"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
video Sotsioloog Anu Toots: naiste tööd tuleks rohkem väärtustada, palgalõhet ei peaks üldse olema (0)
08. märts 2022

„Naiste elukutsed on seotud kõige tähtsama tööga ehk inimeste eest hoolitsemisega. See on koht, kus Eesti ühiskond peaks oma suhtumist muutma, et kuidas ja milliseid töid väärtustatakse,“ ütles Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Anu Toots, kelle sõnul ei peaks palgalõhet üldse olema.

Naistepäev on ajalooline sündmus, mida tuleks ka ajaloolises võtmes kasutada. „Mina näen naiste rolli ühiskonnas mitmekesisuse tootjatena,“ sõnas Toots. „Mida rohkem on naistel erinevaid arvamusi, visioone ja ettekujutust ühiskonnast, seda parem.“

Naiste kandev ja oluline roll ühiskonnas ei ole tulnud kergelt. “Selle taga on suured naiste võitlused, eriti viimase 100 aasta jooksul,“ ütles Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike. „Kui ma tagasi vaatan, siis suured murrangud toimusid just 20. sajandi algul. Peaks kindlasti ka ära märkima 1917. aasta, mil peeti esimene Eestimaa naiste kongress, mis nõudis meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamist. See kõik ongi loonud meile, naistele, helge ja privilegeeritud elu tänapäeva Eestis.“

Naistel on hooldaja ja hoolekandja roll. „Kui vaadata, kuidas see ühiskonnas on tasustatud, siis jääb mulje, et seda eriti ei väärtustata,“ sõnas Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets. „Näiteks haridusvaldkonnas on suur osa töötajatest just naised, kuid probleem on ikka palkadega. Need naised tegelevad ju tegelikult meie riigi suurima varaga, milleks on inimesed. Nendele võiks tänu väljendada kõrgemate palkadega, paremate töötingimustega ja pikemate puhkepäevadega.“

Palgalõhe on aastatega vähenenud

Soolist palgalõhet on küllaltki lihtne defineerida, kuid ei ole Tootsi sõnul sugugi lihtne selle põhjuste välja selgitamine. „Teadlased nimetavad seda seletamatuks palgalõheks, mis on siis otseselt soolise diskrimineerimise tagajärg,“ lausus ta. „Palgalõhe peaks kohe kindlasti olema väiksem või siis ei peaks seda üldse eksisteerima.“

Eesti Statistikaameti uuringu põhjal selgus, et 2021. aasta IV kvartalis on naiste ja meeste palgalõhe erinevus vähenenud. Mehed teenivad naistest 348 eurot keskmiselt rohkem.

Täisajaga töötavaid naisi on Harju maakonnas 117 786. Naiste keskmine kuine brutotöötasu 2021. aasta IV kvartalis on Harju maakonnas 1604 eurot ja meestel 1952 eurot.

Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe, sest naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade vahe on küündinud 30 protsendini. Alates 2011. aastast on palgalõhe vähenenud. 2014. aastal oli palgalõhe suuruseks 24,8%, aga 2020. aastal oli selleks 15,6%.

Palgavahe põhjuseks on erinevused ametikohtadel ja -positsioonidel, väiksem töökogemus ja madalam koormus. „Probleem on selles, et naised kipuvad töötama valdkondades, kus ongi tasu vähem rahastatud ja palgad madalamad,“ ütles Toots. „Kuid siiski on nende elukutsed seotud kõige tähtsama tööga ehk inimeste eest hoolitsemisega. See on koht, kus Eesti ühiskond peaks oma suhtumist muutma, et kuidas ja milliseid töid väärtustatakse.“

Koroonapandeemia suurendas emade koormust

Koroonaviiruse ajal on naised pandeemia tõttu tööturul rohkem kaotanud kui mehed. „Naised töötavad enamasti hotellinduses, teeninduses ja kaubanduses,“ sõnas Toots. „Paraku sattusid löögi alla just need valdkonnad. Kui me vaatame Tallinna teenindus sektorit, siis valdav osa naistest töötabki just seal. Peaks küsima, kas see on juhtunud sellepärast, et tegu on konkreetselt naistega või hoopis muudel põhjustel.“

Lisaks on Kannikese sõnul naiste koormus koroonapandeemia ajal kasvanud. „Emad on peamiselt need, kes distantsõppel lapsi toetavad, aitavad ja nendega tegelevad,“ lausus ta. „Naised on need, kes hoiavad ja toetavad perekonnasuhteid.“

Suurema koormusega kasvavad ka mured. „Paljud kolisid koroona ajal kodukontorisse ja see oli mõne jaoks väga mugav, aga tegelikult muutis see naiste, kes pidid päevatööga jätkama ja olema lastega kodus, olukorra palju kriitilisemaks,“ ütles Mets. „Emad, kelle lapsed olid distantsõppel, pidid olema kahel kui mitte rohkemal positsioonil korraga, aga paraku ainult üks oli tasustatud. Sellise koormusega kaasnevad ka mured nagu näiteks vaimse tervise mured.“

„Koroonakriisi alguses nägime, kuidas olime ühtäkki nende inimeste seelikusabade küljes kinni, kes meile igapäevaselt eluks vajalikke teenuseid pakuvad,“ lisas Mets. „Nende hulka kuulusid ka kassapidajad ja klienditeenindajad ja just nendes ametites näeme päris palju naisi.“

Ilus naine on harmooniline naine

Kannikese sõnul on naiselik naine harmooniline. „Ma arvan, et kultuur muudab naise naiselikuks,“ sõnas ta. „Just siis kui naisel on vaimne maailm ja keha tasakaalus, siis on ta harmooniline ja ka ilus.“

Mets lisas, et naised tahavad üha rohkem tööd teha. „Seda kinnitab see, et oma ametiaja lõpetas just meie esimene naispresident,“ lausus ta. „Hetkel on meil positsioonil esimene naispeaminister ehk üha rohkem figureerivad just naised juhtivatel kohtadel. Faktid räägivad enda eest.“

Ka edaspidi jätkavad Tootsi sõnul naised oma õiguste eest võitlemisega. „See on asi, mis on ajaloos alati püsiv,“ lausus ta. „Kui seda sama jutt rääkida uuesti 50 aasta pärast oleksid vastused ikkagi samad – naised soovivad end pidevalt tõestada, et nad väärivad võrdõiguslikkust ja rohkem palka.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.