„Minu laps on 7-aastane,“ ütles Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovsksi. „Üksi  jalgrattaga kooli teda lubada ei saa. Kahel ristmikul võib saada surma. Seega tuleks edasi kohati liikuda autode kiiruse piiramiseni 30 km/h. Linnal on seega plaanid jalgrattastrateegia viia dokumendi staatusest tegelikkusesse.“

Tallinna linnavolikogu korraldab neljapäeval, 31. märtsil Tallinna rattataristu arendamist puudutava ekspertseminari „Paneme rattad valmis!“, kus linnavalitsus ning tunnustatud liikuvuseksperdid arutlevad rattateede olukorra ja lähiaja arenguplaanide üle.

Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovsksi alustas negatiivsest märksõnast „liigne autostumine“. Me oleme oma teadlike või teadmatute tegude tulemusena viimased 30 aastat investeerinud autode infrastruktuuri. „See on halb, et Tallinn on Euroopa kõige autostunumaid linnasid,“ ütles ta. „Ilma oluliste muutusteta autostumise vähendamisel pole sellel ega järgmistel aastatel kliimakava eesmärke saavutada võimalik. Liigne autostumine on halb lisaks globaalsele kliima tervisele ka inimeste tervisele eraldi. Ma ei mõtle vaid laste ülekaalu, vaid ka keskkonna tervise mõttes.“

Muutused on möödapääsamatud

Ossinovski kirjeldas, et sõitis äsja rattaga piki Toompuiesteed, laps ei saanud taga korvis aru, et pole mõtet rääkida, sest ei kuulda teda, sest autode müra on liiga suur. „Võiksime vähendada liikluses viga saanute ja kannatanute hulka,“ lausus ta. „Võiks olla nullini jõudmise visioon. Samamoodi jätkata seega ei ole võimalik. Eksperdid teavad seda ammu, linnaelanikud teadvustavad seda samuti. Linna juhtimise tasemel jõuame samuti arusaamani, et muutused on möödapääsmatud.“

Ossinovski sõnul küsitleti volikogus inimesi autokasutuse kohta. „Ülekaalukat toetust kiiretele muutustele inimeste seas veel ei ole,“ lausus ta. „Kindlasti on aga arusaamist juurde tulnud. Me ei kavatse muidugi autosid keelata. Aga me kõik oleme võimelised kasutama vähem autot. Kahel päeval nädalas mitte sõita vähendab kolmandiku võrra autostumist.“

Ossinovski sõnul on võimalik tekitada mugavaid liikumisviise. „Samas ei peaks moraalitsema autoga sõidu üle,“ märkis ta. „Linnas on kahjuks veel palju sundliikumist – ei ole võimalik paljudesse kohtadesse autota pääseda. Näiteks Haaberstis Pikaliiva asum. Pole seal ühtegi lasteaeda ega kooli. Vaid üks bussiliin. Öelda, et seal peaksid inimesed autost loobuma, pole adekvaatne.“

Enda sõnul saab Ossinovski ise Londoni kogemust omades hakkama ka ilma rattateedeta rattaga sõitmisel. „Minu laps on 7-aastane,“ lausus ta. „Üksi  jalgrattaga kooli teda lubada ei saa. Kahel ristmikul võib saada surma. Seega tuleks edasi kohati liikuda autode kiiruse piiramiseni 30 km/h. Linnal on seega plaanid jalgrattastrateegia viia dokumendi staatusest tegelikkusesse.“

Keskmine kiirus on praegu jalgrattal 16 km/ h

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul võiks 2035. a 60%  käike teha linnas jalgsi, ühistranspordi või rattaga. Meil on abilinnapea sõnul seega suund, kuhu tahame rühkida. Lisadimensiooni annab kütuse hindade tõus ja enrgiajulgeolek. Rattateid rahastatakse Tallinna eelarvest, tänavu on eraldatud 1,5 mln, mille sisse käib ehitus, projekteerimine ja parkimisvõimalused. Oluline osa on Lippuse sõnul rattateed, aga oluline on ka, kuhu sihtpunktis ratas panna või parkida. Paljud kodud pole ehitatud nii, et ratast saab hoiustada. „Ebamugavus hakkab sellest peale,“ ütles Lippus. „Lähed keldrisse, tassid ratast õlal, see pole paljude jaoks võimalik.“

Lippuse sõnul on Tallinnas määratletavad  üheksa tänavatüüpi. “See moodustab maatriksi,” selgitas ta. “Lähtutakse liikumise intensiivsusest ja kohaväärtusest. Kuidas me end seal tunneme, kas seal on ruumi ka kohviku jaoks, kas mööda seda tänavat saab liikuda jne. Ülelinnalise tähtsusega teedele tuleb rattastrateegias eriti olulist tähelepanu pöörata: ratta põhivõrgustik peab kulgema kokku lepitud, olulistes koridorides. Kelle jaoks ratas on igapäevane liikumisviis, neile on oluline kiirus.”

Lippuse sõnul on keskmine kiirus praegu jalgrattal 16 km/ h. “Ülelinnalised tänavad peaksid seega olema samuti varustatud jalgratta põhivõrguga,” lausus ta. “Kohalik tee on jällegi väikese liikumisintensiivsusega. Seal peaksid olema jagatud teed: kergliiklejatele ja jalakäijatele. Otsustasime, et võtame fookusesse kesklinna põhivõrgu. Kuidas ma saan Kristiinest Vabaduse väljakule, on täna väga keeruline. Oluline on kohe ruumi planeerimine tänavate rekonstrueerimisega õigesti ära lahendada, et oleks rattateed paigas.”

Miks Google maps ei näita rattamarsruute?

Küsimuste ja vastuste voorus sõnas Lippus, et kohaliku tee kõrgeim lubatud kiirus – 50 – pole kindlasti mõistlik. “Asumite siseselt peaks see olema madalam,” lausus ta.

Liikuvusekspert Marek Rannala arvates, kui eemalduda teedeinseneri mõtteviisist, tekib hoopis teine mõõde. “Kohamõõtme tajumine tähendab kosmilist hüpet arengus,” rääkis ta. “Igal tänaval on peale liikluse kohamõõde.”

Lippuse sõnul tuleb tänava eri tüüpidest rääkides kõneleda ka nendel ette nähtud liikumiskiirusest. “Need oleksid eri tänavatüüpidel erinevad. Tuleb rääkida ka linnaelanikega selles osas, kuidas nad mõistlikku kiirust oma tänaval näevad,” rääkis ta.   

Ossinovski küsis Tartu mnt kohta, et rattaga sõita on seal väga keeruline. Rannala kommenteeris, et ükski tänav ei tohi olla nii hull, et ei saa rattaga liikuda, ja siis see tulebki korda teha. “Võtkem Kopenhaageni või Amsterdami. Seal pole ühtki taolist tänavat, kus on hirm sõita. Täna Tartu mnt rattainfra puudub. Trammiteel on ka toredam rattaga sõita,” rääkis ta.

Järgnesid küsimused rattaentusiastidelt publiku hulgast.

Kui lai peaks olema rattarada? Rannala tsiteeris Tallinna transpordiameti juhti Andres Harjot, et kaks meetrit. Omaette teema on pakivedu rattaga. Juba sellepärast ei tohiks laiuselt alla kahe meetri teha. Rattaga pakivedu oleks alternatiiv igasugustele kaubikautodele.

Kuidas eraldada rattaradu autodest? Kohe, kui kiirus on üle 30, siis olgu füüsiline eraldus postidega, pollaritega vms.

Kas on rahaline toetus jalgratta ostmiseks? Rannala: Eestis ei tea et oleks. Tallinn võiks vaadata Tartu poole. Rattarent oleks väga hea, kõik ei pea ratast omama. Rattarent tekitas Tartus kasutajate plahvatuse.

Miks Google maps ei näita rattamarsruute? Rannala: ehitagem neid enne juurde, ja siis oleks see vägagi teema. Praegu veel ennatlik seda nõuda.

Kuidas autode kiiruse piirangut ellu viia? Teha teed kitsamaks rattateede lisamise kaudu? Lippus: Jah, olen nõus.