"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Valitsus jätab maskikohustuse esialgu kehtima (3)
31. märts 2022
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: Scanpix

Kuigi tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles nädala alguses, et soovib reedest maski kandmise kohustuse lõpetada, otsustas valitsus neljapäeval, et maskid peavad inimestele avalikus ruumis esialgu veel ette jääma. 

Valitsuse liikmed võtsid vastu põhimõttelise otsuse kaotada Eestis kaitsemaski kandmise kohustus, kui koroonaviiruse leviku ohutase on alanenud praeguselt kõrgelt tasemelt keskmisele tasemele. Pärast seda hakkab maskikandmise kohustuse asemel kehtima  soovitus kanda rahvarohkes avalikus siseruumis maski, mis kehtib eriti riskirühma kuuluvatele inimestele, vahendab BNS.

Neljapäeval on Eestis koroonaviiruse leviku riskitase kõrge, sellele vastab riskimaatriksis oranž värv, seega maskikohustus jääb kehtima.

„Oleme korduvalt näinud, kui salakaval ja järjekindel see viirus on. Seepärast peame olema kindlad, et iga leevenduse jaoks on aeg tõesti küps,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Teadusnõukoda soovitas, et maskikandmise kohustuse võib lõpetada, kui jõuame kollasele ehk keskmisele ohutasemele. Täna võtsimegi valitsusega vastu põhimõttelise otsuse seda teha. On tõenäoline, et võime kollasele tasemele jõuda juba järgmisel nädalal. Ka siis jääb soovitus rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis maski kanda, eriti riskirühmadel. Seni aga panen kõigile südamele, et palun olge ettevaatlikud ja kandke maski ning vaktsineerige. Koroonaviirus pole meie seast kuskile kadunud ja on endiselt nakkav.“

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul jätkub viiruse langustrend, mis võimaldab leevendusi. “Koroonaviiruse levik ja haiglate koormus on selges langustrendis. Veebruaris ja märtsis tehtud leevendused ei ole kaasa toonud viiruse leviku tõusu, nii et saame järgmiste sammudega edasi liikuda. Pean mõistlikuks asendada siseruumides maskikandmise nõue soovitusega. Loomulikult tuleb ka edaspidi jälgida nakkusohutust ja end kindlasti õigeaegselt vaktsineerida.”

Lisaks avalikus siseruumis maskikandmise kohustuse kehtetuks tunnistamisele, muutuvad keskmisele riskitasemele jõudes kohustusest soovituseks ka desinfitseerimisnõuded ja hajutatuse reeglid.

Neljapäeval on Eestis koroonaviiruse leviku riskitase kõrge, sellele vastab riskimaatriksis oranž värv. Hommikuse seisuga on seitsme päeva keskmine nakatunute arv 1139,4 inimest ja seitsme päeva keskmine COVID-i tõttu haiglaravi vajavate uute inimeste arv 32,3. Kollasele riskitasemele jõudmiseks peab keskmine nakatunute arv olema alla 1500 ja haiglaravi vajavate uute inimeste arv alla 30.

Neljapäeva hommiku seisuga on haiglas 306 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 145 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu. Ööpäeva jooksul avati haiglates 37 uut haigusjuhtu, millest 16 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist COVID-19 tõttu. Viimasel ööpäeval suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
2. apr. 2022 11:00
Pühapäevast kaob Eestis maskikohustus . . . Maskikohustuse kadumine ei tähenda maskide kandmise keeldu. Kes soovib end viiruste eest kaitsta, võib maski vabalt edasi kanda. Mis otstarve oli aga koroonapassil, on arusaamatu. Kuidas see kaitses nakatumise ja viiruse edasikandmise eest?
meister
31. märts 2022 20:17
Kahe aasta jookusl pole inimesteni jõudnud avalikult MITTE MINGIT statistikat teiste nakkushaigustega seotud surmajuhtumite ja hospidaliseerimiste kohta. Juhus?
Kommentaar
31. märts 2022 21:36
"Juhus?" on õigustatud küsimus siis, kui enne koroonaviiruse perioodi sellist statistikat vahepeal siin-seal avaldati. Kas nii oli, ei tea. Kui seda nii ei tehtud, pole ka praegu õiglane küsida, et kas on juhus, et nüüd ei tehta. Aga see statistika peaks kusagil ikkagi olemas olema. Massimeediasse seda võrdlust vist ei kannata panna. Kui keegi võrdlused teeks, oleks see kasulik info. Kuna tulevad hamburgeri-, pitsa- ja suhkrupassid, kus neid tooteid võib osta vaid normeeritult, sest oma tervist nende ületarbimisega rikkudes ja haiglasse sattudes on see ju rahaline ja hoolduskoorem riigile? Kuna tulevad sigaretipassid? Aastaid tagasi räägiti AIDSi-epideemiast Eestis ja ega suguhaiguste olukorda ma juhtumisi ka ei tea, aga kui see peaks ka praegu halb olema, võiks küsida, et kuna tulevad... Aga maskide juurde tagasi tulles. Üks asi, millest ma aru ei saa, on see, et isegi tavalised inimesed ja ka ajakirjanikud (viimati jäi silma Postimees) oskavad panna A ja B kokku ning maskikandmise kohta teha nii Eesti kui teiste riikide statistika pealt järeldused, et nende kandmise nõudmine ei mõjuta viiruse levikut. Kui mõjutab, on see mingi marginaalne protsent. Isegi uurimustööd ei näita mingit olulist vahet. Aga siiamaani üritab teadusnõukoda koos valitsusega seda eemaldamise edasilükkamist kuidagi õigustada. Võiks ju viga tunnistada või lihtsalt viidatagi konkreetsele statistikale, et siin on pilt näha, järelikult maskide kandmine jääb soovitavaks, kuna kasu on vähe. Aga et sellist äpardust varjata, tehakse asi mingi teise skeemiga ja pikema perioodi sees, et oma viga lõpuni kanda ja mitte seda välja näidata. Teine kummaline asi kogu suremuse juures on see, et mitte kusagil ei julge keegi siin seostada või uurida võimalikke seoseid vaktsiinidega, nagu see oleks tabu ja ebateaduslik lähenemine, kuna vaktsiinid on ju nii head ja töökindlad ja kahjutud ning mis me siin üldse mõtlemegi pikaajalistest mõjudest. Mida on siin veel teadusega tegemist? Kas teadus pole see, kui otsitakse surma põhjused välja, kas surma põhjustas või aitas sellele kaasa viirus, vaktsiin või muu tegur? Tsensuur on sisuliselt peal. Kui mitte avalikult ja otse, siis varjatult, mõista andes ja nii lõpuks arstide ja teadlaste enesetsensuuri kaudu. Kohutav olukord, aga mis teha. Küllap ongi iga riik oma valitsejaid väärt, vähemalt teoreetiliselt peaks selline süsteem siin toimima. Aga oma eksitusi kõigile valitsetavatele peale sundida on kuritegu. Ja lisaks veel oodatakse, et neid vastuvaidlemata trahvide ähvardusega täidetakse.