"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen
ajalugu Vabaduse väljaku mitu palet – heinaturg, Nõukogude paraadväljak, kohvikutega plats (0)
16. märts 2022
Vabaduse väljak Foto Mats Õun

Vabaduse väljakul on omal ajal laiunud küll heinaturg, püsti olnud Peeter I monument ja punapartei tribüün.

Vabaduse väljaku läänekülg pandi paika juba aastal 1672, kui Toompea kaitseks alustati Ingeri poolbastioni ehitust. Peagi ehtsaks bastioniks arendatud Ingeri oli 1700. aastaks peaaegu valmis. Suure osa tulevasest väljakust võtsid enda alla laiad vallikraavid. Sajandeid suletud olnud Harju värav avati uuesti aastal 1767, ent piirkond selle ja muldkindlustuste ees seisis mõnda aega tühjana. 1823 rajati platsile muldvalli ette praeguse Kunstihoone ja Jaani kiriku vahele lastepark, mida kutsuti Lasteaiaks.
19. sajandi keskel kujunes platsile Heinaturg – tavaline turuplats, kus peale heina müüdi kõige erinevamaid kaupu. Üle platsi Harju väravast kuni hilisema Pärnu maan­teeni kulges diagonaalis tee. Turul oli voorimeeste seisukoht ja küna nende hobuste jootmiseks. Läänest platsile suunduv Kaarli puiestee rajati samuti juba 1860. aastatel. 1867 lõhuti maha Harju eesvärav ja vallivärav, kaheksa aastat hiljem ka peavärava torn ja lõpuks 1881 vesiveski väravate vahel.
Juba 1860. a oli rajatud park Ingeri bastionile. Hõlbustamaks pääsu sinna Harju tänava otsast, laskis linnapea C. Mayer 1865. a ehitada bastionile Komandandi teeni kulgeva kivitrepi, mida kaunistasid keraamilised vaasid. Mayeri trepp tehti 1890 laiemaks, 1907 sai see graniitastmed. Puruks pekstud vaasid asendati 1887. a malmist valatudega, mida kaunistavad Nõukogude ajal kinni mätsitud olnud Tallinna vapid.
Esimese suure hoonena kerkis Heinaturule aastatel 1862–1867 Jaani kirik – arhitektuuriliselt väheõnnestunud ehitis arhitekt Christoph August Gablerilt, lisaks olid väljakul kaev ja kiriku juures plekist välikäimla, mis 1903. a tellismajakesega asendati. Madal hoonestus ümbritses Heinaturgu peagi lõunast ja idast, väljaku kujunemise seisukohalt oli olulisim Pärnu maantee nurgal seisnud madal kivimaja, kus aastast 1880 tegutses kool. 1913 valmis koolist ümber ehitatud võõrastemaja, mida nimetati Peetri hotelliks. Seoses Tallinna alistumise kahesajanda aastapäevaga Vene vägedele Põhjasõjas kerkis 1910 väljaku keskele Peeter I ausammas. Graniidist alusel Peeter I pronkskuju seisis näoga vanalinna poole, monument asus ümmargusel muruplatsil, autoriks Leopold Bernstamm. Nüüd sillutati plats lõpuks munakividega.

Vabariigi aeg tõi moodsad majad

Eesti Vabariik tõi väljakule suuri muutusi. Ööl vastu 1. maid 1922 võeti maha Peetri ausammas. 1926 valmis platsi lõunaküljel omapärase historitsistliku fassaadi ning Tallinnas ebahariliku eksootilise ja luksusliku interjööriga kino Gloria Palace. Selle arhitektiks oli lätlane Fridrihs Skujins. Kino kõrvale ehitati 1930–1932 kindlustusseltsi EKA maja, mille arhitekt oli Robert Natus. See oli uhke betoonist karkassi, tumedatest klinkertellistest püstribade ja geomeetriliste mustritega ekspressionistlik ehitis. Peauksest kahel pool olevate tellistest laotud laternahoidjate figuurid modelleeris 1933. aastal skulptor Jaan Koort. Platsi põhjaküljele püstitati osalt endise Lasteaia kohale 1934. aastaks moodsalt funktsionalistlik Kunstihoone, mille arhitektid olid Anton Soans ja Edgar Johan Kuusik. Kunstihoone kõrval valmis 1937. aastal arhitekt Elmar Lohult Majaomanike Panga hoone, EEKS maja. Seitsmekorruselise maja esimesel korrusel paiknes kohvik Kultas, praegune Moskva.

Nõukogude paraadväljak ja parkla

Samal aastal valmis maha lõhutud Peetri hotelli asemel hotell Palace, arhitektiks jällegi Lohk. Halli krohviga kaetud, liseenide ja rahvuslikku ornamenti meenutavate kapiteelidega hoone on tagasihoidlikult esinduslik. 1937. aastal said Kunstihoone fassaadinišid kunstnik Juhan Raudsepalt skulptuurid “Töö” ja “Ilu”. Linna esindus- ja paraadplatsiks kujunenud Vabaduse väljaku ümberehitamiseks tehti alates 1920ndatest mitmeid projekte, mis nägid ette hoonestuse ühtlustamise, uued esinduslikud majad ja Vabadussamba. Nii nägi 1937. aasta konkursi võidutöö ette Jaani kiriku lammutamise, väljaku idakülje sulgenuks uusklassitsistlik Kohtupalee ning kino Gloria Palace oleks ehitatud EKA maja ja holteeiga Palace ühekõrguseks. Vabadussammas oleks seisnud väljakul, selle tipus ratsaniku figuur. Need kavad ei teostunud.
Nõukogude ajal nimetati plats Võidu väljakuks. Kindlustusseltsi EKA majja asus EKP Keskkomitee, kinohoones sai esialgu koha Estonia teater, seejärel Vene Draamateater. Suurim sõjajärgse perioodi ehitis on Kunstihoone kõrvale 1953. aastaks püstitatud kuue korrusega Kunstifondi hoone, koormatud stalinistlikus stiilis raske dekooriga, arhitektiks Alar Kotli. 1963 ehitati ka Kunstihoone Kuusiku projekti alusel ühe korruse jagu kõrgemaks. Vene Draamateatri ette ehitati mai- ja oktoobripühadeks ajutine puittribüün, kust partei- ja riigijuhid rongkäiguks kohale kamandatud lippude ja loosungitega rahvast jälgisid. Teatri fassaadil laiutasid Nõukogude juhtide portreed. Kõik see siiski ei takistanud väljaku paratamatut muutumist autoparklaks.

Eesti taasiseseisvumisega ennistati väljaku nimi. Endises EKA majas on juba tükk aega olnud linnavalitsus. Arhitekt Aare Saksa klaasiküllase fassaadiga Tallinna Panga maja ehitati väljaku edelanurka aastaks 1996, praegu asub seal SEB. 2003. aastal kerkis väljaku lääneserva, Kaarli puiestee jalakäijate tunneli kohale Leonhard Lapini kavandatud kahe sambaga Vabaduse Kell. Monumendi astmeline alus sai varsti populaar­seks treeningukohaks noortele rulasõitjatele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.