"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
meediavahi podcast pealinnas 100 000 ukrainlasest jõuab Eesti tööturule 40 000 (3)
11. märts 2022

Siseministeeriumi prognoosi järgi saabub lähikuudel Eestisse 100 000 ukrainlast. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Petersoni hinnagul jõuab neist meie tööturule ca 40 000 inimest, enamikus naised. „Tervishoius oleks täiendus väga oodatud. Aga muidugi ka transpordis ja ehituses,” ütles ta.

Meediavahi Pealinna podcastis lahkasid Ukraina pagulasvoolu mõju Eesti tööturule ja kodurahule ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson, Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla. Vastust otsiti ka küsimusele, kuidas jääks palgasaaja pinnale alanud hindade revolutsioonis?

Petersoni sõnul tekib osa töökohti juba ka nii suure hulga lisanduvate inimeste iseenda majandamiseks. “Muidugi tuleb arvestada, et nad jõuavad kohale ajal, kui meie majandusest võib samas suurusjärgus töökohti ka kaduda,” lausus ta. “Aga ega meil muud eetilist valikut pole – peame kõigiga toime tulema.”

Miinimumpalk võib sattuda surve alla

Peterson hoiatas, et juhul kui ukrainlased omale erialast tööd ei leia võib kergesti tekkida olukord, kus võetakse vastu kõige lihtsamad ja odavamad tööd ning isegi miinimumpalk satub surve alla. „Oleme teinud juba ettepaneku, et tööinspektsiooni tuleks tugevdada, et tagada kauganalüüsiga miinimumpalkade tegelik kehtivus,” rääkis ta. “Kutsekojaga aga just arutasime saabuvate inimeste tööoskuste kaardistamist, et saaks neid maksimaalselt rakendada erialaselt ja vajadusel korraldada ka ümberõpet.”

Rääkides kiireneva hinnatõusuga alanud reaalpalkade langusest nentis Peterson, et ametiühingu pea-eesmärk on seista selle eest, et kõige nõrgemad ei jääks peksupoisiks. „Praeguse mitmik-kriisi tingimusis on aga vältimatu, et langeb kõigi, sh ka alampalga saajate ostujõud,” kahetses ta.

Peterson ütles, et Eesti kuulub Euroopa Ametiühingute Keskliitu (ETUC), mis on Euroopas väga mõjukas. „Kui keegi tahab ametiühingutega Euroopa tasandil rääkida, siis nad leiavad kiiresti meie peasekretäri numbri ja need vestlused viimasel ajal olnud nii viljakad, et komisjonist tuleb üks direktiiv teise järel,” rääkis ta. “Need on ametiühingu juristi poolt kokku pandud ja see toimib.“  

Konfliktid ei tohiks kanduda üle Eesti töökollektiividesse

Peterson ütles, et Eesti ametiühingud on teinud kaks avaldust. „Ühe me tegime koos lätlaste ja leedukatega,” lausus ta. “Sellel olid leedukad eestvedajad ja see tuli üsna krõbe. Avaldus on ka meil koduleheküljel leitav. See andis põhja alla teistele rahvusvahelistele avaldustele, et siin on praegusel hetkel ohvriks Ukraina. Kui me jõudsime selleni, mida Eestis öelda, siis me pigem adresseerime neid asju, mis liikmetelt tulevad. Ja juba kostab selliseid momente, et selles nii-öelda Ukraina sõpruses hakkab tekkima mingi nüanss, mis justkui kohalikke inimesi hukka mõistab või samasse paati paneb.”

Petersoni sõnul on ametiühingute jaoks väga tähtis, et need konfliktid ei kanduks üle Eesti töökollektiividesse. “See tundus kõige tähtsam sõnum ja teine asi on muidugi see, et meil tuleb vaim valmis panna pagulaste laineks,” rääkis ta. “Tänase seisuga on 15000 inimest saabunud ja kokku tuleb neid 100 000, neist omakorda 40 000 peaks tulema tööturule. See on ka üks eraldi väljakutse, kuidas me tagame, et neile pakutakse samasuguseid töötingimusi kui meie tänastele töötajatele. Et nad ei viiks seda tööturgu alla ei tööaja ega palgatingimuste mõttes. Need on meie väljakutsed.“

Kõrgeid energiahindu kompenseeritakse miinimumpalga tõstmisega

Briti ametiühingud on öelnud, et valitsus peab kompenseerima mitte laenudena vaid toetustena töötajatele energiahinna tõusu. Eesti ametiühing plaanib Petersoni sõnul tõsta ennekõike miinimumpalka. “Miinimumpalk mõjutab pooltest palkadest, mis on allpool mediaani,” ütles ta. “Peaks tõstma täiendavalt alampalka, aga anda ka täiendavalt tulumaksuvaba miinimumi tõusu.”

Kõige olulisem on Petersoni sõnul katta sundkulutuste tõus. “Kui sundkulutused on näiteks tõusnud 20%, siis me küsime 8% miinimumpalga tõusu juurde,” sõnas ta. “Loomulikult ajavad tööandjad kindlasti vastu, aga valitsuses teatud valmisolek vähemasti Keskerakonna baasil paistab, et selle tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel on.”

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

asfdg
13. märts 2022 19:39
Enamus tulijad on Naised ja Lapsed, kellel ka soov ja tahtmine siin keelt õppida ja tööd teha. Kindlasti saavad paljud tööd hooldajatena keda meil Eestis tõsiselt napib.
Kahtleja
11. märts 2022 20:22
Kas need 40 000 ei peaks mitte praegu stringerid kaenlas Ukrainas võitlema? Sealne valitsus keelas meestel vist isegi praegu riigist lahkuda. ja vene väed pidid juba peaaegu võidetud olema? Seega tuleks hakata juba busse otsima, millega pagulased jälle varsti koju tagasi viia.
elukestev õpe
11. märts 2022 16:58
Lugeda oli, et Ukrainast rändab välja 10 MIO elanikku. See olevat vähim arvestuslik taotlus, et relvakonflikti pidada. 44-st 10 on alla veerandi. Kui Vene ja teiste pretendentide huvi on võimalikult hõredalt asustatud territoorium, siis on veerand vähevõitu. Taotluslik peaks olema nii 30 MIO. Olgu siis kasvõi 10+ MIO. Eesti on endine NSVL maa (ühine postsovetlik pärand) ja ka EU ning NATO kuuluvusega. Tähendab jõukas ja turvaline. Seega on 100 000 ebaproportsionaalselt vähene ootus. Pigem 200-400 tuhat. Realistlikum justkui. Pealegi õnnistuseks Eestile. Regionaalpoliitika saaks kargu alla. Näituseks kasvõi Rannus, Elva vallas, tühjenevad korterelamud saaks asukad ja renoveeritud. Koolid, lasteaiad jne punnis täis. Elvasse võiks kasvõi trammitee ehitada, et elanikud sedakaudu Tartusse tööle saaks. Maarjamõisa, ülikoolidesse ja kuhu kõik veel. Viljandisse ei jätkukski kedagi. Ja ERM Raadil oleks suurepärane vastuvõtupunkt ning ablaager. Söökla suurepärane ja kaasaegset ruumi laialt. Pastlad ja kapad saaks õue visata.