka Reidi tee kaamerad

Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul saab linn hakata liiklusjärelevalves tõhusamalt tegutsema ja näiteks Reidi tee kaamerad tööle panna niipea, kui siseministeeriumil on valmis vastav töökord.

Kuigi liiklusseaduse järgi on omavalitsustel alates märtsist õigus omada ja koostöös riigipolitsei ja maanteeametiga paigaldada ohtlikutesse kohtadesse liikluskaameraid, on seega rakendusakt veel puudu. Sellega reguleeritakse eelkõige liikluskaamera paigaldamise taotluse esitamist ning selle läbivaatamist ja kooskõlastamist. Samuti sätestatakse ülesannete loetelu kaamerate käitamise kohta. Kuna järelevalvesüsteeme ehk kaameraid võivad edaspidi paigaldada ja käitada kõik Eesti 79 KOV-i, on eesmärk lihtne: kehtestada kõigile ühesugused nõuded.
“Kuigi oleme selles küsimuses siseministeeriumiga suhelnud ja rakendusaktid on sealt saadetud kooskõlastusringile, pole nende kehtestamiseni siiamaani veel jõutud,” möönis Novikov.

Loomulikult on asjaga kiire. Kuna omavalitsusel polnud otsest õigust liikluskaameratega tegeleda, ei fikseeri Reidi tee kaamerad, mis võiksid ju kogu aeg töötada, praegu rikkumisi. Kristiine ristmiku kaamerad, mis linn 2017. a soetas, siiski töötavad, sest riigi transpordiamet on soostunud neid opereerima. Ent ilmselgelt oleks taolisi kaameraid linna liiklusohtlikesse kohtadesse juurde vaja.
“Linnal on edaspidi seoses liiklusseaduse muudatustega võimalik riigi transpordiametilt üle võtta Kristiine ristmikul juba praegu töötavad kaamerad ja tööle panna ka Reidi tee kaamerad,” märkis Novikov. “Näiteks Reidi teel pole võimalik teistmoodi liikluse üle efektiivselt järele valvata. Mis puudutab uute kaamerate soetamist, siis nende asukohad tuleb kooskõlastada politseiga. Õigupoolest peaks just politsei välja pakkuma paigad, kuhu lisakaameraid tuleks paigaldada. Politseil on endiselt kandev roll ja vastutus liiklusjärelevalve osas. Üldiselt peab linn liiklusjärelevalves vajalikuks nii politseipatrullide füüsilist kohalolu, aga ka võimalust soetada ja kasutada lisaks statsionaarsetele kaameratele ka mobiilseid.”

Teisisõnu, praegu on statsionaarsete kaamerate asukohad autojuhtidele pähe kulunud ja nende vaateväljas sõidetakse korralikult. Ent nagu näitab politsei kogemus, tabatakse just ootamatult paika seatud mobiilsete kaameratega suur hulk rikkujaid.
“Me jätkame kindlasti linna ka emotsioonikaamerate paigaldamist,” lubas Andrei Novikov. “Sellise kaamera saab paika vaid mõne tuhande euroga, kuid need annavad sama efekti, ehk siis juhid muutuvad korralikumaks, kui n-ö päris kaamera puhul.”

Emotsioonikaamerad asuvad näiteks Pelgulinnas Ristiku ja Taime tänava ristmikul (Ristiku 75), Haaberstis Astangu tänava nurgal (Astangu 55), Rocca al Mare kooli juures ja paljudes teistes kohtades linnas. Emotsioonikaamera elektrontabloo annab taunivalt, punasega märku, kui juht kaamera vaateväljas kiirust ületab või vastupidi – kiidab juhti, kui see eeskirjapäraselt sõidab.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.