“Ma ei saanud kõndida ja peas tiirlesid mõtted: olen 39-aastane, kas jäängi voodihaigeks?” rääkis oma kuus aastat tagasi saadud insuldist taastusnõustaja Elen Kirt. Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese ning surmapõhjuste hulgas on see haiguste seas esikolmikus, invaliidsuse põhjustajana lausa esikohal.

Insult ehk ajurabandus tabab elu jooksul iga kuuendat inimest. Kolmandikule toob see puude ja kolmandikule ühe kuu jooksul surma. Vaid kolmandik saab sama terveks, kui oli enne haigestumist.

Elen Kirti tabas kuue aasta eest insult ajuverejooksuga, mis jättis toona 39-aastase naise pärast rasket peaoperatsioon kuuks ajaks haiglasse. “Kõik oli väga hirmutav,” meenutas Elen. “Ühest küljest olin kaitstud – arstid ja tore personal oli ümber ja tundsin end turvaliselt. Teisalt ei teadnud ma insuldist kuigi palju ja mind valdasid ärevus, hirm ja muremõtted – kuidas edasi, kas ma jäängi selliseks? Ka arstid ei oska ühelgi puhul ennustada, kuidas kõik läheb. Vähemalt ühe asja tegin endale juba haiglas selgeks: mina soovin voodist välja saada ja võimalikult hästi taastuda!”

Pärast kojutulekut algas kõige keerulisem aeg. “Sa avastad, et haigla personali enam ei ole, aeg-ajalt kuskilt valutab või on halb olla, kuid nüüd pead ise toime tulema,” kirjeldas naine. “Õnneks ma ei ela üksinda – mu elukaaslane tegi minuga kogu kadalipu kaasa. Esimese asjana mõtlesime: mis edasi saab, mis me nüüd teeme? Teadmisi ei olnud, kelleltki küsida ei osanud. Insult on invaliidistav haigus – ühel läheb paremini, teisel halvemini, aga võib ka juhtuda, et inimene ei ole enam võimeline milleski kaasa mõtlema.” Elenil jäi õnneks mõistus selgeks. Ta asus tegema harjutusi, et voodist välja saada, kuni see lõpuks õnnestus. Rulaatori abil õppis naine uuesti kõndima.

Paanika ja surmahirm

“Üks asi on füüsiline tervis, teine aga vaimne pool,” tunnistas Elen, keda kogu esimene poolaasta kimbutasid ärevushäired, paanika ja surmahirm. Naine otsis abi neuropsühholoogilt, kes osutus suureks toeks. “Suutsin endale leida nii-öelda tööriistad, mis mind aitasid, nii et kui ärevus või surmahirm jälle maad võtma kippusid, sain tasakaalu tagasi,” tõdes Elen.

Paar aastat taastus Elen oma jõududega. “Rõõmustan väga insuldi praeguste pilootprojektide üle, sest neisse on kaasatud sotsiaalsüsteem ja inimene ei jää pärast akuutravi n-ö ripakile ehk kui on vaja taastusravi, ta selle kas taastusravihaiglast või ambulatoorsest tervisekeskustest ka saab,” jätkas Elen. “Mina sattusin süsteemis paraku nn halli tsooni ehk pidin ennast paar aastat ise aitama, kuni jõudsin lõpuks taastusravile, mis tegelikult peaks toimuma kohe. Tegin kõik kaasa, sest kuigi aruteludest arstidega jäi kõlama, et sada protsenti terveks ma ei saa, olin võtnud eesmärgiks vaadata, kui lähedale ma ideaalile pääsen. Terapeut ei tee sind terveks, vaid aitab sind, ja sa ise püüad. Selleks peab olema emotsionaalselt tasakaalus või vähemalt tahe olemas.”

Jääb mõjutama kogu edasist elu

Siin võiksid perearstid, sotsiaaltöötajad, insuldiõed, juhtumikorraldajad ja insuldi koordinaatorid märke tabada, et insulti põdenu vaimsele tervisele turgutust ja tuge pakkuda, või kui ta kohe seda infot vastu ei võta, siis tema lähedastele. “Meil on väga head teenused, aga kergesti nendeni ei jõuta. Hea on, kui keegi suunaks ja juhendaks,” märkis Elen.

Umbes 25% kõikidest insultidest tekib alla 50-aastastel, ning Eestis esineb tööealistel inimestel insulti palju sagedamini, kui teistes Euroopa riikides. Millest elatuda, kui tööealine kaotab pärast mitut kuud haiguslehte töökoha ega olegi võimeline veel sinna naasma?

“Mina olin mikroettevõtja, mul ei olnudki üheksast viieni kontoritööd. Varem aga töötasin pikalt finantssektoris ning olen mõelnud, et pärast insulti ei oleks ma kindlasti suutnud kellast kellani tööd jätkata,” rääkis Elen, kellel kulus kosumiseks koguni paar aastat. “Ainult enda eest vastutava ettevõtjana sain valida taastumiseks rahuliku tempo. Ei ole kerge, kui inimene läheb tagasi nö üheksast viieni tööle – pinget ja stressi ei saa insuldiinimene endale lihtsalt lubada. Tempo tuleb maha võtta! Kui kord oled insuldi läbi teinud, jääb alati võimalus, et see võib korduda.”

Elenil olid teadmised-oskused alles ja mõistus töötas, aga jõudu ei jagunud. Insuldi tagajärjed takistavad tema elu siiani. “Pean vahepeal puhkama, ja mõnikord tuleb ette ka päevi, kui pean natuke tukastama või keset päeva lausa pikali viskama.”

Rahaliselt läheb raskeks igal perel, kus on insult juhtunud, ja seda ka siis, kui kaks töötavat inimest elavad ühe katuse all ning ühte tabab insult. “Kohustused on võetud ju kahe kanda ja kui ühe sissetulek kaob ära, vajuvad senised kahe inimese rahalised kohustused ühele selga – see on päris raske, sest osalise või püsiva töövõimetuse eest saadav tugiraha on naeruväärne,” tõdes Elen.

Ka see raha ei tule niisama. “Tööealine peab töövõimetust taotlema töötukassa kaudu ja see protsess ei ole kerge – sa pead tõestama, et sul päriselt ongi probleemid. Sa pead näitama, et sul päriselt oligi haigus, millel on kestvad tagajärjed ehk sa ei saagi terveks! Teha igal aastal või üle kahe aasta töövõime hindamise kadalipp uuesti läbi on üsna närvesööv, sest sellestki väikesest rahast ilma jääda on katastroof.”

Tööle teiste aitajana

Eleni kogemus näitab, et saatuselöögid võivad siiski ka heaks pöörata. “Taastumine ja täisväärtuslik elu on siiski võimalik,” on naine kogenud. Elen lõpetas kogemusnõustaja õpingud ja õppis järgmiseks sedagi, kuidas raske haiguse või eluraskuse puhul inimesi vaimselt toetada. “Tegin paar aastat eeltööd ja lõin enda konsultatsioonibüroo nimega Taastusstuudio, et pakkuda taastusnõustaja ja konsultandina psühholoogilist tuge,” rääkis Elen.

“Koolitan ja konsulteerin ka spetsialiste, et neil oleks teadmine patsiendi vaatest – ma räägin, kuidas patsient tunnetab ja läbi elab, et spetsialisti ja taastuja pool saaksid kokku ja taastumine oleks tõhusam. Mais viin läbi veebikursuse “Elu pärast insulti” ja puudutan enda kogemuse varal kõiki praktilisi teemasid, mis taastumisprotsessil ette tulevad.”

Ka Eesti insuldipatsientide seltsi loomine sai aasta tagasi alguse Eleni enda loost. Otsus tehti koos insuldihaige lähedase rollis oleva kaasteelisega. “Näeme kahte poolt – mina patsiendina ja tema lähedasena, millised teemad on olulised,” kinnitas Elen. “Oleme üht-teist korraldanud ja andnud endast märku, üritanud luua juhiseid ning jaganud haiglate ja ametiasutuste informatsiooni. Oleme keskus, kuhu saab pöörduda, kui kellelgi on samal teemal mure. Tasapisi inimesed koonduvad, tullakse juba ka infarkti ja ajutraumaga, et saada infot, kogukonda, tuge ja küünarnukitunnet. Pakume insultipatsientidele ja nende lähedastele informatsiooni ja tuge just raviteekonna osas, samuti oleme koostööpartner teistele patsiendiühendustele.”

Eleni kogemuse järgi on insuldi läbi põdenutel enim puudu teadlikkusest nii ravi kui ka sotsiaalsüsteemi võimaluste osas, eeskätt just vähenenud töövõimega töötamise teemal. “Vähene teadlikkus on suurim mure, seega panen insuldihaigetele südamele: uurige oma haiguse kohta rohkem. Kui ise ei jõua või ei suuda, võiksid seda teha lähedased,” julgustas Elen. “Internetis leidub juba üksjagu infot, mida tasub lugeda, ja kui midagi jääb arusaamatuks, võtke ühendust! Ärge jääge üksinda, vaid tulge kogukonda!”

Kuidas insulti ära tunda?

Insulti aitab ära tunda kolm näitajat, kuid piisab ka ühest, et kutsuda kiirabi tel 112.

1. Ühe näopoole halvatus – inimene tunneb, et pool nägu “ei kuula sõna”.
2. Ühe kehapoole tuimus – inimene tunneb, et ühes kehapooles on “surinad” või nahk tundub “võõras”.
3. Häiritud kõne – inimesel on raske õigeid sõnu leida ja välja öelda ja kõnest aru saada.

Kust saab insuldi järel abi?

• Eesti Insuldipatsientide Selts (Tallinn) annab tuge ja infot insuldi läbielanutele ja nende peredele. E-post info@insuldiselts.ee
• Konsultatsioonid tervise- ja meditsiini spetsialistile ning tööandjale ja/või HR spetsialistile; individuaalsed konsultatsioonid taastujale ja/või taastuja lähedastele. E-post taastusstuudio@gmail.com, www.taastusstuudio.ee
• Infot insuldi ja taastumise kohta www.insult.ee, www.eluparastinsulti.ee ja www.insuldiselts.ee
• Tallinna sotsiaaltoetused ja -teenused, blanketid ja kontaktid erivajadusega inimesele https://www.tallinn.ee/Sotsiaaltoetused-ja-teenused-erivajadusega-inimesele
• Lähem info projektist “Katkematu raviteekonna loomine insuldi läbi teinud inimestele” www.keskhaigla.ee/insult ja www.haigekassa.ee/insuldi-juhtprojekt