"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Muinsuskaitsekuu President Alar Karis: Tallinnas leidub hooneid, mis vajaks kindlasti korda tegemist (1)
18. aprill 2022

Muinsuskaitsekuu algas esmaspäeval Toompea lossi jalamil asuva bastionikäigu koristustalgutega, millest võttis osa ka president Alar Karis. „Toompeal Toomkiriku taga on mõned majad, mis on väga räbalas olukorras,“ lausus ta. „Näiteks hambaauk vanalinnas tuleks kindlasti korda teha ja Rüütelkonna hoone täpselt samamoodi.“

Vaata galeriid (23)

Muinsuskaitsekuu avatalgutel pani käed külge ka president Alar Karis. „Minu kevadkoristus algas nädalavahetusel pühade ajal,“ ütles Karis. „Koduaeda korrastasime ja tegime lõket.“

Karise sõnul on Tallinna linnapilt nagu ikka kevadel natukene rohkem tolmusem. „Kevadel on ikka rohkem prügi ja tolmu kui võib-olla suvel, aga eks see saab korda,“ sõnas ta.

Karis tõdes, et meie riigis tervikuna on muinsuskaitsereeglid üsna karmid. „Me püüame vana ikka väga hoida, et see uus ei hakkaks seda segama,“ ütles ta. „Mõnikord isegi tundub, et liiga karmid on need reeglid.“

Karis lisas, et Tallinnas leidub hooneid, mis vajaks kindlasti korda tegemist. „Toompeal Toomkiriku taga on mõned majad, mis on väga räbalas olukorras,“ kinnitas ta. „Näiteks hambaauk vanalinnas tuleks kindlasti korda teha ja Rüütelkonna hoone täpselt samamoodi.“

Lühike bastionikäik asub Türgi tiiva nimelises kaitseehitises. Selle üks sissepääs on näha Falgi teelt ning käigu teine ots on Türgi tiiva Šnelli staadioni poolses küljes. „Ma arvan isegi, et meile jääb sellest ühest konteinerist, mis meil täna siin on, väheks,“ rääkis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja muinsuskaitse nõukogu esimees Riin Alatalu. „Aga õnneks ei tule seda sodi, mis seal sees on, nii kohutavalt palju.“

„Me otsisime sellist kohta, mis ei oleks nii tuntud, aga kus oleks ka potentsiaali, et peale koristustalguid saaks selle kohe kasutusele võtta,“ ütles ta.

Rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja -kuud tähistatakse Alatalu sõnul Eestis alates 1985. aastast, mida veab tavaliselt Eesti Muinsuskaitse Selts ja Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu.

Keeruliseks probleemiks on hoones, mille inimesed on ise lagunema jätnud. „Eraomand on meil au sees ja puutumatu,“ rääkis Alatalu. „Aga tegelikult kõik see, mis on kultuuriväärtus ei ole ainuüksi eraomand, vaid ka avalik huvi. See tähendab, et siinkohal jääme oma seadustega natukene kimpu. Seega neid survemehhanisme, kuidas inimesi panna tegutsema, peaks olema kindlasti rohkem.“

Keerulisem on Alatalu sõnul aga mälestistega. „Eriti nendega, mis on maapiirkonnas, sest seal on vaja rohkem head tahet ja nutikust,“ lausus ta. „Just see küsimus, et kuidas leida kasutust. Aeg on näidanud, et need ajaloolised hooned, mis on korda tehtud, sinna tuleb justkui ise elu tagasi, nendest saab uuesti kohalikud tõmbenumbrid.“

Eesti Muinsuskaitse Seltsi veebilehelt https://muinsuskaitse.ee/muinsuskaitsekuu/ leiab muinsuskaitsekuu raames erinevaid talgupäevi Tallinnas.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

elukestev õpe
18. apr. 2022 21:34
Lõke tossas vägevasti. Taamal kükitajate küla oli hallis vines kus ajas köhima. Paras tobudele. See ongi rahvuslik kevadpüha.