„Ooper räägib inimese raskustest muutuva maailmaga kohaneda ja ka sellest, kuidas keegi surub oma oma tõe või ideedega üksikisiku nurka või ei lase tal olla vaba,” kirjeldas helilooja Rasmus Puur ooperit „Lalli ehk Mere keskel on mees“, mis tuleb esmaettekandele Birgitta festivalil 6. ja 7. augustil. „Tahaks loota, et normaalne elu vaatamata kriisidele tasapisi tuleb tagasi ja kultuur on sellele alati abiks,” lausus Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Tallinna Filharmoonia, Tallinna Kammerorkestri ja Birgitta festivali 2022 kunstiline juht Tõnu Kaljuste sõnul ehitab tänavune festival silla Soome ja Eesti muusikute vahele. „Tallinna Filharmoonia avab oma festivali Veljo Tormise poolelijäänud ooperi „Lalli“ Rasmus Puuri lõpetatud versiooniga,“ rääkis ta. „Esiettekanne on sedapuhku kui ehitis, mis kerkib poolelijäänud müüridele. Tormise kirjapandust kõlab ooperis kümme esimest minutit, edasi areneb juba sama libreto järgi Puuri fantaasia.“
Helilooja Rasmus Puuri sõnul on see erakordne võimalus, kui pakutakse kellegi ooperit või pooleli jäänud teost lõpetada või jätkata.
“Kindlasti ei olnud see kerge selles tähenduses, et keegi paneb mingisuguseid väga tugevate rööpad või raamid maha ja sealt tuleb siis kuidagi edasi minna, nii, et see moodustaks sellise ühtse või tervikliku teose,” nentis Puur. „See nõudis nuputamist, aga oli ääretult põnev.“
Kaljuste sõnul tegeles Tormis ooperiga sügavuti, aga tervis paraku ei lubanud seda lõpetada. „Lea Tormisega andis meile innustust juurde: tehke see asi ka ükskord ära, sest see on meie kultuuripinnas väga oluline stsenaarium, libreto. Rasmus Puur nõustus seda lõpetama,” lisas Kaljuste, kelle sõnul on muusikaajaloost teada teisigi suurteosed, mida helilooja ise ei lõpetanud, nagu näiteks Mozarti “Reekviem”.
Kaljuste sõnul olid need noodid, mida kõik me kujutame ette, et Mozarti kirjutas, sest see stiil on sarnane. „Aga Veljo Tormise alustatu pööras Rasmus Puur täielikult “pool-Puuriks”, lausus ta. „ Ja see libreto võimaldab seda. Nii sündis koos Veljo Tormise teose algega täitsa uus, unikaalne vorm.”
Kaljuste ütles, et teost mängiv orkester on pisikene: viis tšellot, kaks kontrabassi, koorid, solistid. „Me oleme väga põnevil, loodame, et see esiettekanne õnnestub,“ lausus ta. „Teatavasti on kaks etendust, 6.-7. augustil. 7. augustil on Veljo Tormise sünniaastapäev. Nii teeme väikse kummarduse sellele algele, mis Veljo Tormis meile pärandas. Ja kui niisugune sild juba on aegade tagant loodud, siis oli juba kerge leida selle silla teisi mutrikesi.”
Ooper räägib tänapäeval aktuaalsetel teemadel
Puuri sõnul on Eino Leino lugu mehest nimega Lalli teda aastate jooksul üllatanud. „Pakkumine tuli 2019. aastal ja kirjutamine hakkas 2020. aasta alguses,“ rääkis ta. „Sellele järgnes kohe koroonapandeemia, mis tegelikult väga soodsalt võimaldas rahulikult ooperit kirjutamist, oli selles mõttes nagu heliloojale suur õnnistus. Sealt edasi kõik muud sündmused lõpetades praeguse sõjaga – tegelikult räägib see ooper täpselt nendel teemadel – kuidas keegi tuleb oma tõe või oma ideedega peale ja surub ühe üksikisiku nii-öelda nurka või ei lase tal olla vaba.”
Samas kirjeldab ooper helilooja sõnul ka seda, kuidas inimesel on raske kohaneda muutuva maailmaga ja kuidas siis selle oma tõega proovida muutuvas maailmas elada nii, et see kellelegi teisele liiga ei tee ja kedagi teist ei piira.
Puuri sõnul on praegune aeg mänginud sellele ooperile hoopis teise konteksti ja hoopis teise aja kätte. „Ooperit kirjutama hakates tegelikult ei olnud aimugi, kuivõrd päevakajaliseks see läheb,“ lausus ta. „Mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et see tuleb väga-väga õigel hetkel siin Pirita kloostris augusti alguses ettekandele.”
Ooper sobitub suurepäraselt Pirita kloostrisse
Ooperi lavastaja Veiko Tubin usub, et lavastus saab pakkuma lisaks väga heale muusikale ka visuaalset elamust. Kogu tegevus tuuakse tänapäeva maailma. “Pirita klooster ise on ju ise ka suur ja võimas lava, pakub võimalust teha seda asja väga mastaapselt, annab seda ruumi ja õhku sinna ümber ja ooper sobitub ka suurepäraselt Pirita kloostrisse, kuna ta ikka põhiliselt räägib ristiusu maaletoomisest Soomesse, Eestisse või ükskõik kuhu,” nentis ta.
Dirigent Kristjan Järvi ja tema orkester Baltic Sea Philharmonic toob festivalil lavale nägemuse William Shakespeare’i kuulsast näidendist „Torm“, millele on loonud muusika Jean Sibelius.
“Sibelius on alati minu jaoks väga meeldiv, sest ta kuidagi harmooniliselt ja kõlaliselt kuidagi puhastab vaimu. Ta loob selgust ja see on nagu teraapia,” kirjeldas Sibeliuse muusikat Järvi. “Tavaliselt on seal palju rääkimist, mida meil ei tule. Meil on teised vahendid, mis on põhiliselt videoga tekitatud. Aga siis kui see muusika mängib, siis sa nagu sulad ära.”
Soome suursaadik Eestis Timo Kantola on rõõmus selle üle, et tänavune festival on sündinud Eesti-Soome muusikainimeste koostöös ning loodab, et festivali ajaks leiavad Eestisse tee üles ka soomlased ise.
“See “Lalli” on väga huvitav, Lalli nimi ja lugu on hästi tuntud Soomes ja see on nüüd huvitav, mida see lugu tähendab siin festivalil,” lausus ta.
Kaks valusat tagasilööki ei suutnud festivali vaimu murda
Birgitta festival on viimasel kahel aastal pandeemia tõttu ära jäänud ja sellest on tekkinud muusikasõprade jaoks tuntav kultuuripaus, mida tänavu on rõõm jälle täita,“ sõnas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. „Sel korral pühendub Eri Klasi algatatud Birgitta festival ajaloolistele muusikasidemetele meie põhjanaabritega, mis sobitub hästi ka Tallinn-Helsingi kaksiklinna ja Tallinna kui UNESCO muusikalinna konteksti. Tänavune festival jätkab kahtlemata juba saavutatud kõrgtaset.“
Kõlvarti sõnul on tal väga hea meel, et esmakordselt on Birgitta festival pühendatud Soome ja Eesti muusikute koostööle. „Ma arvan, et raskel ajal on vaja rohkem selliseid koostöö ja sõpruse signaale kahe riigi vahel, tegelikult kahe suure sõbra vahel,“ sõnas ta. „Et tunda seda toetust, tunda, et on olemas see õlg ja käsi, mis vajadusel tuleb aitama ja toetama. Ja kultuur on kindlasti selleks kõige parem võimalus.”
Kõlvarti ütles, et Birgitta festivalil saab sel aastal nautida uudisteoseid, tunnustatud suurlavastusi, ürgsel rahvamuusikal põhinevat modernistlikku heliloomingut, video-ja valgusmängu ning palju muud.
„Mul on hea meel, et ka Eri Klasi vaim on Birgitta festivalil endiselt esindatud, sest suurmehe kultuuripärand elab nii muusikas kui kontserdipaigas jätkuvalt edasi,“ lausus ta. „Esimene Birgitta festival toimus Pirital 2005. aastal, Eri Klas oli selle kunstiline juht kuni aastani 2016. Suurmehe auks plaanib Tallinn luua Pirita kloostri lähedale Eri Klasi haljaku.“
Kõlvarti hinnangul on eriti sümboolne, et esimene festival peale pikka pausi toimub ajal, kui Tallinn pälvis ilusa tiitli. “Tallinn on UNESCO muusikalinn, aga teadaolevalt meil on sel aastal ka veel üks tiitel – roheline pealinn. Tahaks loota, et normaalne elu vaatamata kriisidele tasapisi tuleb tagasi ja kultuur on sellele alati abiks,” märkis ta.
Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul võiks kaks aastat ära jäänud festivali puhul tunduda kõrvalt vaadates, et see isu kasvab ja tahtmine seda uuesti käivitada on suur. “Aga olukorras, kus see kaks korda on ära jäänud niimoodi, et, tegelikult on kõik olnud valmis ja see ärajäämine on olnud väga valus, siis enda leidmine, et “jah, me muidugi teeme, leiame selle innu” – on nõudnud heas mõttes teineteise tagant tõukamist,” tõdes Oja, kelle hinnangul võiks edaspidi Birgitta festivali traditsiooniks saada uudisteose esitamine.
Ürgsele muusikale toetuv kontsert ka lõpetab festivali
“See on muusikateatris pigem haruldane. Rasmusega (Rasmus Puur, toim.) just meenutasime, et heal juhul aastas üks ooper või ballett, aga kui me suudaksime seda rütmi hoida kasvõi üle aasta, tekiks Birgitta festivalil suur lisaväärtus, et uudisteosel on roll programmis,” soovitas Oja.
Kaljuste ütles, et ürgsele muusikale toetuv kontsert ka lõpetab ehk raamib tänavust festivali. „Selleks on Kimmo Pohjoneni, Juuso Hannukaineni ja Tallinna Kammerorkestri ettekandes „Uniko“,“ rääkis ta. „Elmo Nüganeni Vanemuises välja toodud Mozarti ooper „Don Giovanni“ on saanud palju kiidusõnu. Pirital esitatakse lavastust kahel õhtul. Soome helilooja Pehr Henrik Nordgren on modernistlik helilooja, kes kaasas oma loomingusse rahvamuusika ja nautis kunstivabadust. Birgittal esitatav kammerooper „Must munk“ kõlab maailmas alles kolmandat korda. Tšehhovi tegelaste erinev ambitsioonikus puudutab geniaalsuse ja loodusläheduse teemat. Jean Sibeliuse lavateost „Torm“ pole Eestis lavastatud ega ette kantud. Maailma draamalavadel on Shakespeare`i näidend saanud muidugi ohtralt interpretatsioone, kuid Sibeliuse muusikaga lavastatakse seda harva. Kristjan Järvi tõlgendab seda koos Läänemere sümfooniaorkestri ning video- ja valgusmänguga.“
6. ja 7. augustil tuleb esmaettekandele Veljo Tormise alustatud ja Rasmus Puuri lõpetatud ooper „Lalli ehk Mere keskel on mees“.
9. ja 10. augustil etendub Elmo Nüganeni Vanemuises lavastatud Mozarti ooper „Don Giovanni“.
11. augustil tuleb esitlusele Soome helilooja Pehr Henrik Nordgreni kammerooper „Must munk“, mis kõlab maailmas kolmandat korda.
12. augustil toovad Kristjan Järvi ja Baltic Sea Philharmonic lavale oma nägemuse William Shakespeare’i kuulsast näidendist „Torm“ („The Tempest“).
13. ja 14. augustil lõpetab festivali Kimmo Pohjoneni, Samuli Kosmineni ja Tallinna Kammerorkestri kontsert „Uniko“.
Rahvusvaheline Birgitta festival 2022 toimub Pirita kloostri varemetes 6.–14. augustini. Programmi leiab www.birgittafestival.ee
