“Euroopa elanikkond vananeb, pensionäre tuleb juurde ja neil jättkub reisimiseks nii aega kui raha,” lausus Helsingi linnapea Juhana Vartiainen. “Me püüame muuhulgas Euroopa pensioniealistele tutvustada Tallinna ja Helsingit kui turvalist ja põnevat kaksiklinna. Me võiks turistide meelitamisel ühendada jõud ning turundada Helsingit ja Tallinna üheskoos.”

Vartiaineni sõnul tuleb püüda lihtsustada inimeste liikumist kahe linna vahel. Lisaks juba tööd alustanud ühisele piletisüsteemile peaks muutma lihtsamaks ka töörände.

Kuidas võiks linnapeade kohtumise kokku võtta?
Üks on selge – Helsingi ja Tallinn on sõbrad ja meile meeldib koos töötada. Konkreetsete projektide tähtajad pole praegu veel selged. Aga ma olen kindel, et mõlemad pooled esitavad suurepäraseid koostööideid, mida saame ühiselt mõlema linna kodanike jaoks ellu viia.

Kuidas on Helsingi linn saanud hakkama kõikide kriisidega – koroona-, energia- ja nüüd veel ka sõjast põhjustatud kriisiga?
Helsingi on edukas ja kasvav linn ning suurenenud on ka linnakassa sissetulek. Meil ehitatakse endiselt palju ning majanduslikus mõttes oleme hästi toime tulnud.
Tõsi, pandeemia tekitas meilegi muresid juurde, nagu näiteks inimeste vaimse tervise probleemid. Kuid me saame hakkama ja vaatame tulevikku üldiselt optimistlikult.

Samas loodame muidugi, et rahvusvaheline olukord muutub turvalisemaks, sest mõned investorid ja külalised on hakanud vaatama seoses meie idanaabriga Soomele kui riskipiirkonnale. Nii et ma loodan, et inimesed jõuavad selgusele ning Soome sõuab NATO julgeolekuvihmavarju alla, kus Eesti koos teiste lääneriikidega juba asub.

Te arvate siis, et Soome liitumine NATO-ga on enam-vähem kindel?
Jah, suure tõenäosusega. Pooldav suhtumine NATO-sse on kiiresti arenenud nii Soome otsustajate ehk poliitikute seas kui ka erakondades, samuti valijaskonnas laiemalt.

Ühine ühistranspordi piletiostu süsteem on kahe linna puhul juba olemas. Mida saaks veel ette võtta, et praegusel raskel ajal toetada või hõlbustada inimeste liikumist?
Liiklus on praegugi väga tihe ja ma loodan, et see saab seoses pandeemia taandumisega uue hingamise. Ma ei oska veel nimetada konkreetseid meetmeid, aga me peaksime hõlbustama nende inimeste liikumist, kes reisivad töö pärast. Tuleb vähendada bürokraatlikke takistusi nende teel. Kuidas see täpsemalt välja võiks näha, selgub ehk lähema aasta jooksul.

Sageli küsitakse linnade vahelise tunneli kohta ja ilmselt on sellele vastamine Helsingi linnajuhtidele tüütu rutiin. Aga siiski: maailm meie ümber on muutunud. Majandus on seoses sõjaga igal pool hoopis teistsuguses olukorras kui varem – nii et kui reaalseks võiks tunnelit täna pidada?
Mis puudutab Helsingi linna planeerimist, siis selles on tunneliga arvestatud. Mingeid administratiivseid takistusi selle ehitamise teel ei seisa. Samamoodi on minu teada ka Tallinna puhul. Kuid ees ootab muidugi pikk tee.

Küsimus on kapitalis. Tegemist on väga suure investeeringuga, mis ei ole mõeldav ilma EL fondide või siis Euroopa investeerimispanga abita. Tallinnale ja Helsingile üksinda ei oleks selline rahaline koormus jõukohane. Muidugi tuleb vaadata ka riikide valitsuste suunas, et mis samme nad tunneli edendamise nimel astuvad.
Igal juhul on tunnel midagi sellist, mille valmimise loodan oma silmaga veel ära näha. Ma ei tea muidugi, kas see soov on määratud täituma.

Mida te Tallinna kolleegiga roheprojektide osas kokku leppisite?
Meie põhiline idee on üksteiselt õppida, et kuidas me töötame. Helsingi on seadnud suured eesmärgid süsinikuneutraalsuse saavutamise suunas. (2029. aastaks peaks Helsingis võetama kasutusele rida uusi küttelahendusi ja 2035. aastaks saavutatama süsinikuneutraalsus, kasutades energiana meresoojust, päikest jpm rohetehnoloogiaid.) Teisalt seab see surve alla meie elektri- ja soojatootmise. Igal juhul püüame fossiilkütuste kasutamist vähendada. Me muidugi jälgime ühtlasi, kuidas lahendab Tallinn neid väljakutseid, ning püüame õppida.

Mida võiks Tallinn veel ette võtta, et muutuda Soome turistide jaoks atraktiivsemaks?
Tallinn on juba väga atraktiivne meie turistide jaoks. Aga millest me täna hommikul rääkisime (Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga – toim) – me võiks linnades jõud ühendada, et Helsingit ja Tallinna üheskoos kaugemal turismi osas turundada. Samuti võiks koos korraldada suuremaid sündmusi spordi ja kultuuri vallas. Igasuguseid festivale. Ja need võiksid toimuda kahes linnas ühel ajal. Aga vaatame, mida meie linnade meeskonnad siin välja pakuvad. Meil on igal juhul suur soov koos töötada.
Püüame muuhulgas Euroopa pensioniealistele tutvustada Tallinna ja Helsingit kui kaksiklinna. Kui turvalist, põnevat ja mugavat sihtkohta. Miks mitte äratada näiteks sakslastes või prantslastes suuremat huvi.

Milline te ise olete turistina – on teil mingid kindlad nö rituaalid või kohad, kus välismaal kindlasti käite?
Mulle meeldib väga jalgsi rännata. Näiteks Šotimaal või siis Walesis või Lõuna-Prantsusmaal. 20-30 km päevas. Mulle meeldib käia vaatamas keskaegseid külasid. Või siis palverännutee Santiago de Compostelasse. See on minu viis Euroopat tundma õppida – seal jalutades. Mul on kindlasti plaanis käia Eestis läbi üks pikk matkarada. Maakondade nimed, mida see läbib, ei tule praegu kõik meelde, aga ma olen selle raja juba kaardil tundma õppinud.

Kokkuleppe järgi teevad Helsingi ja Tallinn koostööd:
• talentide, turistide ja ettevõtjate linnadesse meelitamises.
• digi- ja andmekäitluses.
• nutika ja keskkonnasõbraliku liikuvuse ja transpordi arendamises ning kliimast hoolivas ja kestlikus arengus.

HELSINGLASED: Käime Tallinnas ujumas ja söömas

Pealinn uuris Helsingis, kui palju on sealsed elanikud Tallinnas käinud.
“Mina olen paar korda käinud,” vastas Julius.
“Mina olen paar korda aastas ikka käinud, see on väga ilus linn, eriti vanalinn,” lisas tema kaaslane Oku. “Olen käinud seal puhkamas ja lihtsalt sööki ja jooki nautimas. Viimati käisin Tallinnas umbes neli aastat tagasi enne Covid-19 viirust. Jah, kindlasti soovitan väga Tallinna külastada.”

Seppo rääkis, et on käinud Tallinnas aega veetmas. “Kuskil üks või kaks korda aastas käin seal ujumas,” lausus ta. “Tiirutan ka linna peal, käin poodides pakkumisi vaatamas ja kui tundub hea, siis ostan midagi.”
Pärast koroonaaega on laevad kahe linna vahel taas inimesi täis. “Eckerö Liin on küll koguaeg täis olnud,” selgitas Sirje. “Nädala keskel on vähem inimesi, eriti covidi ajal. Meie sõidame mehega pigem nädalavahetuseti, siis on inimesi rohkem.”