"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Taro sõjapäevik: Ukraina armee on vabastanud mitu asulat (1)
01. aprill 2022
Ukraina sõdurid kandmas Vene vägede poolt tapetud tsiviilelanike surnukehasid üle hävitatud silla Irpinis, Kiievi ligidal. Foto: Scanpix

Sõjavaatleja Igor Taro märgib oma populaarse sõjapäeviku värskes sissekandes, et ajal, kui Venemaa viib läbi mastaapset okupatsiooniarmee jõudude ümbergrupeerimist Ukraina põhjaregioonidest ida ja kagu suunal Donbassi piirkonda, on Ukraina vägi saanud raporteerida mitmete asulate vabastamisest Kiievi, Tšernigivi, Zaporižžja ning Hersoni oblastis, vahendab BNS.

Igor Taro sõjapäeviku sissekanne Facebookis muutmata kujul:

Venemaa okupatsiooniarmee kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommikuse seisuga järgmised – ründajaid 17500 (+200), tanke 614 (+9), soomukeid 1735 (+12), suurtükke 311 (+6), raketiheitjaid 96, õhutõrjesüsteeme 54, lennukeid 135 (+4), helikoptereid 131.

1) Kiievi loodesuunalt on raporteeritud suurte kolonnide äraliikumisest, kokku umbes 700 ühikut tehnikat. Alles nüüd näevad ukrainlased, kui suured olid pealinna vastu suunatud jõud. Osaliselt on kohalviibimise vähendamist täheldatud ka Tšernobõlis, pärast eilset teadet rohkete meditsiinibusside saabumisest Gomeli radiatsiooniuuringute tervisekeskusesse. Väidetavalt on venelased maha jätnud Gostomeli lennuvälja, kuid lahingutegevuse lõppemisest selles piirkonnas ei saa veel rääkida. Ukraina vägi on saanud vabastada mõne külad Makarivist idas – Võsegrad ja Kolonštšina, mis piirnevad Kiievi-Žitomiri M-60 maanteega, kuid sealkandis osutavad vene okupandid veel vastupanu. Siiski loodetakse lähiajal maanteeliiklus seal taastada – selleks tuleb okupatsiooniväed nii kaugele eemale peksta, et nende miinipildujatuli teeni ei ulatuks. Suurtüki patareisid ilmselt seal vahetus läheduses enam pole, kuigi tuleb arvestada, et need lasevad ka kümnete kilomeetrite kaugusele.

2) Brovarõst on okupandid samuti jätkanud eemale liikumist. Mõni kolonn pole just kaugele jõudnud – osad jäävad Ukrainasse igaveseks. Tšernigivi oblastivõimud pidid vanametalli kokkuostjatel hetkel keelama vene tehnika vrakkide vastuvõtmise sõjategevuse ajaks, kuna soovitakse täpselt dokumenteerida okupatsiooniarmee tegevust.

3) Põhjapool on ukraina jõud olnud Tšernigovi suunal edukad, vabastades Lukašõvka ja Skorinetsi külad. Sloboda vabastamine oli juba eilses ülevaates ära märgitud. Seega liigutakse jõudsalt Tšernigivi deblokeerimiseni, mis võimaldaks saata sinna vabamalt vajalikke kaupu, tuua tule alt välja haavatud ning jätkata okupantide linnast eemale surumist ülejäänud kolmel suunal. Hetkel käivad Tšernigivi vahetus läheduses kaitselahingud.

4) Harkivi keskus ja loodeosa eeslinn on saanud tulelööke, kuid peamine raskuspunkt on nüüd kandunud Izjumi. Izjumi üle jõe lõunaosa on endiselt ukrainlaste käes ning okupandid üritavad haarata idast ja läänest. Oskili kandist oli teade veehoidla tammi õhkulaskmisest vene kallaletungijate poolt. Vähemalt üks vene tank on hävitatud Suhhaja Kamjanka küla lähistel.
Olen seal punktiirjoonena peale kandnud Vene armee oletatava kavatsuse selles piirkonnas – liikuda Izjumist ja Donetski alt Volnovahha suunast üksteisele vastu ning piirata sisse Kramatorski-Slovjanski linnastu, kus asub Ukraina kaitseväe keskus Donbassis.
Nagu näha, siis sealt sügavuses toimuvad eepilised lahingud Rubižne-Severodonetski-Lõssõtšanski linnastus, kus viimane on sattunud tiheda pommitamise alla. Palju surmasid, pommide tõttu hukkunud lapsi ja hävitatud maju. See on Luganski oblasti niinimetatud “vabastamise” hind, millega Putin viib ellu kaheksa aastat tagasi okupeeritud alade laiendamist. Väga jõuliselt ründavad vene üksused Popasna asulat. Seal on taas kasutatud fosforit. Ka naaberasulate vastu.

5) Mariupolis on olukord endiselt katastroofiline. Umbes 160 tuhat tsiviilisikut vajaksid evakueerimist. Humanitaarkoridori teemal läbirääkimisi pidanud Prantsusmaa esindajad on tõdenud, et venelaste poolt lubatud ajavahedes pole see võimalik. Venemaa soovib eelkõige linna vallutada, ükskõik mis hinnaga. Nende käes on Kalmiuse jõest idas asuv linnaosa ning põhjapoolne Vana-Krimm.

Mariupoli lähistel lasid venelased alla ukrainlaste transpordikopteri – surnukehade järgi otsustades oli tegu raskelt haavatute meditsiinievakuatsiooniga. Väga riskantne operatsioon igatahes ukrainlaste poolt – minna läbi vaenlase poolt hõivatud territooriumi kopteriga omasid ära tooma. Paraku riskid realiseerusid.

6) Zaporižžja suunal on ukraina vägi vabastanud Guljaipolest ida pool asuvaid külasid – Vesele, Zelenyi Hai, Chervone. Vene okupandid üritavad Novozlatopili ja Lyubimivka joonel veel vastupanu osutada. Taas oluline areng, kuid palju teed on veel minna. Vene armee on rumal, aga ta on suur ja selles mõttes võtab selle suure ja lolli massiga tegelemine aega. Mariupoli kaitsjatel lõunas paraku väga palju aega pole.

7) Hersoni oblastis on taas pisut liikumist olnud. Ukraina vägi alustas põhja poolt Krõvõi Rigi suunast vastupaletungi ja kahelt poolt – Novovorontsovka kaudu Dnerpi ääres ning läänes Kotšubeivka kandist.

Vene okupatsioonijõud üritasid Hersoni lähistel rünnata Aleksandrovka suunal positsioonide taastamiseks, kuid nähtavasti ebaõnnestunult.

Ukrainlased on sealkandis suutnud ka ühe suurtükipatarei hävitada, mis leiti drooni abiga. Muidugi märgiti juurde, et sealkandis on analoogset tehnikat juba korduvalt puruks pekstud. Vene sõduritel on tõesti mingi tšernobaivka-sündroom välja kujunenud – kus nende tehnikat purustatakse, siis sinna panevad uue valmis.

8 ) Murettekitav areng on Mustal merel, kus raketikandja laev Admiral Makarov täiendas Sevastopoli sadamas oma tiibrakettide laadungit. Kõige ohustatud on ilmselt Odessa piirkond.
Vene okupandid on Ukraina pihta tulistanud juba 1370 raketti, millega on hävitatud 15 lennuvälja ja rohkelt olulist tsiviiltaristut. Viimaste objektide hulgas olid peamiselt kütusehoidlad ja mõnikord on sattunud ka põllumajandusettevõtted. Sõjategevuse tõttu on oma kodudest pidanud lahkuma vähemalt 7 miljonit ukrainlast, kellest pooled välismaale ja ülejäänud jätkavad hetkel sisepõgenikena.

Päevake hiljem võib taas üle kinnitada, et äsjased läbirääkimised Türgis ei too sõjategevuse kiiret lõppu, sest Venemaal puudub siiani motivatsioon tapmine ja purustamine pausile panna. Nende kallaletungi põhiraskus kandub lihtsalt mujale. Ilmselgelt pole vene okupatsioonijõud suutnud saavutada strateegilist ülekaalu ning lühiajalise taktikalise üllatuse järel on nad pidanud kõikjalt taanduma. Nende lootus on, et tugevdades löögirusikat Izjumis ja Donbassis, suudavad nad kujundada uuel põhijõupingutuse suunal olulise läbimurde. Ukraina vägi pole paraku papist ja nemad sõdivad rohkem ajudega ja oma võitlejate elusid ja tehnikat säästes. Seetõttu pole olukord sugugi lootusetu. Venemaa püüab meeleheitlikult nende läbirääkimiste järel tugevdada oma positsiooni sõjaliselt. Kas näeme lähitundidel uut laiaulatuslikku raketirünnakut kogu Ukraina territooriumile, selgub juba lähitundidel. Selge on see, et võitlustahet need raketid ei suuda hävitada.

Veel paar sõna Euroopa riikide kangelaslikust vastupanust Putini otsusele nõuda gaasitarnete eest rublasid. Ma ei taha hetkel väga süübida makromajanduslikusse arutelusse, kuivõrd suur vahe on selles, kas eurod saadakse otse pangakontole või pärast konverteerimist. Fakt on see, et täna rõõmustavad mitmete Euroopa riikide liidrid selle üle, kui nad saavad vene gaasi eest eurodes maksta. Venemaa rahule sundimise seisukohast oleks põhjust rõõmustada alles siis, kui ei peaks Putinile midagi maksma.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
1. apr. 2022 17:28
Lahedalt kirjutab! Et "Vene armee on rumal, suur ja lolli massiga". Naudin. Arvatavalt paljud teisedki peale minu. Samal ajal kui nad (venelased) tungisid Ukrainasse piiratud kontingendiga, elavjõu suhtega 2 : 3 ründaja kahjuks, risti vastu valitsevale arusaamale, et atakeerijal olgu ülekaal, kordades soovitavalt. Ja saavutasid kohe edu, ootamatuse momendiga, millele päevikupidaja osundab. Aga samuti tänu ülekaalule relvastuses, eriti kõrgtehnoloogilises, rakettrelvastuses. Ja see on juba püsiv komponent, mitte haihtuv nagu üllatus. Kas keegi oskab arvata, miks Ukraina tanke ja lennukeid juurde palub, kuigi enne sõda pidi neil tanke olema 800 ringis ja lennukeid 180 või veits vähem. Viimaseid on järgi 10 või 20. Nüüd, kui üllatusmoment enam ei tööta grupeeritaksegi väed, arvestades vajakut elavjõus, ümber, peasuunaga lõunasse ( Lugansk, Donetsk, Herson, ...). Kiievi suunal seevastu on arvatavalt loobutud isegi selle ümberpiiramisest, otserünnakust rääkimata. Võimalik, et kohale jäetakse vastast siduvad jõud. Mariupol on aga langenud linn (kui Ukraina just väljast sissepiiratutele appi ei murra, millest pole aga mingeid märke), seepärast rääkida atakeerijate soovist vallutada see "ükskõik mis hinnaga" on pisut ebatäpne. Mariupolis on tegemist kaitsjate lootusetu,, kuigi kangelasliku vastupanuga.