„Ukrainast pärit töötajatele kehtivad meil samad palgad ja hüved, mis kohalikelegi inimestele,“ selgitas sõjapõgenikke tööle palkava Maxima personalijuht Lea Kimber. Seejuures on üle poolte end tööotsijana arvele võtnud Ukraina põgenikest kõrgharidusega inimesed.
Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul on tänaseks Selverisse tööle palgatud juba kümnete viisi Ukraina sõjapõgenikke. „Peamiselt palgatakse põgenikke nendele ametikohtadele, mis ei nõua eesti keele oskust,“ ütles ta. „Kuigi me teeme siin selles mõttes väikese möönduse, et kui otseselt klientidega kokkupuudet ei ole, siis on võimalus tööd teha kõikidel töölõikudel, mis kaupluses vähegi tehtavad on. Paljud inimesed on soovinud ka eesti keelt omandada ja see omakorda võimaldab neil tulevikus järgmiseid töölõike juurde õppida – vastutust juurde saada, ühesõnaga.“
Kokku on Selver Veski hinnangul võimeline tööd pakkuma kuni 100-le põgenikule.
Rimi personalijuhi Kaire Tero sõnul kandideerivad ukrainlased neile peamiselt läbi Töötukassa. „Selleks on spetsiaalselt loodud OnlineExpo portaal, kuhu oleme kuulutused üles pannud,“ selgitas ta. „Tuleb muidugi ette ka seda, et mõni pöördub otse meie poole.“
Tero nentis, et tööle on nad seni jõudnud vormistada vaid üksikuid. „Paljud ootavad riigilt alles vormistamiseks vajalikke dokumente,“ märkis ta. „Peamiselt on värvatud kaubapaigutajaid, aga üksikud on kandideerinud ka teenindajaks.“
Peamised väljakutsed on Tero sõnul seotud keelega. „Meil endal pole veel kõiki juhendeid vene või inglise keeles, aga sellega me tegeleme,“ rääkis ta. „Samuti on paljud kandidaadid emad lastega, kellel on vaja lahendada ka lastehoiu teema, enne kui nad saavad tööle asuda.“
Saalitöötajad ja kassapidajad
Maxima Eesti personalijuhi Lea Kimberi sõnul on tänase seisuga Maximasse tööle kandideerimise avalduse esitanud kokku 259 ukrainlast. „Esimene Ukraina põgenik alustas ühes Tallinna Maximas tööd 17. märtsil,“ ütles ta. „Tänaseks on meil tööleping sõlmitud kokku 34 inimesega. Valdavalt on tegu saalitöötajatega, väiksemates kauplustes ka kassapidajatega. Peaasjalikult töötavad nad pealinna Maximates, esimene meie palgatud Ukraina põgenik ka Paides.“
Eelmisest nädalast alustas Ukraina põgenik tööd Maxima Eesti kontoris värbamisspetsialistina, et toetada Maxima personaliosakonda ukrainlaste palkamisel ja nendega suhtlemisel. „Üks tema esimene ülesanne oli kaardistada ära infokanalid, mille kaudu siinsed Ukraina põgenikud suhtlevad,“ märkis ta. „Keskeltläbi lisandub meil päevas 10-15, rekordpäevadel ka 30-40 Ukraina kandidaati. Meie kaupluste juhatajad soovivad olla neile töö pakkumisel nii paindlikud kui võimalik. Nad teevad kõik, et uued töötajad kiiresti sisse elaksid. Maxima toetab oma ukrainlastest tööle kandideerijaid ka soovituste ja nõuannetega, kuidas hakkama saada igapäevase olme ning muu elu korraldamisega.“
Ukraina põgenikke võetakse Kimberi kinnitusel tööle sarnaselt kohalikele töötajatele ning neil on samad palgad. „Palgatasemed sõltuvad üksnes ametikohtadest, kuhu nad asuvad,“ ütles ta. „Lisaks on neil õigus kõigile teistele hüvedele, mida Maxima oma töötajatele palga kõrval pakub.“
Tallinnas raske korterit leida
Kirber nentis, et Ukraina põgenikele on Tallinnas raske elupaika leida. „Maxima üürib üle 240 töötajatele majutust nii meie üürimajades kui ka hostelites ja eramajades,“ märkis ta. „Arvestades tekkinud olukorda Ukraina põgenike elukohtade ümber, oleme asunud kaaluma oma majutusvõimaluste suurendamist, et saaksime seda vajaduse korral pakkuda ka meile tööle tulevatele ukrainlastele.“
Ka Prisma Peremarketi personalidirektor Jarkko Hyvönen nõustus, et tänane peamine mure on Ukraina töötajate elupaigad. „Sobilikke vabu töökohti on meil pakkuda ligi 50 inimesele,“ ütles ta. „Aga Kahjuks on juba esinenud olukordi, kus inimene on meie juures töövestlusel käinud ja kõik on sujunud, kuid siis selgub, et tööle ta tulla ei saa, sest tema edasine majutuskoht asub Tallinnast kaugel.“
Hyvöneni sõnul on tänase seisuga Prismasse tööle võetud 8 inimest ja lähipäevadel on veel sõlmimisel 4 töölepingut. „Vesteldud on rohkemate soovijatega, aga kuna kõigil ei ole veel dokumendid korras, siis on osa inimesi ootel,“ täpsustas ta.
Hyvönen kinnitas, et Ukraina põgenike huvi kaubanduses töötamise vastu on suur. „Mitmed inimesed on ka kodumaal kaubanduses töötanud. Samas poetöö vastu tunnevad huvi ka näiteks Ukrainast pärit juristid ja muude ametitega inimesed,“ rääkis ta. „Oleme nähtaval Töötukassa Ukraina sõjapõgenikele mõeldud lehel ja eelmisel nädalal osalesime ka Töötukassa korraldatud infotunnil, mis oli mõeldud töökohtade tutvustamiseks Ukraina sõjapõgenikele. Saame kinnitada, et need inimesed, kes juba on meile tööle tulnud, on väga tublid, töökad ja motiveeritud.“
Töötukassa hinnangul on end töötuna arvele võtnud ligi 2100 sõjapõgenikku, osa neist on juba ka tööle saanud. „Töötukassa kaudu said põgenikud endale töö peamiselt töötlevasse tööstusesse, majutusse ja toitlustusse, hulgi- ja jaekaubandusse ja haridusse,“ sõnas Eesti Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel.
Mõned ei pea töötukassasse pöördumagi
Ligi 50% siia saabunud sõjapõgenikest on Koppeli kinnitusel tööealised inimesed, kellest paljud on tahtnud ka kohe tööle asuda. „Kindlasti on neid, kel on ka ülalpidamiskohustused perekonnas või on läbielatu tõttu raske kohe tööle asuda,“ lausus ta. „Töötukassa on valmis nii juba tänaseks Ukrainast saabunud sõjapõgenikke kui ka veel saabuvaid inimesi töö otsimisel igati toetama.“
Töötukassa abiga on Ukraina põgenikest 53,5 protsenti otsimas tööd Harjumaal. Järgnevad 9,5 protsendiga Pärnumaa, 8 protsendiga Ida-Virumaa ning 7,6 protsendiga Tartumaa.
End töötuna arvele võtnud rahvusvahelise kaitse saajatest 92,8 protsenti on naised. Vanusegrupiti on registreeritud töötuid 9,3 protsenti 16–24-aastaste seas, 77,1 protsenti 25–54-aastaste seas ning 13,5 protsenti enam kui 55-aastaste hulgas. Kõrgharidus on seejuures 60,1 protsendil end töötuna arvele võtnud Ukraina põgenikest ja kutseharidus on 9,2 protsendil.
Koppeli hinnangul näitab statistika, et tegemist on suures osas erialase haridusega naistega. „Mõned otsivad erialast tööd, aga on ka neid, kes on valmis ajutiselt tegema lihtsamaid töid nagu pakkimine, komplekteerimine vms,“ rääkis ta. „Eelkõige soovivad nad töötada lühiajaliselt, et naasta võimaluse tekkimisel koju. Osa siia saabunud sõjapõgenikest on kohe omale rakendust leidnud, ehk siis tööle asunud ja ei ole pidanud Töötukassa poole pöördumagi.“
Värbamispäevad ja infotunnid
Tänase seisuga registreeritud uutest töötutest on töötutoetuse saajaid 473, ehk 22,6 protsenti ja 72 inimese puhul lõpetati töötuna arvelolek, sest nad leidsid endale töökoha.
Kodulehel kuvatav töötutoetuse statistika näitab Koppeli sõnul, kui palju ajutise kaitse saajaist täna juba töötutoetust saavad. „Töötutoetus määratakse 8. päevast töötutoetuse avalduse esitamisest arvates,“ selgitas ta. „See tähendab, et paljudel neist ei ole veel kaheksa päeva täis. Sellest on ka registreeritud töötute ja töötutoetuse saajate arvudes hetkel erinevus.“
Piirkonniti korraldab Töötukassa värbamispäevi, kus tööandjad ja tööotsijad (sh sõjapõgenikud) saavad omavahel juba otse kohtuda. Tallinnas ja Pärnus on Koppeli kinnitusel juba esimesed värbamispäevad ka toimunud. „Regulaarselt teeme ka infotunde vastuvõtu- ja majutuskeskustes, et jagada ukrainlastele infot töötamise võimaluste, töökohtade ja tööandjate kohta,“ märkis ta. „Eestis on täna ligi 12 000 vakantset töökohta ja juba mõnda aega on valitsenud tööjõupuudus mitmetes sektorites, alates majutusest ja toitlustusest kuni IT-valdkonnani välja.“
Töötukassa loodud Ukraina põgenikele suunatud tööpakkumiste keskkonnas on Koppeli sõnul üleval enam kui 1100 tööpakkumist ja neid lisandub pidevalt. „Tööpakkumisi on seinast-seina – erinevad lihttööd, tootmistööd, kaubandus, klienditeenindus, iluteenindus, majutussektor,“ loetles ta. „IT-sektor vajab väga erineva profiiliga töötajaid, eelkõige tarkvara arendajaid, programmeerijaid jne, aga otsitakse ka õppejõude, professoreid ülikoolide juurde, farmaatsia- või keemiatehnolooge, kommunikatsioonikoordinaatoreid jms. Mitmed tööandjad on sealtkaudu endale juba ka töötajaid leidnud, nt Estonia Spa Pärnus.“
