"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
meediavahi podcast pealinnas Vene kaal oleneb USA ja Hiina vastasseisust (6)
08. aprill 2022
Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute isa Erik Terk (keskel), Allan Alaküla (vasakul) ja Mihhail Vladislavlev (paremal).

Meediavahi Pealinna podcastis harutasid Eesti tuleviku-uuringute isa Erik Terk ning Mihhail Vladislavlev ja Allan Alaküla arenguseire keskuse tiiva all avaldatud globaalstsenaariumeid. Terk loodab, et järgnevatel kümnenditel suunab maailma arengut geoökonoomika, kuigi praeguse majanduse ja poliitika vastiku kokteili puhul on pilt hägusem.

Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute isa Erik Terk prognoosib edaspidiseks majandusliku ja poliitilise dominandi vaheldumise perioode.  Geopoliitika ja geoökonoomika erinevuseks on Terki järgi see, et poliitika on nullsummamäng, majanduses on aga võimalik ka kõigi kasu.

Maailmamajanduses toimunud muutused viimastel aastakümnetel tingivad uute tõusjate  katsed olemasolevates institutsioonides end kehtestada. Eelkõige Hiina, aga ka India, Indoneesia, Brasiilia jt. Välistada ei saa siiski ka juhuslike konfliktide eskaleerumist, kus mõni osapool võib otsustada laua ümber lüüa. 

Maailma arengu põhiteljeks on Terki hinnagul praegu USA ja Hiina vahel toimuv. Põhikonflikt käib kõrgtehnoloogia aladel, kus USA püüab end Hiinast maksimaalselt lahti siduda. Muudel aladel otsitakse pigem koostööd või vähemalt rahu.

USA vaates on Ukraina sõja peaprobleem, et see tõi fookuse Vaikselt ookeanilt Euroopasse. “Eelkõige on see vesi Hiina veskile. Ja nii näemegi, kuidas USA teeb Ukrainas vaid minimaalse vajaliku ja püüab oma konflikti Venemaaga vaos hoida,” nentis Terk. 

Vene-Lääne tigeda konflikti olukorras suunatase Vene loodusressursid veelgi rohkem Hiinasse.  Terk peab Hiina ja Vene liidusuhet vastastikku kasulikuks, kuigi mõlemad piidlevad teineteist altkulmu nagu sõdur täid. Kaugemas tulevikus ei välista Terk siiski, et Lääne toega tuleb Venemaal hakata siiski Hiinaga konkureerima. “Kuigi praeguste sundmuste jarel on seda raske ette kujutada,” tunnistas Terk. 

Tuleb tunnistada, et Laane kehtestatud globaalne reeglistik töötab rohkem Hiina kasuks ning USA huvi reegleid muuta on juba Hiinast suurem.  “Mida teravamad on aga USA ja Hiina suhted, seda tugevam on Vene positsioon kaalukeelena,” sedastas Terk. 

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

varuja
12. mai 2022 15:25
https://makroskoop.ee/hiina-on-varunud-enda-katte-poole-maailma-teraviljast/
vaatleja
6. mai 2022 17:32
https://eestinen.fi/2022/05/18-hiina-sojalennukit-sisenesid-taiwani-ohukaitsevoondisse/
kulissidetagune
10. apr. 2022 14:57
h ttps://www.worldgovernmentsummit.org/events/2022/speakers Ka Kersti Kaljulaid. h ttps://www.youtube.com/watch?v=JTTDzH2A1tM&t=10s
ei keegi
9. apr. 2022 21:35
Meenutaks, et Hiina-Venemaa-USA suhtekolmnurk on päevakorral juba alates ägeda antikommunisti R. Nixoni ja tema nõuniku rahvusliku julgeoleku ajal H. Kissingeri ajaloolisest visiidist kommunistlikku Pekingi 1972. aastal, ajendatuna ikka vastukaalu seadmisest Nõukogude Liidule. Ning pärast seda, järgides kaheksa USA presidendi eeskuju, tehti punase Hiinaga pea pool sajandit rõõmsalt ja edukalt koostööd üle ilma. Suure eesmärgi nimel on kõik võimalik, paljuräägitud väärtused ei tule kõnekski. Siis aga, kui Hiina ökonoomika oli juba ammu turumajanduslikuks transformeerunud ning lõhe seega kahe süsteemi vahel jõudsalt vähenenud, sai temas pea üleöö vaenlane nr 1, oht USA rahvuslikele huvidele. Muidugi võib palju rääkida uiguuridest ja veel ei tea kellest, aga tegelik põhjus oli ikkagi selles, et Hiina hakkas USA-le kandadele astuma, tema leeri üle tulemata (et vana tsivilisatsioon loobuks noorema kasuks oma kultuurist?, räägitakse, et mõned optimistid olla sellist imet isegi näha lootnud). Hiina eesmärgiks on saada aastaks 2049 ise domineerivaks jõuks globaalsetel turgudel. Koostööd, mis oli tugevdanud mitte ainult Ameerikat vaid ka Hiinat, ei tohtinud enam jätkata ning oligi lõpp CHIMERIKA-l, kusjuures USA soovis, et tema eeskuju järgiks ka ülejäänud maailm. Sellised isekad mõtted Ameerikal. Oli sõber, oli, nüüd olgu vaenlane. Ning olukorras, kus Hiina on vastane (või vaenlane) nr 1, Venemaa aga nr 2, hakkavad nood loomulikult enda kaitseks end sõjaliselt paksuks söönud USA vastu lähenema. Oli USA Hiinaga N Liidu vastu, nüüd on vastupidi. Kusjuures sellist situatsiooni olid ette näinud ja selle eest hoiatanud juba nii Kissinger kui Brzezinski. Ja kui Ameerika ei loobu oma kavast Vaikse ookeani regioonis ise domineerida, siis põrkub ta seal paratamatult Hiinaga ning Vene-Hiina strateegiline partnerlus (mitte liit, nagu saates kohati kõlas) jääb püsima ja ka tugevneb vastavalt sellele, kui tõsist riivet Hiina huvidele USA tegevus endast parajasti kujutab. Maailma jõukeskused nr 2 ja 3 üheskoos on aga vääriline, ilmselt isegi võitmatu vastane igaühele, olgu selleks kollektiivne Lääs või mõni teine.
Gopala
10. apr. 2022 12:02
Kui Kremlisse tuleb Boris III, ei ole kuidagi välistatud ka Vene vastandus Hiinale, mõistagi USA aplausi saatel.
ei keegi
10. apr. 2022 14:58
See eeldaks kas tehingut (Great Bargain) või riigipööret, värvilist revolutsiooni, kuid praegu, vastupidi, toetus Putinile tõuseb ning ka viimased sellelaadsete elementidega sündmused nii Valgevenes kui Kasahstanis ebaõnnestusid nende organisaatorite ja toetajate jaoks.