„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
KRISTIAN JAANI 9. maid võib tähistada väärikalt – ilma lippude, lintide ja agressioonisõja sümboliteta (4)
18. aprill 2022
Pealinn

“Kõigi eestimaalaste huvides on kodurahu säilimine,” ütles siseminister Kristian Jaani, kõneledes 9. mai tähistamisest kaitseväe kalmistul. “Olgem rahumeelsed, mälestagem rahumeelselt,” kõlab siseministri põhiline sõnum.

Kuidas on politsei valmistunud lähenevaks pronksiöö aastapäevaks 26. aprillil ja 9. maiks? Milleks valmis ollakse?

Nendeks päevadeks on politsei koos partneritega kogu aeg valmis, on olnud igal aastal. Pole siin midagi üllatuslikku. Tõsi, sel aastal asetub 9. mai hoopis teistsugusesse konteksti ja loomulikult tähendab see ka politseilt teistsugust ettevalmistust.
Aga veel kord – 26. aprill ja 9. mai on igal aastal asunud politsei erilise tähelepanu all. Kontekst on olnud aastati erinev: et mida tuleb arvestada, kuidas tegevust kavandada, mida arvestada ennetustöös. Sealhulgas nendel päevadel läbi viidavate ürituste korraldajatega.

Mida see eriline valmisolek endas siis kätkeb?

Eks tehakse analüüse, hinnanguid, mida võib oodata.
Fakt on see, et rääkides 9. maist ja sümboolikast, mida on praegu rakendatud Venemaa sõja õigustamiseks Ukrainas, siis need sümbolid ei ole kindlasti 9. mai tähistamise juures kohased. Langenute või hukkunute mälestamine on lubatud. Aga tehkem seda väärikalt, rahulikult. Viigem soovi korral lilled mälestussamba juurde või langenute haudadele ja mingem rahulikult edasi. Kuid kasutada ei tohi sümboolikat, mis on praegu rakendatud Vene propaganda vankri ette. Teatud sümbolid on Ukraina kontekstis erilised. Mõelgem selle peale.

Rääkides sümbolitest, siis kas Georgi lindid on näiteks lubatud?

Kõike tuleb vaadata kontekstis. Riigikogus on lugemisel vaenulikke sümboleid käsitlev eelnõu, karistusseadustiku muudatus: paragrahv 151 märgiga 1. See räägib sümbolite keelamisest, mis toetavad või õigustavad mingit sõjalist agressiooni.
Oluline on siin vaadata ühe või teise sümboli eesmärki, et millisel juhul on see keelatud. Meil tuleb teha vahet, kas mingit sümbolit müüakse ajaloolise esemena kusagil antiigipoes või seda kasutatakse 9. mail bravuurikalt teiste inimeste alandamiseks või sõjakuritegude õigustamiseks. Viimasel juhul loomulikult peab sekkuma politsei. Kui auväärt riigikogu võtab eelnõu vastu, siis me saame selge õigusliku raami – nii ennetavaks tegevuseks kui ka tegutsemiseks näiteks mõne sündmuse puhul kohapeal.
Aga see eelnõu ei anna mingit sümbolite loetelu – ja see ongi hea –, vaid ta võimaldab hinnata ühe või teise sümboli kasutamist kontekstis.

Miks on see sõjasümbolite keelustamise seaduseelnõu, mis riigikogus lugemisel, vajalik?

Kõigepealt annab see ühiskonnale väga selge sõnumi sümbolite vaates. Ma rõhutan, et kontekst on oluline. Näiteks võib rääkida ka sümbolitest, mida natsiarmee kasutas muuhulgas Eesti okupeerimisel. See eelnõu annab aga seaduseks saades ühiskonnale väga põhimõttelise hoiaku: selliste sümbolite kasutamine ei ole ok, kui eesmärgiks on inimeste alandamine või hirmutamine. Selle kaudu annab eelnõu ka politseile kindlapiirilise raamistiku sekkumiseks – samuti selgitamiseks. Kõik algab alati ikkagi selgitamisest.

Millised karistused oleksid siis teoorias võimalikud, kui näiteks keegi mõne sümboliga silmnähtavalt provotseerib?

Kui räägime eri avalikest sündmustest, siis provokatsioonid on alati riskikoht. Ja politsei peab arvestama, et võib esineda isikuid, kelle eesmärk ongi provotseerida.
See, mis võib järgneda süüteomenetluse korras – siin leidub väga palju eri variante. Oleneb, mida provotseerimisega on püütud saavutada. Siin on detailidesse keeruline laskuda.
Minu sõnum on, et olgem mõistlikud. Olgem rahumeelsed. Politsei teeb väga head tööd. Vestleb inimestega. Ennetab ohte – kui vaja.

Kui keegi käitub Georgi linti kandes provotseerivalt, siis tegelevad temaga korrakaitsjad, aga kui Georgi lint ripub näiteks autos peegli küljes, siis kas see on lubatud?

Kõik oleneb olukorrast. Mõnel juhul on ehk otstarbekas ka lihtsalt vestelda selle inimesega, kellel see ripub auto peegli küljes. Lihtsalt vestelda. Küsida inimeselt, mis on see eesmärk, mida ta taotleb.
Loomulikult on aga hoopis teistsugune olukord, kui tullakse bravuurikalt, õigustades oma sõnumitega seda, mida Venemaa on praegu Ukrainas tegemas. Need on erinevad lähenemised, erinevad praktikad. Ja politsei on siiamaani eri avalike ürituste puhul käitunud väga professionaalselt, valinud õige lähenemise. Aga veel kord: teatud sümbolid ei ole alati ok.

Ja seesama, mida rääkisite Georgi lindi kohta, on rakendatav Z-tähe kasutamisel sümbolina?

Jah, sest seda kasutab Vene Föderatsioon Ukrainas sõdimisel. Z-täht on kirjutatud tankide külje peale, samal ajal kui need on tulistanud või tulistavad tsiviilobjekte. Seega Z-tähel on väga konkreetne tähendus: sõjakuritegude toetamine, õigustamine.

Kas 9. mail pronkssõduri juurde kogunemine on aktsepteeritav või peaks sellest hoiduma?

Sõjas hukkunute mälestamine ja kalmistule minek ei ole keelatud. Me ei tohiks aga korraldada avalikke üritusi või rongkäike või hulkadena tähistamist. Me peaksime hukkunuid mälestama väärikalt.

Kas see on käsitletav avaliku koosolekuna, kui kalmistule koguneb 9. mail siiski korraga suurem hulk inimesi?

Avalikul koosolekul on alati väga konkreetsed tunnused, et millal saab avalikust kogunemisest avalik koosolek. See on täpsemalt kirjas korrakaitseseaduses. Aga ärgem rääkigem sellest, et sinna kogunetakse. Kui inimesed soovivad sõjas hukkunuid mälestada, siis nad peaksid sinna mitte kogunema, vaid panema lille ja liikuma edasi.
See ei peaks olema kogunemine, vaid toimuma nii, et soovi korral minnakse, külastatakse kalmistut ja mälestatakse. Veel kord: selline mälestamine ei ole mitte kuidagi keelatud. Keelatud on aga organiseeritud ürituste läbiviimine.

Mis on politsei soovitused nii eestikeelsetele kui venekeelsetele elanikele? Kuidas käituda, et ei lahvataks konflikt?

Kõige lihtsam sõnum ongi, et käitugem väärikalt. Kes soovivad, võivad kalmistule lilled viia. Sõja õigustamiseks ja teise riigi okupeerimiseks kasutatavaid sümboleid ärgem kasutagem.
Kiidan omavalitsusjuhte, sealhulgas Tallinna linnapead, kes on täpselt sama sõnumi juba ka edastanud. Mälestagem ilma sümboliteta: olgu need siis Z-tähed, Georgi lindid, Nõukogude Liidu lipud, Vene sõjaväevormid vms. Sama üleskutse on teinud ka sõjaveteranide liit. Nad on samamoodi öelnud, et mälestagem, aga ilma sümboliteta. Ma arvan, et nad saavad suurepäraselt aru, millistest sümbolitest jutt käib.

Kuidas siis on analüüside põhjal mulje jäänud – kui kergeks või raskeks kujuneb kodurahu hoidmine?

Me oleme kõik, kes me siin elame, eestimaalased. Kõigi eestimaalaste huvides on kodurahu säilimine. Olenemata, mis keeles kodus kõneldatkse. Usun, et see on meie kõikide soov. Olgem rahumeelsed. Mälestagem rahumeelselt. Mälestagem nii, et me arvestame ka kõiki teisi ühiskonnaliikmeid.

Riik keelab agressiooni sümbolite avaliku näitamise

Vägivalda õigustavate sümbolite näitamise eest avalikes paikades ja internetis on ette nähtud kuni 300 trahviühiku suurune ehk 2400-eurone trahv.
Justiitsminister Maris Lauri tutvustas riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega muutub väärteoks ja karistatavaks agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümboli avalik näitamine. Välisriigi agressioonikuriteoga liitumine, selles osalemine või selle toetamine muutub eelnõu järgi aga kuriteoks. “See, milliseid õudusi Venemaa oma agressioonis Ukraina vastu toime paneb, on sõnades kirjeldamatu,” märkis Lauri. “Saame teada uute ja uute sõja- ja inimsusevastaste kuritegude toimepanemisest, praeguseks võime rääkida juba Venemaa teadlikust genotsiidist ukrainlaste vastu. Seetõttu on täiesti lubamatu, kui keegi püüab ükskõik millisel viisil Ukraina-vastast rünnakut toetada või õigustada, olgu selleks siis otseselt agressioonis osalemine või kaudsemalt näiteks rahalise toetuse või sõda õhutavate sümbolite abil.”
Lauri sõnul on oluline, et ühiskondlikke pingeid Eestis elavate eri rahvuste vahel oleks võimalikult vähe. “Selliste sümbolite nagu Georgi lindi ja Z-tähe kasutamine avalikes paikades ei ole aktsepteeritav.”
Seetõttu esitas valitsus riigikogule eelnõu, mis keelab agressiooni toetavate sümbolite avaliku näitamise. Justiitsminister tõi välja, et sümboli ohtlikkus tuleneb kontekstist, kus ja kuidas seda kasutatakse, mistõttu ei ole eelnõus toodud välja konkreetset sümbolite loetelu. Inimebe võetakse vastutusele, kui sümboli kasutamise eesmärk on toetada või õigustada agressiooni, teatud tüüpi kuritegusid või teiste inimeste hirmutamist ja alandamist.
Avaliku koha alla kuulub ka internet. Keelatud sümboli näitamise eest on ette nähtud kuni 2400-eurone rahatrahv või arest, juriidilise isiku puhul on eelnõu järgi trahvi suuruseks kuni 32 000 eurot.
Samas ei oleks karistatav, kui sümbol on mõnel antiigipoes müüdaval esemel või kasutatakse seda teatrietendusel ilma taunimisväärse eesmärgita. Samal põhjusel ei oleks väärtegu ka igasugune tavapärane Z-tähe kasutamine.
Agressori relvajõududega liitumine muutub kuriteoks, mille eest on võimalik karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisaks on keelatud igasugune abi agressorile. Näiteks vahetult agressorriigi relvajõudude või relvastatud üksuste igasugune vahetu toetamine, sealhulgas rahastamine.
Keeld kehtib ka välismaal tehtud tegudele, kui selle on toime pannud Eesti Vabariigi kodanik, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimene või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Ükski päev ei tohi õigustada ega õhutada vägivalda

Roger Kumm, Ida-Harju politseijaoskonna juht

Valitsus kiitis 31. märtsil heaks ja esitas parlamendile karistusseadustiku muudatused, mis muudaksid vaenuliku sümboolika kasutamise karistatavaks väärteoks.
Olenemata sellest, kas see muudatus jõustub 9. maiks või mitte, on agressiooni toetavate sümbolite kandmine sobimatu. Häirivates olukordades sekkub juba politsei. Räägime sümboli demonstreerijaga, selgitame, miks see on sobimatu, palume tal sümbolit eemaldada. Karistamine on nüüd võimalik vaid juhul, kui kõrvalised isikud on kasutatud sümboli pärast mures või tunnevad hirmu ja on valmis tunnistama. 9. mai seisuga on Tallinnas üks rahvakoosolek, mis registreeriti juba enne sõda. Korraldaja ütles, et jätab ürituse ära, mis on meie hinnangul antud olukorras ainuõige otsus. Igal juhul töötab politsei 9. mail suurendatud jõuga avaliku korra tagamiseks ja võimalike ohtude ennetamiseks.
On selge, et praegune olukord ja Putini agressioon Ukrainas tekitab ärevust ja muret. Seetõttu jäävad kõik Eesti elanikud rahvusest ja emakeelest hoolimata rahulikuks ja hoiavad ühte.

HEINZ VALK: Ärgem laskem end provotseerida

  1. mai on keeruline ja okkaline probleem ning siin on kerge libiseda provokatsioonidesse. Venelased kuuluvad teise maailmasõja võitjate hulka ning nende soov seda tähistada on mõistetav ja nende õigus.
    Meie jaoks on see periood aga väga valus, sest sõja lõpp ei toonud Eestile tagasi iseseisvust. Me ei peaks aga kaasa minema nendega, kes tahaksid 9. mail minna pronkssõduri juurde Eesti või Ukraina lippe lehvitama. Parem, kui selle päeva ilma sekeldusteta üle elame, ja seega pole tark sinna torkima minna, kui lilli viiakse. Kulub mõni tund, kogu see tähistamine saab mööda ning järgmisel päeval on juba unustatud.
    Mõistus tuleb hoida jahe ning mitte lasta tunnetel võitu saada. Samamoodi vältisime intrite provoktsioone laulva revolutsiooni ajal. Paljudel poistel rusikad sügelesid, kui rahvas kogunes Toompeale ja nõukogudemeelsed sealt minema suruti. Aga võib vaid arvata, mis toimunuks, kui me poleks rahulikuks jäänud, siis olnuks see vesi intrite veskile. Toonane 15. mai oli märksa ohtlikum kui saabuv 9. mai. Me oleme oma unistused saavutanud, tark on neid hoida. Nii et säilitagem rahu. Tehkem nägu, nagu sõjaväekalmistul ei toimuks midagi. Elagem see päev rahulikult üle.

ANDRA VEIDEMANN: Leinakem 9. mail omaette

Rahvastikuministrina võtsin osa ühest konverentsist, kus vene saadik nokkis mind.
See oli taas periood, kui Eesti-Vene suhted polnud mitte kõige päikesepaistelisemad.
Toonane Vene suursaadik nokkis või ründas mind küsimusega, et teate, ma sõidan Velikije Lukisse, tähistama suure sõja lõpu päeva. Teie kindlasti ei sooviks sellele ausambale ühtegi lille viia.
Ütlesin, et eksite väga sügavalt. Olen seal mälestussamba juures käinud. Seal langes väga palju noori eesti mehi. Loomulikult tahaksin nende mälestuseks viia mitte ühe lille, vaid terve lillesülemi, kui see vaid suudaks nad tagasi tuua. Nii et see, kuidas me mäletame sõdu ja selle tagajärgi, on väga erinev.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

jüripäevaline
23. apr. 2022 11:07
Oleks normaalne olukord, siis Georgi lindi kandmiseks on just jüripäev see õige aeg. Nõukogude ajal olid Georgi lindid kuni aastani 1943 üldse keelatud. Hiljem peale Kurski kaare lahingut võeti kasutusele, aga nimetuseks oli Kaardiväe lint. Georgi linti selle algses tähenduses kasutasid II maailmasõja ajal hoopis Saksa poolel võidelnud venelaste väeosad, kes kandsid käisel ka praegust Venemaa Föderatsiooni lippu. Ja võit saavutati tänu Briti ühenduse riikide tohutule abile, lend - lease. Lahingutegevus Põhja - Aafrikas lõppes Saksa vägede kaotusega ja liitlaste dessandiga 1943. aasta 10. juulil Sitsiilias, mis lõpetas Saksa vägede liikumise Kurski kaare piirkonda. Tuli alustada hoopis Itaalia okupeerimist, kust ähvardas suurem oht. h ttp://gulag.ipvnews.org/new/article20100509.php h ttp://www.ra.ee/apps/georgi/html/georgi_ordeni_ajalugu.html
erinevus
23. apr. 2022 10:14
Vene rahvuslased sovjettide pühi ei tähista. https://traditio.wiki/Черновик:Календарь_русских_националистов
temaatik
16. apr. 2022 18:50
EU-s tähistatakse 9. maid Euroopa päevana ja see on ühtlasi ka lipupäev. Lipupäev on ka 8. mai kui emadepäev. Seega, kel on riigilipp pimedal ajal valgustatud, võib selle näiteks heisata 8. mai hommikul ja langetada alles 10. mai hommikul. Lätis ja Leedus on olnud juttu 9. mai tähistamisest Ukraina genotsiidi päevana. Sellisel juhul tuleks riigilipp heisata leinalipuna.
Minu Arvamus
16. apr. 2022 08:53
Need lipud, lindid ja sümbolid, mida avalikes kohtades liputatakse on üldse vastaste ärritamiseks ja enda esiletõstmiseks, et leida liitlasi. Kui neid demonstreerivad ühed, teevad seda kohe ka nende vastased. Seega on selline liputamine rahva killustamine ja tänavatel oma erimeelsuste demonstreerimine sümbolitega tuleb keelata või seadustada, millal ja kus neid kanda. Sest selleks võib olla oma aeg ja koht. Omas kodus võib iga üks, endale vaatamiseks ja ülistamiseks riputada üles mida iganes. Teistele seda nina alla hõõrumiseks on juba kurjast.