"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Arenguseire Pikaajalise hoolduse risk vajab maandamist (0)
27. märts 2022
Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Eesti elanike suurimaks kindlustamata riskiks on vajadus pikaajalise hoolduse järele, ja olukorras, kus ligi pooled üle 65-aastaseks elanud inimestest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid, on vaja see risk maandada, selgub aprilli alguses avaldatavast arenguseire keskuse aastaraamatust.

“Kui inimesel tekib vajadus pikaajalise hoolduse järele, ulatuvad selle kulud aastate jooksul kümnetesse tuhandetesse eurodesse,” ütles arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov. “Pikaajalise hoolduse risk on suurim Eesti elanike kindlustamata risk ja reeglina jäävad tekkivad kulud lähedaste katta. Arenenud riikides käsitletakse pikaajalist hooldust ühiskondliku riskina, mille omaste kanda jätmine põhjustab omastehooldajate kõrvalejäämist tööhõivest, tootlikkuse ja elukvaliteedi langust ning soolist palgalõhet.”

Eesti rahvastikus kasvab üle 65-aastaste inimeste osakaal 2050. aastaks praeguselt viiendikult ligikaudu kolmandikuni, selgub raportist pealkirjaga “Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035”.

“2020. aastal korraldatud uuringu alusel vajas selles vanusegrupis hooldust iga viies inimene. Eeldades, et abivajajate osakaal jääb samaks, lisandub 2050. aastaks hooldatavaid suurusjärgus 2 protsenti rahvastikust ehk enam kui 26 000 inimest,” selgitas Danilov.

Eestis on hinnanguliselt 50 000 omastehooldajat, kes moodustavad 7,7 protsenti hõivatutest.

“Kui pikaajalise hoolduse koormust ei õnnestu ümber tõsta professionaalsete hooldajate õlule, kasvab omastehooldajate osakaal 2050. aastaks juba rohkem kui 10 protsendini hõivatute üldarvust,” märkis Danilov. “Vähese ostujõu tõttu ei pakuta Eesti turul mitmeid teenuseid, mis on paljudes riikides elementaarsed – näiteks kodus osutatavad isikuteenused nagu abi söömisel, riietumisel või isikliku hügieeniga toimetulekul. Seetõttu satuvad paljud abivajajad liiga vara hooldekodusse, mis on väga kulukas pikaajalise hoolduse vorm.”

Danilovi sõnul on Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pikaajalise hoolduse valdkonnas märkimisväärselt madal ka avaliku sektori rahastus.

“Riskide maandamine pikaajalises hoolduses peab toetuma nii riigi investeeringutele kui ka eraturu arengule, kaasates valdkonda ressursse ligikaudu 2 protsenti SKT-st aastas,” ütles Danilov, kelle sõnul ei peaks riigi panus üleöö kahekordistuma.

“Praeguselt 0,4 protsendilt SKT-st tuleks jõuda circa 1,5 protsendini järgneva kümne-viieteistkümne aasta jooksul – see tähendab praeguses vääringus 25 miljoni euro lisamist igal järgneval aastal. See võimaldaks turu loomulikku arengut ega tekitaks süsteemi ebaefektiivsust,” märkis Danilov.  

Arenguseire keskus avaldab 2021. aasta Eesti elu trende käsitleva aastaraamatu 4. aprillil.

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.