"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
sotsiaaltöötajate tunnustamine Pähkli maja perevanem Silvi Sommerman: Ma näitan lastele suunda, kuhu poole minna, kuid valikud teevad nad ise (0)
24. märts 2022
Tallinna abilinnapea Betina Beškina, peretöötajate kategoorias tiitli pälvinud Silvi Sommerman ja Tallinna Lastekodu juhataja Meelis Kukk. Foto Aleksandr Gužov

„Kui ma vahel liiga vara annan võimaluse, siis võtan selle tagasi ja kui võimalusi on kurjasti kasutatud, siis proovime uuesti,“ ütles peretöötajate kategoorias 2021. aasta töötajaks valitud Pähkli maja perevanem Silvi Sommerman, kellel saab juunikuus täis 12-aastat lastekodusüsteemis töötamisest.

Vaata galeriid (83)

„Ma ei olegi muud tööd teinud kui lastega,“ ütles Sommerman. „Mind hoiab selle töö juures huvi laste arengu vastu ja ma tean, mida teen. Ma näitan lastele suunda, kuhu poole minna, kuid valikud teevad nad ise. Alguses ma hoian lastel silma peal, aga annan nendele võimalusi. Kui ma vahel liiga vara annan võimaluse, siis võtan selle tagasi ja kui võimalusi on kurjasti kasutatud, siis proovime uuesti.“

Sommermani sõnul autasustab ta ennast tihtilugu ise. „Minu jaoks ongi autasu see, kui minu töö jõuab nendele kohale ja nad on valmis koostööd tegema,“ sõnas ta. „Ja ka see, kui nad mõistavad, et see kõik, mida nad teevad ei ole minu jaoks, vaid nende endi jaoks.“

Lapsed muutuvad aastatega iseseisvamateks

„Järjest rohkem annan nendele endale vastutada,“ ütles Sommerman. „Kuni sinnamaani välja, et viimased paar aastat on juhtunud ka selline asi, et mind ei olegi nende tuppa enam vaja. Kõik töötab nii nagu peab.“

Sommermani peres on kolm poissi ja kaks tüdrukut. „Me teeme kõike ja järjepanu ja nii kaua kui asi selge,“ lausus ta. „Kui on asi selge, siis mina enam ei tee ja siis läheb elu kergemaks.“    

Oma ellu astunud lapsed võtavad Sommermanni sõnul temaga harva ühendust. „Pean seda ka õigeks, sest selle nimel olen tööd teinud, et nad oma vanematega suhtleks,“ ütles ta. „Mõned lapsed on mulle sünnipäeva õnnitlused näiteks Messengeri kaudu saatnud. Minu jaoks on oluline, et nad ei peaks mingisugust negatiivset hoiakut oma vanemate suhtes.“

Tallinna Lastekodu arendus- ja kvaliteedijuht Margit Randalu, kes pälvis 2021. aasta töötaja tiitli administreeriva ja tugipersonali kategoorias, on seal töötanud juba algusaastatest saadik.

„Süsteemis on mind hoidnud põnevus ja see, et selles töös ei hakka kunagi igav,“ ütles ta. „Olen saanud proovida erinevaid ameteid. Alustasin peretöötajana, teinud turvakodu vanem-sotsiaaltöötaja tööd ning juhtinud erinevaid üksuseid. Kogu aeg on põnev, kogu aeg on huvitav. Pidevalt arened ise, inimesed sinu ümber ning ka asutus areneb. See hoiab mind ametis.“ 

Täna on lastekodu tavalise kodu sarnane

Randalu ütles, et kui tema oma tööga alustas ei olnud lastekodud enam nii suured. „Peredes ei olnud nii palju lapsi, aga ikka nimetati neid juba peredeks,“ lisas ta. „Muutunud on suur rühmakodu, kus elatakse nagu internaadis koos, täna on see palju rohkem tavalise kodu moodi. Meil on veel edasi areneda küll, aga see elukeskkond on ikkagi täiesti teine.“

Randaru lisas, et koos ühiskonnaga muutub ka selle arvamus. „Enne Tallinna Lastekodu lapsed nii elasid kui ka õppisid seal,“ ütles Randaru. „Kogu nende elu ja suhtlusringkond oli seal. Täna elavad nad nagu tavalised lapsed – käivad koolis, huviringides, suhtlevad oma bioloogiliste peredega, käivad sõpradel külas ja sõbrad neil. See on hoopis teine elu.“

„Need probleemid või põhjused, miks lapsed satuvad lastekodusse, võivad olla erinevad,“ sõnas Randaru. „Sõjajärgsetel aegadel loodi lastekodusid rohkem, põhjusel, et paljudel olid vanemad sõjas hukkunud. Üheksakümnendatel olid väga rasked majanduslikud olud. Täna on põhjused teistsugused, kuid lapsed on ikka lapsed. Aga ma arvan, et see elu, mida nad täna elavad, olgugi et nad on väga raskes kohas oma elus, on ikkagi märksa teistsugusem, kui see oli aastaid tagasi.“

Beškina: töötajatel on kindlasti olemas super-power

Randaru sõnul on selle töö juures kõige olulisem huvi selle vastu. „See ei ole töö, mida teha palga pärast või teatud kellast kindla kellaajani,“ ütles ta. „Südames peab olema ikkagi soov ja teadmine, et see on minu jaoks õige ja mida see töö mulle annab.“

Tallinna abilinnapea Betina Beškina ütles, et lastekodu töötajatel on kindlasti olemas super-power. „See on emotsionaalselt väga raske töö ja igaühel ei tulekski välja,” lausus ta. “Muidugi on neil vastav ettevalmistus, haridus ja kogemus aga siin on ka vajalikud isikuomadused mis aitavad – tugevus, hoolivus. Kindlasti ka soov maailma paremaks muuta.”

Beškina sõnul satuvad lastekodusse väga traumeeritud lapsed, kes on kogenud tihtipeale rohkem kui täiskasvanud. “Neil on vaja abi ja tuge,” lausus ta. “Näha laste traumasid ja pisarad – selleks peab olema ikkagi väga tugev. Kui me räägime inimestest, kes on töötanud siin 40 ja 30 aastat – see on nende elutöö. See on väga suur väärtus, et Tallinna Lastekodus on kaadrivoolavus madal, inimesed tulevad ja jäävad. Aga väga suur soov oleks, et neil oleks võimalikult vähe hoolealuseid. Et lapsi tuleks lastekodusse vähem. Meie ülesanne on muuta need asutused sellisteks, et lastel oleks seal turvaline, mugav ja hea olla.“ 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid