"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
video Sõjapõgenik Maria: vajame kõige rohkem elukohta ja tööd ning pärast sõda tahame kodumaale naasta (0)
10. märts 2022

Küsimusele, mida nad hetkel kõige enam vajavad, vastas just bussiga Niine tänava vastuvõtukeskuse juurde jõudnud sõjapõgenik Maria, et elukohta, tööd ja pärast sõda Zaporižžiasse naasmist.

Eestisse tuli Maria oma laste ja emaga kuna oli kuulnud, et eestlased on lahked.  “Teid on vähe ja nüüd me oleme koos teiega ja loodame, et võtate meid omaks,” lausus ta.

Ukraina sõda jätkub ning iga päev jõuab üle Eesti piiri aina enam sõjapõgenikke. Tänaseks on saabunud juba üle 11 000 Ukraina kodaniku. Lisaks esmastele vajadustele nagu toit ja hügieenitarbed, vajavad need inimesed ka pikemaajalist abi töö- ja elukohtade näol.

Eestisse on saabunud 10 478 Ukraina kodanikku

Politsei- ja Piirivalve ameti andmetel on 27. veebruarist 8. märtsini saabunud Eestisse 10 478 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget. Saabujate hulgas on olnud vähemalt 3341 last. Ka täna jõudis Niine tänava vastuvõtupunkti juurde mitmeid busse.

“Me oleme Kiievist, aga vanemad elavad teistes linnades ja oblastistes,” rääkis oma loost ukrainlane Lena. “Meil õnnestus enne sõda juba ära sõita, aga vanemad jäid sinna. Tegelikult ma ei tahaks rääkida üldse meist vaid oma emast, kes jäi Mariupoli linna. Ma ei saa nendega ühendust ja ma ei kujuta ette mis nendega seal toimub. Tean, et linn on ümber piiratud ja tean, et juba kaks korda pole õnnestunud evakueeruda humanitaarkoridori kaudu.“

Lena pole mitte ühegi klassikaaslasega siiani ühendust saanud. „See häiribki mind kõige rohkem, et ma ei saa midagi teha,“ rääkis ta. „Me tulime siia, kuna meil elavad siin sugulased-  õde ja tema mees ja me oleme korduvalt siin külas käinud. Kuid hetkel vajame kõige rohkem kindlasti töökohta, et saaks hakata teenima sissetulekut. Me ei saa kauaks ka õe juurde jääda, selleks oleks vaja ka elamispinda.”

Paljudel saabujatel pole siin sugulasi ning pakutavad ajutised pinnad on tihti perele kitsad. Tuhanded head inimesed on aga pagulasabi kodulehel pakkunud põgenikele oma kortereid ja maju.

Eluaset on pakkunud ligi 2000 inimest

“Neid pakkujaid on ligemale 2000 ja elupaigad on üle Eesti laiali,” sõnas Eesti Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. “Neil on olnud nii pikk teekond ja nii palju katsumusi selja taga, et selline kasvõi ajutine kodu aitab kindlasti vaimsele heaolule väga palju kaasa.”

Mitmed ettevõttedki püüavad omalt poolt abistada. MP Kinnisvarabüroo maaklerid kutsuvad üles inimesi oma vabu kortereid mõneks ajaks ukrainlastele andma ning vahendavad kliente ja abivajajaid tasuta.

“Meie mitmed kliendid on võtnud ühendust ja öelnud, et nemad sooviksid aidata seeläbi, et võimaldaksid sõjapõgenikel oma kodu kasutada tasuta või ainult kommunaalteenuste eest,” ütles MP Kinnisvara Müügikorralduse OÜ omanik ja maakler Maria Pruul.

Näiteks tallinlane Ülo otsustas oma korteri anda ukrainlastele kasutada noore sugulase ja poja eeskujul.

“Mõtlesin, et mul on ju täiesti üks kõigi mugavustega elamispind, kuhu saaks võibolla maksimaalselt kaks inimest paigutada,” ütles heategija. Ülo loobub üüritulust ja võtab ka kommunaalkulud enda kanda.

Endiselt on põgenikel vaja ka mitmeid esmavajalikke tarbeid, mida alates homsest saab üle anda kõigis linnaosavalitsustes.

“Niines me lõpetasime ka hetkel annetustekorjed,“ lausus Tallinna abilinnapea Betina Beškina. „Pagulasi tuleb aina rohkem ja selleks, et neil oleks mugav oodata ja istuda sees ning et seal oleks ruumi, me sinna enam asju ei korja.”

Vastuvõtukeskuses on ka kõik vajalikud vabatahtlikud olemas, kuid enda aega võib siiski pakkuda Punase risti ning pagulasabi kodulehtedel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.