“Ärge tegelege asendustegevusega, selle jaoks ei ole enam aega,” ütles teisipäeval riigikogu ees MTÜ Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Maria Lehtme. “Täna öösel suri minu sõbranna ja tema laps, mina ei saa nendega enam aega. Palun saatke abi, mida teilt päriselt küsitakse ja tehke seda kohe!”

“Enne kui ma alustan, tekib mul küsimus, me arutame riikliku tähtsusega küsimust. Ma olen lennanud eile õhtul Ukrainast tagasi, et pidada seda kõnet – ja saal on tühi. Ma tean, et ühel teie riigikogu kaaslasel on sünnipäev. Ma siiralt loodan, et praegu ei sööda torti kuskil kabinettides,” alustas teisipäeval Tallinnas riigikogu ees sõnavõttu MTÜ -slava Ukraini tegevjuht Johanna-Maria Lehtme.

MTÜ Slava Ukraini on humanitaarorganisatsioon. Nende siht on saata kiirabiga meditsiinitarvikuid haiglatele ja sõjaväe meedikutele.

Pärast Lehtme sõnavõttu küsimuse esitanud riigikogu liige Andres Metsoja palus naiselt teiste riigikogulaste nimel vabandust. “Andke andeks nendele riigikogu liikmetele, kes tegelikult kuulavad teid ja meid võib-olla televiisori vahendusel,” vabandas ta. “Nii on lihtsam selle tõega olla silmitsi, küsida on palju keerulisem.”

Lehtme tutvustas, et ta on kolme aastase lapse ema, Ukraina kodaniku abikaasa ja MTÜ Slava Ukraini tegevjuht. “Minu kodu asub siin Tallinna kesklinnas ja minu kodu asub Kiievis linnapea maja vastas,” kirjeldas ta. “24. märtsil sain oma abikaasalt telefoni kõne. Ta ütles vaid, et sõda algas, põgeneme ja siis oligi side lõpp.”

“Järgmise kõne sain abikaasalt 27. märtsil küsimusega, kas ma leian talle kiirabi. Ma helistasin kohe vajalikule inimesele ja kolme tunni pärast oli esimene MTÜ Slava Ukraini ja Eesti Rotary Klubide ühisprojekti kiirabi ostetud ära tänu Tallinna vanalinna Rotary Klubile ja Kaitseliidu Toompea malevkonnale.”

Lehtme rõhutas, et kiirabi ei päästnud vaid tema elu, vaid on abiks olnud mitmetele Ukraina kodanikele. “Tänaseks oleme välja saatnud 41 kiirabi ja see on kiirus, millega MTÜ Slava Ukraini opereerib.”

Sõda ei ole ainult idas, vaid terves Ukrainas

“Kui te arvate, et läänes on turvaline, siis te eksite,” rääkis Lehtme. “Kuus ja kaksteist minutit tagasi on tulnud uudised, et varjuge. Kui teil on vähegi tunne, et hullem on möödas, siis te rängalt eksite. Kiievi alt on töesti väed taandunud, kuid kui näiteks Butšast saabunud kaadrid teile tülgastavad tunduvad, siis oodake mil avanevad vaated Mariupoli, Harkivi või Luhanskile. Ma ütlen teile ausalt, meil on laibakotid ja kühvlid juba tellitud, aga teil?”

Lehtme ütles, et tegutsemiseks vajavad nad rahalisi ressursse. “Kui see meil otsa saab, siis kõik meie loodud kontaktid, võrgustikud, teadmised ja kompetents jääb lihtsalt kasutult seisma. Kuulake, mida ukrainlased teilt paluvad, aidake meil aidata, koostöös teeme efektiivselt ja aitame efektiivsemalt.”

„Kui rahaline ressurss otsa saab, siis kõik meie loodud kontaktid, võrgustikud, teadmised, kompetents jääb lihtsalt kasutult seisma,“ sõnas Lehtme. „Aidake meil aidata!“

Lehtme sõnas, et kolm nädalat tagasi ostis Slava Ukraini oma partneritega ja Ukraina kultuurikeskusega riigikaitse edendamiseks 9000 žkutti. “Kui ma helistasin sõjaväe meedikutele ja pataljonidele, ütlesin neile, et olen tulemas,” kirjeldas ta olukorda. “Mulle vastati, et piinlik on küsida, aga kas saaksid palun kümme žkutti tuua. Mina vastasin, et jõuan neljapäeval ja toon teile 2600. Ta ei suutnud seda uskuda kuni selle hetkeni, mil ma kohale jõudsin.”

Kuulake, mida ukrainlased paluvad

Kui Slava Ukraini oleks internetipood, siis Lehtme sõnul oleks nende populaarsemad müügiartiklid kiirabiautod, žkutid, õhkrinnaplaastrid nii klapita kui ka klapiga, kõige verd imavamad sidemed, põletusgeelid ja -sidemed, nahaklambrid, süstlad ja laibakotid.

“President Zelenskõik lausus kuldsed sõnad,” tsiteeris Lehtme. “Mul on vaja relvi, mitte küüti. Päriselt kuulake, mida ukrainlased teilt paluvad. Sinna ei ole mõtet saata riideid, patju või mänguasju. Uskuge mind, need asjad ei ole riigist otsa saanud. Ma ise käisin seal, ma olen seal elanud ja lähen ka sinna tagasi elama.”

Praegu on Ukrainal hädasti Lethme sõnul vaja toitu, kütust, relvastust, kuuliveste, kiivreid, meditsiinilisi tarvikuid ja ravimeid. “See nimekiri ei ole ju lõputu,” sõnas ta. “See on vägagi konkreetne.”

„Meile saadetakse Ukraina haiglatest ja sõjaväe meedikute pataljonidest teated täpselt selle kohta, mida neil on tarvis,” tutvustas Lehtme organisatsiooni töökorraldust. “Me saame nimekirja ja kogused. Seejärel kogume need asjad kokku, paneme auto peale ja see abi läheb Ukrainasse otse sellele aadressile, kust see on tellitud.”

Lehtme lisas, et nad on andnud efektiivset abi. “MTÜ on koos partnerite, ettevõtete ja Eesti rahvaga kogunud abi umbes 1,9 miljoni euro väärtuses,” lisas ta. “Kõige parem viis aidata sõjas kannatada saanud lapsi on saata relvi, kütust, toitu. Kõike seda, mida Ukraina teie käest küsib.”

“Ma rääkisin laupäeval endast targemate meestega, kes ütlesid mulle, et ma ei läheks riigikogu ette raha küsima,” sõnas Lehtme. “Aga ma küsin otse, andke meile raha. Meie organisatsiooniga viime vajalikud asjad kohale sinna, kus neid vajatakse ja seda, mida küsitakse.”

Lehtme tunnustas Välisministeeriumi valmisoleku eest teha koostööd, ent märkis, et Pagulasabi, Päästeliit, Mondo, Slava Ukraini ja teised vabatahtlikud organisatsioonid on suutnud reageerida kiiremini ja paindlikumalt kui riik.

MTÜ Slava Ukraini tegevjuht toonitas, et organisatsioonidel on oskused, teadmised, kompetents ja võrgustikud sihitletud ja efektiivse humanitaarabi kohaletoimetamiseks, kuid nad ei saa tegutseda ilma rahata. Ta avaldas veendumust, et vabatahtlike organisatsioonide ja riigi koostöös suudetakse rohkem.