"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
video Toomas Sepp: mida teha, kui ametnikud teevad kodanikele ettekirjutusi, mille tähtajad ei pruugi olla reaalselt täidetavad (0)
09. märts 2022

Ombudsmani vajalikkus torkab eriti teravalt silma neil juhtudel, kus ametnikud teevad kodanikele ettekirjutusi, mille tähtajad ei pruugi olla aga reaalselt täidetavad. Tallinna linna ombudsman ToomasSepp tõi näiteks olukorra, kus inimesele antakse korraldus kiiremas korras oma kinnistul haljastus korrastada, aga parasjagu on talv ja töid pole võimalik teostada.

Kuna ombudsmani peamine ülesanne on aidata linnakodanikke suhtluses erinevate linnaametitega, puutub ta sageli kokku konfliktsete situatsioonidega ning Seppa sõnul kipub kommunikatsioon sageli üleliia emotsionaalseks minema. „Vahet ei ole, kas suhtlevad omavahel linnaametnik ja kodanik või linnaametnikud omavahel – me kõik oleme inimesed ja sellest tulenevalt on meil ka erinevad arusaamad sellest, kuidas on õige,“ selgitas ta. „Aga mina lähtuksin ikkagi kõigepealt sellest, et kes on kelle jaoks. Inimene ei ole süsteemi jaoks, vaid süsteem on inimese jaoks ja meie iga ametniku ülesanne on katsuda aru saada, mis on inimese probleem ja kuidas me teda abistada saame.“

Sepp rõhutas, et linnaelanikega suhtlemisel, tuleb talle vajalikke toiminguid ja muud vajaminevat selgitada arusaadavas inimlikus keeles. „Me peame suutma jääda rahulikuks ka siis, kui tema ärritub,“ ütles ta. „Ei tohi hakata vastu häält tõstma – meie valulävi peab olema oluliselt madalamal, sest meie oleme mõeldud teenindamaks linnakodanikke.“

Omavahelises suhtluses on Sepa hinnangul arenguruumi ka linnaametnike endi vahel. „Mis puudutab ametnike omavahelist suhtlemist, siis siin on ka mängus vahel nö mundriau või pagunid,“ nentis ta. „Ometi peaks alati aru saama, mida kolleeg soovib ja siis andma talle sisulise vastuse esimesel võimalusel.“

Lisaks sellele võiks ametite omavaheline koostöö olla Seppa sõnul paremini koordineeritud. „See aitaks kindlasti igaühel meist oma valdkonnas paremini hakkama saada, sest järjest rohkem on selliseid teemasid, mis kipuvad minema kahe, võib-olla isegi kolme erineva ametkonna tegevusvaldkonda,“ ütles ta. „Siis on vaja, et keegi võtaks initsiatiivi ja ütleks, et mina olen see, kes vastab ja annab teistele teada. Teised omakorda siis panustavad nii palju kui nendel vastavat infot on, või mis nemad asjast arvavad.“

Kommunikatsioon peaks olema kiire ja mõistlik

Igasuguse kommunikatsiooni juures on alati oluline ka info kiire liikumine ning Sepp toonitas, et linnavõim peab kodanikule vastama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. „Meie asi on ikkagi püüda esimesel võimalusel vastus anda, kui meil on vastus olemas,“ märkis ta. „Kui meil ei ole vastust olemas ja on vaja selleks veel eeltööd teha, siis on viisakas inimest teavitada sellest, et me tegeleme ja ta saab oma vastuse.“

Ombudsmani vajalikkus torkab eriti teravalt silma neil juhtudel, kus ametnikud teevad kodanikele ettekirjutusi, mille tähtajad ei pruugi olla aga reaalselt täidetavad. Sepp tõi näiteks olukorra, kus inimesele antakse korraldus kiiremas korras oma kinnistul haljastus korrastada, aga parasjagu on talv ja töid pole võimalik teostada. „Siin ei olegi ju muud instrumenti, kui oma pea senise halduspraktika kõrvale võtta ja siis kujundada see seisukoht, mis on mõistlik aeg,“ ütles ta. „Ei ole mõtet iga nädal trahvida, kui on antud ebamõistlik tähtaeg.“

Teine hästi keeruline valdkond on Seppa sõnul kõik ehitustegevusega seonduv, kus võib teinekord tekkida segadus tagasiulatuvate nõuete puhul. „Õiguses on üldine põhimõte, et uue regulatsiooni puhul sellele tagasiulatuvat jõudu ei anta. Tagasiulatuva jõu andmine peab olema eriti põhjalikult põhjendatud, näiteks kui hakati nõudma suitsuandureid,“ selgitas ta. „Konflikti koht võib olla see kui sul on valmis ehitis ja sa hakkad seda renoveerima ja siis hakatakse tõlgendama mitmekorruseline see on. Kuidas näiteks soklikorruse definitsioon on muutunud ja siin on need kaasused, kus on tekkinud meil vaidluskohad.“

Ehitustööd ja „tülikad“ naabrid

Ombudsmani töös tuleb Seppa sõnul sageli ette ka konflikte naabrite vahel ja eriti olukordades, kus on tegemist uute asukatega. „Tihtipeale me näeme siin vastuolusid nendega, kes kuskil alal pikalt elavad,“ sedastas ta. „Ja siis nende naaber näiteks müüb ära oma krundi, mis oli tühi või kus oli väike kasutamata maja juba aastakümneid ning nüüd tekib sinna korterelamu näiteks. Jah, sinna tekib tihedam asustus, rohkem inimesi ja selgelt naabrirahu on häiritud.“

Selle jaoks on Seppa kinnitusel planeerimismenetlus, kus katsutakse need piirid omavahel kokku leppida. „Leppida kokku, et mis on igaühe talumispiirid,“ sõnas ta. „Tihtipeale otsitakse ka seadusest tuge, et kus siis piir jookseb, mida võib teha ja mida ei tohi teha, kui näiteks mingi saunasuits naabermaja akendes või ventilatsioonisüsteemis on liiga häiriv.“

Mõneti uue asjana tõi Sepp esile päevasel ajal teostatavad ehitustööd, mis on muutunud probleemiks pandeemia ajal. „Tavaolukorras on see normaalne, et millal sa ikka ehitad, kui mitte päeval,“ Ütles ta. „Aga teatavasti palju inimesi töötab praegu kodus ja see on siis raskendatud. Siis ongi vaja leida kompromiss. kõige mõistlikum on see, kui ehitaja ja korteriühistud ümbruskonnas leiavad selle kokkuleppe omavahel ja räägivad läbi.“

Süsteem võib olla liialt jäik

Vahel juhtub ka lihtsalt nii, et inimene jääb mõne väikese apsaka tõttu süsteemi hammasrataste vahele ning selle kohta tõi Sepp ka konkreetse näite. „Minu poole pöördus üks eakas inimene, kes kogu oma elu on Tallinnas elanud ja ajab ka veel lisaks oma korteriühistu asju,“ rääkis ta. „Inimene oli end üheks päevaks Tallinna rahvastikuregistrist ühe valla registrisse kandnud ja sai kohe aru, et ta tegi valesti. Ta tahtis tegelikult registreerida oma teist elukohta sinna, mis on täna seaduses lubatud. Ta tegi avalduse tagasikande tegemiseks, aga paraku meie infosüsteemil, mis seda jälgib, ei ole mõtlevat lüli taga ja seetõttu otsustas süsteem, et inimene pole jätkuvalt Tallinnas elanud. Reaalsuses oli see, et inimene, kes on 80 aastat Tallinnas elanud, oleks ilma jäänud oma Tallinna pensionäridele ette nähtud linnapoolsest toetusest.“

See konkreetne juhtum jõudis Seppa sõnul positiivse lahenduseni. „Tema kanne rahvastikuregistris, kuna oli ekslik, muudeti tagasi ja inimene siiski sai oma toetuse,“ märkis ta. „Ma arvan, et see lahendus oli õiglane ja inimesel on kindlasti tänu sellele ka linna suhtes palju parem tunne hinges.“

Kuna lõpuks taandub kõik ikkagi inimestevahelisele kommunikatsioonile, on Seppa hinnangul äärmiselt oluline, et suhtlus oleks selge ja sisukas. „Kõige halvem on see, kui inimese sisulisele kirjale vastatakse, et selle ja selle määrusega on öeldud niimoodi,“ tõi ta näite. „Vastajal tuleks ennast panna selle rolli, kes selle vastuse kätte saab. Tuleb endalt küsida, et kuidas tema sellest aru saab? See vajab vaevanägemist, vajab võib-olla rohkem kirjutamist, aga teatud olukordades on see vajalik.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.