«Venemaa pommitab Ukrainas samamoodi rahulikke elanikke, nagu Nõukogude liit meid 1944. aasta märtsis. Nende elanike ainus süü on, et nad elavad oma kodudes, teevad oma tööd ja kasvatavad oma lapsi,» lausus Eesti muinsuskaitse seltsi juhatuse liige Helle Solnask, kutsudes inimesi Tallinna ja Ukraina pommitamises hukkunute mälestuspäevale.

Eesti mälu instituut ja Eesti muinsuskaitse selts kutsuvad kõiki süütama 9. märtsil kell 19.15 Harju tänaval Tallinnas küünlaid 1944. aasta märtsipommitamise ning ühtlasi ka Ukrainas alanud sõja süütute ohvrite mälestuseks.

Muinsuskaitse seltsi juhatuse liikme Helle Solnaski sõnul on kahe sõja vahel ilmselgelt paralleel. „Venemaa pommitab Nõukogude liidu õigusjärglasena Ukrainas samamoodi rahulikke elanikke, nagu nõukogude lennuvägi meid 1944. aastal. Ukrainlased elavad praegu jälle sama üle, mida ka eestlased teise maailmasõja ajal. Elanike ainus süü on , et nad elavad oma kodudes, teevad oma tööd ja kasvatavad oma lapsi. Seetõttu on ka meie seekordne mälestusüritus on süngem ja muserdavam, kui eelmistel aastatel. 78 aastat on Tallinna pommitamisest möödunud ja tegelikult pole midagi muutunud.“

Harju tänavale püstitatakse valgus- ja heliinstallatsioon, mis tuletab meelde linnade pommitamise õudusi. Samas saab süüdata ka küünlad sõdades hukkunute mälestuseks. „Kuna on veel koroonaaeg, kutsuks inimesi eelkõige just Harju tänavale. Inimesed on oodatud oma küünaldega ja ka me ise võtame küünlaid kaasa, mida kohale tulnutele jagada.“ lausus Solnask. „Näitame et oleme oma mälestustega ka solidaarsed Ukrainaga. Installatsioon aga viib meid tagasi pommitamise aega. Kell 19.15 on kellaaeg, mil Tallinna tabas esimene pommirünnak.“

Rünnak tekitab jõuetust

Solnaski sõnul on veel küllalt elus inimesi, kes Tallinna pommirünnakut mäletavad ja seetõttu Ukraina sündmusi murelikult jälgivad. „Mu enda ema elas Tallinna pommitamise üle,“ rääkis Solnask. „Eakamad inimesed tunnevad hirmu ja ka jõuetust, et agressorit ei saa peatada. Nad räägivad, et riigi nimi on küll muutunud, kuid riik ise mitte. Ikka on eesmärk maailma vallutamine ning teiste riikide ja rahvaste hävitamine.“

Kell 18 on kavas kontsert ja mälestusteenistus Püha Vaimu kirikus. Solnaski sõnul tuleb kirik väga hea meelega üritusega kaasa. „Esinejatega ei olnud meil mingit probleemi,“ lausus ta. „Erinevus on vaid see, et tavaliselt on meil kontsert olnud Nigulistes, kuid praegu on Niguliste remondi tõttu suletud ja seepärast on teenistus ja kontsert Püha Vaimu kirikus. Kirikus on väljas nii eesti kui Ukraian lipp, et meie toetust näidata.“

Pommirünnakus tugevasti kahjustatud Niguliste kirik õnnestus pärast sõda Nõukogude võimule hoolimata üles ehitada. Praegu aga on tabanud Ukraina linnu hinnaliste kultuuriväärtuste hävitamine. „Ukrainlased saadavad Europa Nostrale jt rahvusvahelistelt kultuuripärandi organisatsioonidele teavet, millised mälestised on nende linnades hävitatud,“ lausus Solnask. „Terved linnaosad on Ukrainas maatasa tehtud.“

Hävis Estonia teater

1944. aasta 9. märtsi õhtul pommitas Nõukogude lennuvägi Tallinna linna. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Hävis rahvussümbol teater Estonia ja vanalinn sai rängalt kannatada. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku.

24. veebruaril 2022 alustas aga Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu. Ukraina linnu pommitatakse halastamatult. Agressori rünnakutes on hukkunud või haavata saanud ÜRO hinnangul üle tuhande tsiviilelaniku ja see arv kasvab pidevalt. Sajad tuhanded ukrainlased on põgenenud surmahirmus oma kodudest, miljonid elavad väga rasketes tingimustes ja pidevas ohus. Vaata ürituse infot https://www.facebook.com/events/309434294513051

Mälestuspäeva kava

• Kell 12 hukkunute mälestamine Siselinna kalmistul
• Kell 18 kontsert ja mälestusteenistus Püha Vaimu kirikus. Esineb Püha Vaimu kammerkoor. Kõlavad Kurt Wiklanderi „Kom, helge Ande, till mig in“, Joonas Kokkoneni “Lux Aeterna“, Jean Sibeliuse „ Jää vaikseks, hing“, Aleksander Kunileidi „ Sind surmani“, Enn Võrgu „Eesti, mu kodumaa“ ja Peep Sarapiku „Õhturahu“,Georg Böhm “Vater unser im Himmelreich“ ja Rudolf Tobiase “Nun ruhen alle Wälder”. Lahkunuid mälestab Püha Vaimu kiriku õpetaja Gustav Peeter Piir. Mälestuskõne peavad linnapea Mihhail Kõlvart ja iigikogu liige Urmas Reinsalu.
• Kell 19.15 küünalde süütamine ja valgusinstallatsioon Harju tänaval ning lööma hakkavad Tallinna kirikute leinakellad.